Metaan (0)

Metaan
Kaspar  Kaare
Markus   Sepp
Metaan
 Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) 
on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud 
süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
 Metaani avastas ja isoleeris 
esimesena  Alessandro  Volta  ajavahemikus 1776–
1778, uurides  Lago  Maggiore soogaasi.
Füüsikalised omadused
 Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu  gaas .
 Metaani  molaarmass  on 16,0425 g/mol.
 Metaani sulamistemperatuur −182,5 
°C [1],  keemistemperatuur  −161,6 °C 
 Metaani  molekul  
on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 
kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus 
on 108,70 pikomeetrit.
 Metaan on hüdrofoobne.
Keemilised omadused
 Metaan põleb sinise leegiga.
 Tema leekpunkt on −188 
°C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne 
põlemistemperatuur 2148 °C.
 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ.
 Metaan lahustub  etanoolis  ja atsetoonis. 
Tema lahustuvus vees on 35 g/l.
Esinemine looduses
 Metaan tekib looduses anaeroobsetes 
tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, 
eriti tselluloosi lagunemisel.
 Seda esineb näiteks  soodes  ja mudastel aladel.
 Palju metaani tuleb ka riisipõldudelt  ja sõnnikust jne.
 Metaan on maagaasi (60–90%) ja soogaasi peamine  komponent . Teda sisaldub 
ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides.
 Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe 
kaevandamisel vabaneb.
 Ta on orgaaniliste jäätmete ladustamiskohtadest eralduva biogaasi üks 
põhikomponente.
 Väljaspool  Maad on metaan Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri 
põhikomponent.
Ohutus
 Metaan on vähemürgine, tal on kerge narkootiline ;) toime.
 Ta on väga kergesti süttiv ja võib  
koos õhuga moodustada plahvatusohtliku segu. Metaan 
reageerib plahvatuslikult oksüdeerijate, halogeenide ja veel 
mõne halogeene sisaldava ainega.
 Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud 
ruumi  tungivad  metaani  aurud , võivad need 
õhust hapniku välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse 
hingata , võib surra lämbumise tõttu.
 Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest 
söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt 
vabanev metaan.
Kasutamine
 Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda 
laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks.
 Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse 
valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on 
normaaltingimustel gaas, transporditakse teda 
peamiselt torujuhtmetes ja vedelgaasitankerites, 
samuti veoautodega.
 Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse 
näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. 
Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas.
 Eestis on metaanist saadud vesiniku 
kasutatud ammoniaagi tootmisel.

Document Outline

• Slide 1
• Metaan
• Füüsikalised omadused
• Keemilised omadused
• Esinemine looduses
• Ohutus
• Kasutamine