Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kõik aias" Edward Albee (0)

1 Hindamata
Punktid
Etenduse analüüs
„Kõik aias“
Edward Albee
  • Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest , mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua.
  • Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, oli palju rohelust, lilli ning ka purskkaev . Tegevuskoht ei muutunudki, kuid tegevusaja muutust oli näha lillede värvuse muutuse järgi. Lavakujunduse mõju oli rahulik ja meeldiv, just roheluse tõttu.
  • Laval olnud valgus meenutas päevavalgust. Olenevalt tegevustikule oli ka valgustuse muutust näha, just süngemate hetkede puhul.
  • Laval oli palju lilli ja nende kastmiseks ka kastekann. Richardi muruniiduk oli ka aeg-ajalt laval. Lilled ja muruniidukuk olid aia hoolitsemise jaoks. Jenny tegeles lilledega ja Richard hoolitses muru eest. Aiapeo ajal olid laval klaasid, alkoholipudelid ja kaviaar. Need olid selleks, et jätta oma rikastele naabritele mulje, et on nendega samaväärsed.
  • Esimeses vaatuses olid Jenny ja Jack koduselt riides . Teise vaatuse ajal toimunud aiapeo ajal oli Jenny viisakamalt riides ja samuti ka külalised. Grimm oli üpriski minimaalne.
  • Tegelane- Richard. Richard oli keskeas mees, kes oli äkiline. Ta tõstis häält just rahaga seonduvatel teemadel. Tal olid omad kindlad põhimõtted, millest ta kuidagi loobuda ei tahtnud. Näiteks tema abikaasa Jenny pakkus mitmel korral Richardile, et ta läheks ka meeleldi tööle ja samas oleks sellega abiks. Richard oli sellele aga vastu. Richard töötas geenitehnoloogia valdkonnas. Tema palk oli küllaltki suur, kuid sellest siiski napilt piisas, et ära elada. Richardil olid lühikesed juuksed ja kandis mugavaid riideid . Teise vaatuse ajal ka ülikonda. Ta oli väga jõulise väljanägemisega. Richardit kehastas Hannes Kaljujärv. Ta sai sellega väga hästi hakkama ja publikule oli see veenev .
  • Kõik tegelased elasid rikaste rajoonis ja see sidus neid. Mehed kuulusid klubisse. Kõige rohkem sidus meestegelasi nende naiste amet. Nimelt kõik naised töötasid prostituutidena. Naised olid need, kes tõid perre raha. Richard sai Jenny ametist teada vahetult enne aiapidu ja ta ei leppinud sellega. Kõik teised mehed olid sellega juba leppinud. Perekonnad olid näilised väga lugupeetavad ja imetletavad. Tegelikult oli kogu tegelaskonnast ainukese pururikas Jack, kes oli saanud suure päranduse(35 miljonit dollarit).
  • Lavastuse muusika oli üpriski rahulik, välja arvatud aiapeo ajaline muusika, mis oli rõõmsameelne ja vali.
  • Etendus rääkis perekonnast, kes elas rikaste rajoonis, kuid selle uhkuses kannatas rahapuuduse all. Perekonda kuulusid Jenny, Richard ja nende poeg Richard. Jenny tegi korduvalt ettepanekut, et ka tema võiks tööle minna, kuid Richardit ajab see vihale. Ühel päeval ilmub Jenny juurde Mrs. Toothe, kes pakkus Jennyle tööd prostituudina. Jenny keeldus sellest, kuid Mrs. Toothe jättis talle 2000 dollarit. Saanud Jenny rahamaitse suhu , võttis ta tööpakkumise vastu. Jenny saatis Richardile pakiga raha, kuid saatja nime peale ei märkinud. Nad korraldasid ajapeo, kuhu kutsusid naabrid , pidu pidi tulema uhke. Enne aiapidu sai Richard Jenny ametist teada ja oli väga vihane . Vahepeal tuli nende poeg Rodger koolivaheajaks koju. Rodger oli ka aiapeol, pakkus külalistele süüa ja juua. Kui Mrs. Toothe ilmus aiapeole, siis andis ta teada, et politsei on nende ärist aimu saanud. Kõik mehed olid oma naiste ametiga leppinud, Richardil ei jäänud ka muud üle kui leppida sellega. Peole ilmus purjus Jack, kes avastas nende saladuse . Mehed lämmatasid Jacki ja matsid seejärel aianurka. Jack oli kõik oma raha Jennyle ja Richardile pärandanud, kuid nemad seda ei teadnud. Lavastuse žanriks nimetaksin tragikomöödia. Kindlasti annab seda lugu lavastada operettina, mis tooks natukene vürtsi juurde. Mõjuv oleks see lugu ka ooperina.
  • Etendus vastas täielikult minu ootustele. Minu ootusteks oli näha midagi humoorikat, aga samas midagi milles oleks probleeme. Kõige enam mõjus pealtnäha rikaste inimeste tõeline pale . Publik jäi kindlasti rahule, kuna aplaus oli kõva ja inimesi valdas peale etendust rõõmus meeleolu. Soovitaksin etendust minna vaatama kõigil, kellele pakub huvi humoor ja probleemid.
  • Kõik aias-Edward Albee #1 Kõik aias-Edward Albee #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor taevast Õppematerjali autor
    Annab ka sisuslist ülevaadet teose üle. kõik aias edward albee teatrianalüüs

    Sarnased õppematerjalid

    Üldine Teatriajalugu II
    35
    doc

    Üldine Teatriajalugu II

    Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada ­ kurja inimese tahe

    Üldine teatriajalugu
    Üldine Teatriajalugu I
    38
    doc

    Üldine Teatriajalugu I

    Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse

    Üldine teatriajalugu
    Üldine teatriajalugu I sügis
    24
    doc

    Üldine teatriajalugu I sügis

    Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid

    Üldine teatriajalugu
    Giuseppe Verdi
    32
    doc

    Giuseppe Verdi

    eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks". Kord olevat meeleheide ja raevuhoog tabanud last niivõrd tugevalt, et ta haamriga klaviatuuri tagudes pilli lõplikult ära rikkus. Ent ka siin leidus abimees. Kohalik meister parandas spineti tasuta ning jättis sellele järgmised read: "Mina, Stefano Cavaletti, valmistasin instrumendile uued haamrikesed, katsin nad nahaga ning paigaldasin pedaali. Kõik selle tegin tasuta, nähes noore Giuseppe Verdi andekust pillimängu õppimisel. Ja sellest mulle piisab. 1821. aasta." Kolmeaastase stuudiumi kestel omandas Giuseppe spineti ja orelimängu alused sedavõrd, et ta raugastunud kirikuorganisti aeg-ajalt jumalateenistustel asendas ning 11-aastaselt tema järglaseks sai. Kuna rahva poolt armastatud tilluke muusik samal ajal Busseto linnakoolis käis,

    Muusika
    Kirjanduse eksam 10-klass
    16
    doc

    Kirjanduse eksam 10. klass

    pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta

    Kirjandus
    Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
    22
    doc

    Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

    ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks), tema troonijärglane Nikolai I (tuli võimule 1825) surus maha kõik reformipüüdlused. 1830 Juulirevolutsioon Prantsusmaal, kuningavõimu kukutamine, võimule tuleb nn. finantskodanlus. 1848-1849 revolutsioonilaine Euroopas (Prantsusmaa, Saksa, Itaalia jm.), et saavutada demokraatlikke vabadusi. See ebaõnnestub. Rahvusriigi loomise idee tugevnemine Saksamaal ja Itaalias. 1871. aastal võidab Saksamaa Preisi kuningriigi juhtimisel Preisi-Prantsuse sõja ning Preisi

    Muusika ajalugu
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis.

    Kirjandus
    Nimetu
    31
    doc

    Nimetu

    sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun