Atseetaldehüüd (2)

Sissejuhatus
Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused:
CAS number: 75-07-0 (epa, 1994)
IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994)
Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994)
Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012)
Leekpunkt : -39°C (Celanese, 2012)
Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012)
Sulamistemperatuur : -123°C (Celanese, 2012)
Keemistemperatuur : 20°C (Celanese, 2012)
Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012)
pH: ei ole määratud (Celanese, 2012)
log Pow: 0,63 (inchem, 1994)
Koc: 1 (CERI, 2007)
Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994)
2 Kineetika ja metabolim
Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt . Etanaali leidub toidukaupades, jookides , sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994)
Käitumine looduses
Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007)
Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994)
Toksilisuse andmed kemikaali kohta
Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50 : 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja mõjutab kesknärvisüsteemi. Pärast korduvat manustamist põhjustab kerget hüperkeratoosi mao ülaosas. NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Puuduvad mõjud rasestumisele, rasedusele või loote arengule NOAEL: > 400 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Põhjustab adenokartsinoomi ja soomusrakulist kartsinoomi 1,350 mg/m3 (CERI, 2007). Ames 'i test: negatiivne - metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta. Tsütotoksilisuse ja mikronukleiidide proovianalüüs inimese lümfoblastoidsetes rakkudes: positiivne. (Celanese, 2012) Äge mürgisus kaladel LC50: 124 mg/l, krooniline mürgistus LC50: 35 mg/l (Celanese, 2012). Mürgine mikroorganismidele ning pärsib taimede idanevust.
Kõik uuringud on tehtud rottide peal välja arvatud ökotoksikoloogia.
3 Kokkupuude
Kuna etanaal on käärimise produkt, siis on kokkupuude atseetaldehüüdiga igapäevane. Süües tomateid, leiba, õunu või muid puuvilju manustatavad inimesed endale sisse etanaali (mitosyfraudes).
Atseetaldehüüd on toatemperatuuril gaasiline, seetõttu leidub teda ka õhus. Õhku satub etanaali biolagunemisel või naftasaaduste põletamisel (inchem, 1994).
Lisaks kõigele eelnevale suurendavad atseetaldehüüdi sisaldust suus ja ülemises seedetraktis suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Tsüsteiin küll reageerib atseetaldehüüdiga ning neutraliseerib selle kahjuliku toime, kuid suuremates kogustes jääb ta hätta. Seepärast on suitsetajatel ja alkoholilembelistel inimestel suur risk vähki haigestuda (genomics).
Toksilisuse, ohu ja riskianalüüs
Atseetaldehüüdi klassifitseeritakse kahjulikuks aineks, sest suukaudsel manustamisel on 660-1930 mg/kg bw surmav ning sissehingamisel 2,4 mg/l bw. Nahale ärritust tekitab vähesel määral ning puudub oht sigivushäiretele ja lootele (Celanese, 2012). Kantserogeensuse alusel liigitatakse 2. kategooriasse, sest etanaal võib põhjustada vähktõbe.
Euroopa Liidu Nõukogu ei ole piirnorme ülesseadnud, kuid Eestis on
(Celanese, 2012)
4 Kasutaud materjal
Celanese Ohutusandmeleht [Võrgumaterjal]. - 23. jaanuar 2012. a.. - http://celanese.com/msds/pdf/554-33740234.pdf .
CERI HAZARD ASSESSMENT REPORT [Võrgumaterjal]. - mai 2007. a.. - http://www.cerij.or.jp/ceri_en/hazard_assessment_report/pdf/en_75_07_0.pdf .
epa CHEMICAL SUMMARY FOR ACETALDEHYDE [Võrgumaterjal]. - August 1994. a.. - http://www.epa.gov/chemfact/s_acetal.txt .
genomics Nätsuga vähi vastu [Võrgumaterjal]. - http://www.genomics.ee/files/menu/200621.ht m.
inchem ACETALDEHYDE HEALTH AND SAFETY GUIDE [Võrgumaterjal]. - 1994. a.. - http://www.inchem.org/documents/hsg/hsg/hsg90_e.htm#SectionNumber:2.2 .
mitosyfraudes ACSH Holiday Dinner Menu [Võrgumaterjal]. - http://www.mitosyfraudes.org/Risks/hollidayDinner.html .
5