Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI (0)

1 Hindamata
Punktid
      (Kool)
(nimi)
                                
                                                   (klass)
                 
TANTSULAVASTUS JAZZ -BALLETI KLUBI
                                                         Retsensioon
                                                     
Tallinn 2017
“Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz- muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner , Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz- ansambel JBB.
Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin . Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik -Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile.
See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis . Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees . Nad ei märganud mingit ohtu ja arvasid, et see on täiesti tavaline baar , kus nad saavad koos tantsida jms. Otse kui märkamatult tõmmati neiu mafiabossi punti ning ta ässitati noormehe vastu üles. Noormees küll üritas kuidagi tüdrukuga kontakti saada aga asjatult , sest mafiaboss juba hoolitses selle eest, et nad kokku ei puutuks. Kuid sellel samal ööl pandi toime pangarööv, mille eest vedajaks oli muidugi maffiaboss. Kõik olid rõõmsad ja nautisid rikkust hetkeni, millal tuli politsei tagaotsitavaid kinni võtma. Maffiaboss andis endast parima , et neid vangi ei saadetaks. Lavastuse lõpu poole pääses politseinike käest maffiapunt , kes olid tagasi jazzklubis. Neid ootasid ees noormees ning ennast maffia gruppi sisse smuugeltanud mustergängster. Lõpus olid kõik õnnelikud ja võidurõõmsad.
Mulle väga meeldis selle etenduse muusika, sest see oli jazzmuusika ja mulle meeldib seda sorti muusika. Jazzmuusika meeldib mulle, sest ma olen selline erk ja energiat täis inimene ning jazzmuusika väljendab minu sisemust. Seda saab mängida väga energiliselt ja õnnelikult ning see kohe kutsub rütmi kaasa plaksutama või tantsima. See muusika on kohati täis kummalisust ja kohati täis lõbusust.
Mina sain toimuvast väga hästi aru, sest see oli tehtud minuarust väga arusaadavalt. Näiteks kui maffiaboss läks kaaslasega panka röövima siis panid nad ette varga maskid nii, et polnud võimalik mitte arusaada, et nad olid vargad. Väga palju aitasid arusaamisele kaasa ka rekvisiidid. Kuid sain ka aru sellest kui maffiapunt proovis neiut noormehest eemaldada, kuigi seal ei kasutatud rekvisiite, vaid sain aru sellepärast, et neiu oligi keset maffiapunti ja kui noormees tahtis neiu juurde tulla siis peatati ta.
Osatäitjatest meeldis mulle kõige enam neiu, sest ta oli väga kena ning mängis hästi oma rolli välja. Ma sain aru tema emotsioonidest, näiteks kui ta tundis end uhkena. Tantsida oskas ta minu arvates väga hästi ja ta lausa elas oma tegelaskujus. Hästi tantsimine väljendus selles, et ta ei jäänud maha kui asju pidi tegema sünkroonis ja ta oligi lihtsalt õigel ajal õiges kohas.
Muusikud olid minu arvates lausa fantastilised, sest nad oleks just kui kohapeal improviseerinud mida mängivad ning nad vaatasid koguaeg tantsijaid ja arvestasid nende liikumisega. See oli lahe. Ma nägin ainult ühte meest kes vaatas nootidesse.
Kõige rohkem meeldis mulle etenduses see koht kus saadi raha kätte, sest siis nad tantsisid väga vahvalt ja kasutasid rekvisiititena rahakotte ja raha. Neil tekkis sellel ajal ka tantsus igasuguseid mustreid ning põnevus oli üleval , sest oli ainult ajaküsimus millal politsei sekkub.
Kõik lavaline liikumine, lavakujundus , valgustus ja kostüümidele ma annaksin kõige kõrgema hine mida anda saab. Seda sellepärast, et seal ei olnud minu arvates millegi üle vinguda. Kõik see kooslus seal tegi ägeda etenduse. Valgustusel on minuarust üks suurimaid rolle, sest see on see mis tekitab kõhedaust ja muid selliseid tundeid. Etenduses ei oleks ma midagi teisti teinud, sest kõik oli minu arvates juba väga hästi tehtud. Mul ei ole millegi üle kurta.
Üldmulje etendusest jäi mulle väga hea ning kindlasti soovitan minna seda etendust vaatama kõigil, kes seda veel näinud pole, sest see on väga huvitav ning kohati võibolla mõne jaoks tekitab see sellise müstilise tunde ja samas lõbusa emotsiooni. Mulle tõesti väga meeldis see etendus ja läheksin selliseid etendusi teinekordki heameelega vaatama.  
TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #1 TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #2 TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Emma28 Õppematerjali autor
Siin on näide kuidas koostada 7. ndas klassis muusika retsensiooni kirjutada.

Sarnased õppematerjalid

Jazz-Balleti Klubi
6
pdf

Jazz-Balleti Klubi

Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Selgub, et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile üles andnud. Kõik laabub õhtu lõpuks õnneks hästi ja pangarövlid saadakse kätte. Minu jaoks oli see esimene võimalus külastada kammersaali. Minu meelest on ka saali valikul etenduse heal väljakukkumisel suur roll

Eesti keel
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun