DON GIOVANNI Wofgang Amadeus Mozar Aeg ja kestus: Esietendus toimus 29.oktoobril 1787.aastal Prahas. Ooperi kestus on ligikaudu 3 tundi. Tegevuskoht: Hispaania, 17. Sajandi algus. Tegelased: · Don Giovanni, noor kergemeelne aadlimees bariton · Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass
1 Mozarti ooperid Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövim
Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka süzee lugemine enne etendust a
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eesk
oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel. Aastal 2004 pälvis ta Belgias kuninganna Elisabethi nimelisel võistlusel laureaaditiitli. Rauno Elp (bariton) on Rahvusooper Estoni ooperisolist alates aastast 1992. Tema repertuaaris on palju erinimelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist: Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von Tisenhausen"), don Giovanni (Mozarti ,,Don Giovanni") jpt. Elp on olnud ka oratooriumisolist. Ta on pälvinud mitmeid auhindu :1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlustel Wales`is ja Georg Otsa nimelise auhind aastal 2006. Oliver Kuusik (tenor) on Rahvusooper Estonia solist alates 2008. Tema repertuaari kuuluvad: Nemorino (Donizetti ,,Armukook"), don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"). Mozarti
Metropolitan Opera Anu Alajärv Loksa Gümnaasium 10.klass 12.11.2013 Sisukord Üldine.................................................... .lk1 Ajalugu.................................................. .lk 2 Arhitektuur..........................................lk 3-4 Praegune repetuaar............................lk5-6 Esinejad................................................ ...lk7 Lindemanni noorte artistide arendus programm.............................................. .lk8 Kasutatud materjal.................................lk9 Üldine Metropolitan Opera, tuntud kui ka Met Opera, on New Yorgis Lincoln Centeris asuv ooperiteater. Selles majas avati teater 16. septembril 1966 Samuel Barberi ooperi "Antonius ja Kleopatra" maailmaesietendusega. Varem asus teater alates loomisest 1883. aastal kuni aastani 1966 vanas hoones, mis pärast uue maja valmimist lammutati. Ooperi
vene keeles H. Tõnsonilt ning vene keeles B. Strelnikovilt).1975. a., vaid mõni kuu pärast legendaarse laulja surma omistati tema nimi Eesti ja Soome vahel kurseerivale reisilaevale, sümboliseerimaks kahe hõimurahva kultuurisidemeid, mille üks tähtsamaid loojaid ta oli. Samal ajal sai G. Otsa nime ka Tallinna Muusikakool. 1998/99 avati Tallinna Muusikakoolis kõigile huvilistele klassiruumid, kus on näha fotod G. Otsa tähtsamatest ooperirollidest ning Don Giovanni kostüüm, milles ta seda W. A. Mozarti ooperi tegelaskuju «Estonia» teatris kehastas Georg Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli, mis tulid esitatavate laulude juures kindlasti kasuks. Eesti keele kõrvalt rääkis ta vabalt vene, saksa, soome, prantsuse ja itaalia keelt
Kõik kommentaarid