Põlemine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

odt

Põlemine

Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine............

Tööohutus ja tervishoid

82

doc

Gaaskeevitus

mis on gaaside segu, hapnikku 20,95%, lämmastikku 78.08%, inertgaase 0,94% ning ülejäänud osa moodustavad süsihappegaas, vesinik ja teised gaasid mahulise koostisena.  Normaaltingimustes ( temperatuur 20°C, rõhk 101,3 kPa ehk 760 mm Hg) on hapnik värvilt helesinine, lõhnatu, õhust veidi raskem ja mittepõlev, kuid põlemist aktiivselt soodustav gaas, keeb -183º C juures ( 1m3 O2 kaalub 1.34 kilogrammi).Hapnik ise ei põle, kuid soodustab põlemist. Puhtas hapnikus toimub põlemine hulga kiiremini, kui õhus ja mida suurem rõhk, seda kiiremini. Samuti põlevad need materjalid, mis tavaolukorras ei põle või põlevad raskelt, süttivad puhtas hapnikus juba suure leegiga. Seda hapniku omadust kasutatakse metallide lõikamisel. Surve all olev hapnik põhjustab plahvatuslikku põlemist kokkupuutega hariliku õliga, määrete või teiste orgaaniliste ainetega. Sel eesmärgil ei tohi keevitaja mingil juhul kasutada tööriideid või seadmeid, millel on õli või määrdeid

Abimehanismid

16

pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

1) Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 2Li2O Liitiumi põlemine õhus (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/590738787 ) Teised leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel kas peroksiide või hüper- ehk superoksiide. Peroksiidid ja superoksiidid on sellised ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt perok- 2- - siidioonid [O2] ja superoksiidioonid [O2]. Nende ioonide raadiused on oluliselt suuremad kui oksiidioonidel

Keemia

84

docx

Laeva katlad

kust suunatakse kondensaadipumba (või toitepumba) abil edasi toitevee-süsteemi järgmistesse osadesse või vahetult katlasse. Soojaveekast täidab selliselt kahte funktsiooni olles samaaegselt filter esmaseks puhastamiseks ja toitevee akumulaator. V Kateldes töö ajal toimuvad protsessid Aurukatla nõuetekohase töö tingimuseks on järgmiste protsesside katkematu kulgemine – Kolde protsessid – kütuse ja õhu vajalikus vahekorras etteandmine ja kütuse põlemine – Aerodünaamilised protsessid – Vee- ja aurutraktis toimuvad hüdraulilised protsessid – Soojuse ülekande protsess (soojusvahetus) Soojusvahetus protsesside koostisosad • Kiirgussoojusvahetuse teel • Konvektiivse soojusvahetuse teel • Soojusülekanne soojusjuhtivuse teel Soojusvahetusprotsess • Soojusvahetusprotsessides toimub soojusenergia ülekanne kõrge temperatuuriga soojuskandjalt veele ja aurule küttepindade kaudu. 7

Laevandus

88

pdf

Materjaliõpetus

6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46

Kategoriseerimata

88

pdf

Materjaliõpetus

6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46

Materjaliõpe

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

(hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2 Hüdriidid: aluselised, happelised (SiH4, BH3), amfoteersed (AlH3)

Keemia

34

doc

"Terroristi käsiraamat"

tera suurusest. ETTEVATUST: SÜTTIB ISEENESLIKULT KOKKUPUUTEL GLÜTSERIINIGA ! Kaaliumpermanganaat, 67% väävel, 33% 5, ebastabiilne. Kaaliumpermanganaat, 60% väävel, 20% 5, ebastabiilne. Kaaliumpermanganaat, 50% suhkur, 50% 3, ebastabiilne. magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% Kaaliumnitraat, 75% puusüsi,15% 7, see on must püssirohi. väävel, 10% Kaaliumnitraat, 60% raua- või magneesiumitolm, 40% 1, väga kuum põlemine. Kaaliumkloraat, 75% fosforpolüsulfiid, 25% 8, kasutati kõikjal süttivate tikkude valmistamiseks. Ammooniumperkloraat, 70% alumiiniumtolm, 30% 6, korralik kosmoseraketikütus. ja väike kogus rauaoksiidi Kaaliumperkloraat, 67% magneesiumi- või alumiiniumitolm, 33% 10, sähvatav pulber. (naatriumperkloraat) väävel, 20% Kaaliumperkloraat, 60% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% 8, alternatiivne sähvatav pulber. (naatriumperkloraat) väävel, 20%

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)