ravimid (0)
Esitatud küsimused
- Millest koosneb ravim?
- Kuidas jaotatakse ravimid?
- Mida on vaja retseptiravimi ostmiseks?
Ravimid
Egert Ertel
Ravim e arstim on
orgaaniline keemiline ühend, mis muudab organismi
keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt.
Ravimi preparaadid võivad olla: tahked (nt tabletid,
pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed (salvid ,pastad,
plaastrid), vedelad (tinktuurid ja lahused) või gaasilised.
Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole
olemas
Ravimid jagunevad
käsimüügiravimid,
retseptiravimid,
piiratud kasutusega retseptiravimid.
Millisesse klassifikatsiooni ravim kuulub, otsustab
Ravimiamet müügiloa andmisel või kasutamisloa
väljastamisel.
Käsimüügiravim
Käsimüügiravim on ravimpreparaat, mille
tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole
arstiretsept nõutav.
Käsimüügiravimid on retseptiravimitest vähem
mürgised ja suhteliselt ohutud ka suuremate
annuste ja üle annustamise puhul.
Retseptiravim
Retseptiravim on ravim, mille ostmiseks on vaja
arsti poolt väljastatud retsepti.
Retseptiravimid on tugevama toimega kui
käsimüügiravimid.
Allergia
Mõnedele võib tekkida ravimite kasutamisel nn
ravimiallergia, näiteks nahalööve, sügelemine,
näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib
tekkida sokk.
Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid,
kuid eriti antibiootikumid.
Sõltuvus
Kiiremini põhjustavad
sõltuvust need ravimid
,mis tekitavad
meeldivaid psüühilisi
elamusi, näiteks
rahustid, uinutid ja
valuvaigistid.
Ravimtaimed
Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist
ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel
kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas
lehti, õisi, koort, vilju või juuri.
Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad
on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja
piparmünt.
Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest
taimse päritoluga.
Ravim koosneb
toimainest aine, mille pärast ravimit
kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti
tugevatoimeliste ainete puhul.
abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab
selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab
toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos,
värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus).
Ravimi toime sõltub
o organismi geneetilisest eripärast,
o organismi üldfüüsilisest seisundist (ka
east),
o teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms
olemasolust),
o keskkonnatingimustest,
o eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt).
Küsimused
Kui palju on tänapäeva ravimitest taimse
päritoluga?
Millest koosneb ravim?
Kuidas jaotatakse ravimid?
Mida on vaja retseptiravimi ostmiseks?
ravimid
Sarnased õppematerjalid
2
docx
Ravimid ja taimekaitsevahendid
Ravimid
Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi, ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna
muudab selle talitust. Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see
muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla
tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad
(tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti
kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid
seespidiselt, süstides või välispidiseks
15
docx
Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
Üldfarmakoloogia
1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt
definitsioonist mõeldud on?
Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud
haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või
diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks,
korrigeerimiseks või muutmiseks.
2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste
manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid