“Kui kujutada sõltuvust loomana” (0)

“Kui kujutada sõltuvust loomana”
Nukuteater , 11.10.14
Lavastaja ja koreograaf : Duda Paiva (Brasiilia/ Holland ).
Stsenaariumi autor ja helilooja : Allan Segall (USA/Holland).
Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland).
Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis.
Dramaturg : Vahur Keller .
Lauluõpetaja: Kaire Vilgats .
Tõlkija : Johannes Kangur .
Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu.
Mängivad: Taavi Tõnisson , Andres Roosileht , Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko.
Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks.
Lavastus oli küll lühike ja lihtsa süzeega, aga pani mõistma patsientide südamevalu ja tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik , mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna.
Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib võtta inimeselt mõistuse, luua talle pettekujutelmad ja panna ta unustama oma eelnevalt seatud eesmärgid elus. Näitlejad esitasid emotsioone, raskuseid ja appikarjeid, millisena ma kujutangi ette sõltuvuse olemust. Ainuke asi, mis mulle lavastuse käigus ei meeldinud, oli inglise ja vene keelsete sõnade kasutus dialoogi ajal.
Võttes kokku lavastuse ülesehituse, mõtte, loodud õhkkonda, näitlejatöö ja kujunduse arvan ma, et lavastus oli tõsiseltvõetav ja tekitas juba esimestel minutitel huvi, mis edasi hakkab saama. Etendus oli otsast lõpuni kaasahaarav ja huvitav, kuid samas mõtlemapanev ja rusuv. Soovitan inimestele, kellele meeldivad lihtsa süžeega aga sügavamõttelised näidendid kindlasti seda vaatama minna.