Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Mehaanikateaduskond
Soojustehnika instituut
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA
Töö nr. 7
VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE
Üliõpilased
Matrikli nr.-d:
Rühm:
Õppejõud: Heli Lootus
Töö tehtud:
Esitatud:
Arvestatud:
SKEEM
Töö eesmärk
Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega .
Tööks vajalikud vahendid
  • Leekpunkti määramise seade
  • Analüüsitava kütuse proov
  • Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC
    Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus
    Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks.
    Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle.
    Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest.
    Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1, mahuti 2 ja elektrilise kuumutusega vann. Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi.
    Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus , teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi.
    Töö käik
    Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga eelnevalt niisutades; leek reguleeritakse ligikaudu kerakujuliseks.
    Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temperatuur tõuseks kiirusega 5...6 K/min
    Süttumistemperatuurist 17K võrra madalam temperatuuri juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temperatuuri tõustes iga 2 K järel vedrukäepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajub sisse.
    Pärast esimese sähvatuse tekkimist katset järkatakse, tehes kordussüüramine. Kui siis enam sähvatus ei teki, siis katse lõpetatakse.
    Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid
    Leekpunkt tekkis 93,4ºC
    Järeldus
    Käsiraamatus oli kirjas, et leekpunkt tekib üel 90 kraadi juures. See tähendab, et katse oli edukas.
  • Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #1 Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #2 Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikkmax Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr 7
    2
    doc

    Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.7

    Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle.

    Kütuse ja põlemisteooria
    Laeva katlad
    84
    docx

    Laeva katlad

    Kõrgsurvekatlad on katlad töörõhuga üle 3,5 MPa. Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning

    Laevandus
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l ­ lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo ­ katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine ­ seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele ­ h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g ­ vasara kaal; l ­ pendli pikkus. Terased

    Materjaliõpe
    Materjaliõpetus
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l ­ lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo ­ katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine ­ seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele ­ h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g ­ vasara kaal; l ­ pendli pikkus. Terased

    Kategoriseerimata
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun