Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kemikaaliohutus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kemikaaliohutus
Silver Tõgen EV107
Näiteid ohtlikest ainetest
· Bensiin
· Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti
tuleohtlik vedelik.
· Ohud
Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja
laialipaiskuvad killud.
· Mõju tervisele
Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud
hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest
põhjustatud haavandid.
· Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni
hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad.
Vältida sädeme teket!
· Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral
kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta
linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.
· Propaan, butaan
· Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi
aineid.
· Ohud
Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja
laialipaiskuvad killud.
· Mõju tervisele
Mittepõleva lekke korral võib kinnistes ruumides välja tõrjuda hapniku ja
tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, soojuskiirguse toimel saadud
põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud
põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid.
· Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni
hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad.
Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja
võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele
korrustele. Vältida sädeme teket!
· Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral
kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht
puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.
· Ammoniaak
Terava ärritava (nuuskpiirituse) lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas.
Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal.
Soojenedes tõuseb gaasipilv üles.
· Ohud
Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus.
· Mõju tervisele
Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina
kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate
kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h
kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav
ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka.
· Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda
kinnistesse ruumidesse. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja
ventilatsiooniavad. Katta kinni hingamisteed, võimalusel niiske riidega.
· Esmaabi
Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada
saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega 2030 minutit.
Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna
sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti
hospitaliseerimist!
Ohusümbolid ohtlike kemikaalide
pakenditel
Plahvatusohtlik: ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta või
geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta,
eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes
plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada.
Oksüdeeriv: ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste
kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad
põhjustada ägeda eksotermilise reaktsiooni.
Eriti tuleohtlik: vedelad ja gaasilised ained ja valmistised, mis
süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja
temperatuuril
Väga tuleohtlik:
ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, ilma et
lisanduks energiat, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel
süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või
vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on väga madal (Alla 21 C), või
ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral
kergestisüttivaid gaase.
Mürgised: ained ja valmistised, mis väikestes kogustes
sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad
põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse.
Väga mürgised: ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes
sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad
põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse
Kahjulik: kemikaalid, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha
imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise
tervisekahjustuse
Sööbiv: kemikaalid, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle
hävitada. Nt põhjustada tugevat söövitust.
Ärritav: mittesööbivad ained ja valmistised, mis vahetul, pikaajalisel
või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada
nahapõletikke, märkimisväärseid ja tõsiseid silmakahjustusi või
hingamiselundite ärritust.
Ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel avaldavad või
tõenäoliselt avaldavad otsest või hilisemat mõju ühele või enamale
ökosüsteemile
Vasakule Paremale
Kemikaaliohutus #1 Kemikaaliohutus #2 Kemikaaliohutus #3 Kemikaaliohutus #4 Kemikaaliohutus #5 Kemikaaliohutus #6 Kemikaaliohutus #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silx89 Õppematerjali autor
referaat teemal Kemikaaliohutus

Sarnased õppematerjalid

Inimesele ohtlikud ained
7
docx

Inimesele ohtlikud ained

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme

Keemia
Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020
33
pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

esmaabi kemikaali mürgistuste korral). Mürgistuskeskus TEL. 16662 ● Kaitse ennast, ära saa järgmiseks ohvriks. ● Anna esmaabi, kutsu abijõud ● Ole teadlik enam kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegne silma- ja nahapõletus) ● Kasuta ohtralt vett, see on efektiivne ja saadaval ● Ära paku ergutusvahendeid ● Hoia alles kemikaali pakend hilisemaks tuvastamiseks Üldine esmaabi: Suukaudselt manustatud kemikaal: ● Suud loputada ja teralised ained pesta limaskestadelt, nahalt maha veega. Riided eemaldada. Juua väikeste lonksudena vett. ● Süsihappegaasi sisaldavaid jooke tuleb vältida! ● Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega neutraliseerida. ● Oksele ajamist tuleb vältida. ● Aktiivsütt tuleb anda esimese 30 min jooksul, aga pole mõtet manustada järgmiste ainete puhul: alkoholid, petrooleumitooted, söövitavad happed ja alused, fluor,

Kategoriseerimata
Tööohutuse Referaat
10
docx

Tööohutuse Referaat

jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi. Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks

Tööohutus ja tervishoid
Risk ja ohutus kordamise vastused
17
docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 21. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. V Keemilised ohutegurid ja ohutus. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ­ ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m Kuju ­ ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline ­ klaas, kvarts, asbest, tekstiil Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht)

Riski- ja ohuõpetus
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele. · Silma ei tohi hõõruda. · Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. · Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. · Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Kindlasti eemaldab arst, kui tegu on klaasikildude, metalli puruga jne. Silma pritsinud kemikaal Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: · Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul.

Esmaabi
Riskiohutuse eksam
14
docx

Riskiohutuse eksam

Mõned lahustid on ohtlikud maksale, neerudele, luuüdile või närvisüsteemile. Benseen, tetraklorometaan ja väävelsüsinik on lahustid, mis tuleksid asendada ohutumatega. 46. Kemikaalide ohusümbolid Terviseohtlike kemikaalide märgistus: T ­ mürgine (toxic). Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm. T+ väga mürgine (very toxic). Kemikaal, mis sissehingatuna allaneelatuna või naha kaudu toiminuna põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma. Xn ­ kahjulik (harmful). Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Xi ­ ärritav (irritant). Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C ­ sööbiv (corrosive). Kahjustab eluskudet, millele satub. Mõned aine pritsmed nahal võivad põhjustada

Riski- ja ohuõpetus
Esmaabi
38
docx

Esmaabi

SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused..............

Meditsiin
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEADVUSHÄIRED...............................

Tervis




Meedia

Kommentaarid (1)

KikuuMusoo profiilipilt
KikuuMusoo: Sisukas ja arusaadav.
08:53 09-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun