Nõmmemets (0)

Nõmmemets
Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur , kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas.

• Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast.
  

• Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas .
  

• Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari , leesikas, kanarbik .
  

• Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.).
  

• Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla -samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.
  

Putukatest on paljud liigid seotud männiga. Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest.
männi okkastest toitub näiteks männivaablane, täpsemalt tema vastne . Nendel aastatel, kui männivaablasi palju sigib, võivad nad männipuult
ära süüa enamik okkaid. noorte mändide puitu ja koort sööb männikärsakas. Linde on seal päris vähe. põhjuseks on nende metsade
suhteline üksluisus. Taime- ja putukaliike, mida toiduks tarvitatakse, on vähe. Ka sobivaid pesitsuskohti on vähe. Sageli on siin võimalik
näha pesitsemas rähni.