Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna 21. Kool
Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi
Retsensioon
Tallinn 2014
Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor. Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist, kes on pälvinud ka Ungari Teatrikriitikute auhinna parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele kujundustele Ungari teatrites on ta dekoratsioone kujundanud ka telesaadetele ja filmidele. Muusika on kirjutanud Tibor Kocsak Ungarist.Ta on kirjutanud muusikat ligi viiekümnele lavateosele ja on Madachi teatri muusikajuht. Dirigeeris Erki Pehk. Peaosa mängis Estonia teatri esibaleriin Eve Andre . Samuti osalesid etenduses Tallinna Balletikooli õpilased. Etendus põhieb vendade Grimmide samanimelise muinasjutu ainetel . Jacob Ludwig Karl Grimm ja Wilhem Karl Grimm on saksa lastekirjanikud , kelle jutukogumikud on väga populaarsed ülemaailma.
Seda balleti võivad nautida nii lapsed kui vanemad. Laval toimub koguaeg aeg midagi, tantsustseenida vahel ei ole pause ning stseenivahtused toimuvad publiku silme all. Suurt rõhku on pandud liikuvusele. Lavakujundus oli suurepärane ning muusika sobis ideaalselt kokku iga liigutusega laval. Tantsuseaded olid detailselt läbi mõeldud ning väga sobivad osatäitjatele. Koreograaf Gyula Harongozo on Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht, kuid praegu tegeleb sama alaga Viini Riigiooperis. Ta on külalisesinejana tantsinud paljudel maailma suurematel balletilavadel, kuid tõsise vigastuse tõttu ise enam ei tantsi.
Ka lavastuse kunstnik ning kostümeerija on kõrgelt hinnatud tegijad Ungari Riigiopperis.
Nauditavaks tegi selle etenduse baleriinide väga hea näitlemisoskus. Rõhk oli pandud just näitlemisele, mitte niivõrd tantsutehnikale. Tunded jõuavad vaatajani arusaadavalt. Pöialpoiste rollid on lavastuses hästi emotsionaalsed . Kõik selles etenduses jättis erakordse mulje. Dekoratsioonid ja kostüümid olid mõlemad väga uhked ja paistsid kõigile silma.
Julgen seda etendust kõigile soovitada ja te hakkate balletti armastama .
Olen ka varem käinud balletti vaatamas, kuid alati on jäänud teose sisu arusaamatuks, kuna tants ei anna alati edasi kõike nii selgelt, et oleks arusaadav, kuid selles etenduses oli kõik hästi selge.
Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi #1 Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi #2 Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timyy Õppematerjali autor
Retsensioon lumivalgeke ja 7 pöialpoissi. Hindele 5

Sarnased õppematerjalid

Arvustus ballettkontserdist Onegin
2
docx

Arvustus ballettkontserdist Onegin

Onegin Külastasin 11.oktoobril 2017 Rahvusooperit Estonia, kus lavastati Aleksandr Puskini luuletuse ainetel loodud balletti ,,Onegin". Etenduse koreograaf ja lavastaja oli John Cranko, kes oli Stuttgardi Balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli

Muusika ajalugu
Kontserdianalüüs-lumivalgeke ja seitse pöialpoissi
2
doc

Kontserdianalüüs, lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev.

Muusika
Ballett-Coppelia-arvustus
2
docx

Ballett "Coppelia" arvustus

Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates

Muusika
Parima lavastuse auhind
3
doc

Parima lavastuse auhind

eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer ­ rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik ­ Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Balletilavastuste auhind · Eve Andre ­ Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» ­ elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13

Kirjandus
Kratt - E Tubin
14
docx

Kratt - E.Tubin

Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus...............................................................................

Ballett
Luikede järv retsensioon - lavakujundus ja muusika iseloomustus
6
docx

Luikede järv retsensioon - lavakujundus ja muusika iseloomustus

Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma ­ salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa.

Muusika
Väino Aren
11
doc

Väino Aren

Väino Aren Sisukord Sissejuhatus...................................................................................lk. 3 Estonias.........................................................................................lk.4 Leningradis...................................................................................lk. 5 Kirjad koju....................................................................................lk.6 Tagasi Estonias.............................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema

Kirjandus
Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega
14
doc

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (te

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun