Viini kongress (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Valgustus, Viini kongress ja selle kooskõla.

puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis.  13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus

Ajalugu

6

doc

Ameerika Ühendriikide sünd

-toimus Boutondide restauratsioon Napoleoni 100 päeva: -lahkus koos oma lähikondlastega ja sõduritega elba saarelt, maabus 1815 pr rannikul -20.04 saabus pariisi -tegi ettepaneku euroopa riikidele sõlmida rahu, keelduti ­ uus sõda -Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa- prantsusmaa-vastane koalitsioon -1815 brüssel, Waterloo lahing, Napoleoni väed purustati liitlaste poolt -1840 toodi Napoleoni surnukeha pariisi, paigutati invaliidide kirikusse sarkofaagi VIINI KONGRESS Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: -riikidevaheline kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamine -pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas

Ajalugu

12

odt

Viini kongress

Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad:

Ajalugu

3

doc

Viini kongress

Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline

Ajalugu

4

docx

Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa

- Auahne ja võimujanuline-vallutaja; halastamatu; imperaator; ainuvalitsus; jätab toretseva, suursuguse õukonna alles 26.Mida Napoleon tegi? - Taastab monarhia; tugevdas riiki ja majandust 27.Mis sätestati ,,Tsiviilkoodeksiga"? - Inimeste võrduse seaduse ees; eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist 28.Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? - 22.septembril 1792. Aastal Viini kongress ­ tagurlik; viib sinna, kus enne revolutsiooni oldi 29.Millal toimus Viini kongress? - 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks? - Venemaa- Soome, osa poola aladest, Bessaraabia

Ajalugu

4

doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

teistele riikidele · Tasandasid teed uuele ühiskonnale · Viidi läbi eesringlike reforme · Sõjaväes võeti kasutusele hulgaliselt uuendusi 12. Viini kongress: a) toimumise aeg 1814-1815.a suvi b) osalejad 216 riigi esindajat enamikust Euroopa riikidest, suurematest riikidest jäi kõrvale üksnes Türgi. Kõige olulisemad küsimused otsustati nelja suurriigi ­ Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa ­ omavahelistel läbirääkimistel, kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad c) eesmärgid 1)panna paika uued riigipiirid

Ajalugu

24

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1

Ajalugu

5

docx

Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga?

osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814.a septembris, oli sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas ja taastada vana kord, järgides kolme Viini Kongressi põhimõtet. Nendeks olid: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused), julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid), tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks).

Ajalugu

Kommentaarid (2)