langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti uskumatu, aga isegi infoühiskond suudab pakkuda kosutust igale inimesele, kes suudab reaalselt leida hetke mõtlemiseks, sajanditetagusesse aega, kus võõras võim valitses igat liigutust meie maalapil ja kontrollis isegi mõtteid. Päris hämmastav, aga see ei ole võimalik kujutada seda õudust(või õndsust), mis avanes meie vana-vana-vanematele. Laulupeo repertuaar, viisid, sõnad ja meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu, oskamaks elada täisväärtuslikku elu, peaksime kogema seda ülevat tunnet, seda pärandust, mida meile on pärandatud läbi muusika. Laulupeo traditsiooni edasi kandmine ei ole tänase päeva seisuga ohus. Nähtavasti on meie ühiskonnas siiski veel inimesi, kes soovivad arendada edasi kogu seda pikaajalist tööd, mis on iga järgneva põlvkonna kohus. Kõik märgid
"Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht," võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku "Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud," "Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad," rõhutas Soots. "Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust."
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869
Kultuuripärandiga teiste hinge ja südamesse Kuna laulul ja tantsul on eestlaste minevikus ja ajaloos suur osatähtsus, siis tänapäeval pööratakse aina enam tähelepanu traditsioonidest kinnipidamisele ning just tänu sellele oleme me tunnistajateks laulu- ja tantsupeo toimumisele, populaarsusele ja eripärale. Leian ja toon välja tähtsa ürituse olemuse, põhiväärtused ning tuleviku vaated. Missioon peegeleb üldjuhul millegi olemust ning on kõige aluseks. Laulu- ja tantsupeo olemus seisneb kultuuripärandis, vaba rahva põhimõttes ja koorilaulu väärtuse edasikandmises. Eesti rahvas suhtub eelnimetataud pidustustesse kui kultuuripärandisse, sest tegu on eelkäijate poolt looduga ning omab reaalset ja hingelist seost mineviku ja tänapäeva vahel. Küll on laulupidu eestlaste jaoks veidi hingelähedasem kui tantsupidu, sest laulval revolutsioonil (1988-1991) on ka tähtis roll Eesti taasiseseisvumise ajaloos. ...
.........................................................................8 Heliloojad...............................................................................................................................9 Sõnade autorid......................................................................................................................10 Lisad.........................................................................................................................................11 Laulupeo pildid.....................................................................................................................11 Heliloojad.............................................................................................................................11 Sõnade autorid......................................................................................................................21 Laulude sõnad................................................................................
1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu peost distantseerus Carl Robert Jakobson, kes oli soovinud peaaegu ainult eesti algupäraga laulude esitamist. Samuti nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult meeskoorid. Seega suleti tee ka segakooridele. Enne laulupidu manitses Jannsen koore aegsasti laule harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910
See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Idee Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus.
vahetavad seda nädalal hakkab vihma teravilja vastu. sadama, aga mitte Talupoegade olukord kauaks. on aga niivõrd halb, et Laulupidu 18.-20. juunini 1869. "Vanemuise" selts aastal esimene hakkas nimelt üldlaulipidu. Tartus läheneva priiuse toimunud esimesele 50.aastapäevaga laulupeole kogunes seoses taotlema luba kokku ligi tuhat lauljat üle laulupeo ja pillimeest. Esinesid korraldamiseks. vaid meestkoorid, kuna Ametliku loa saamiseks segakooride osalemist kulus kaks aastat. Kogu pidas Jannsen organiseerimistöö kõlbmatuks. Eesti võttis Jannsen enda koorilaule oli esimese kanda. laulupeo kavas vähe. Laulupeo Lauldi Kunileiu ettevalmistamine viisitatud laule Lydia nõudis kannatlikku ja Koidula sõnadele, aga visa tööd
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis
Esimene üldlaulupidu Janete Kuiv 10.b Sissejuhatus 19. sajandi teisel poolel arenes Eestis laulukooride ja puhkpilliorkestrite tegevus rahvusliku liikumise (ärkamisaeg) ajal niivõrd hoogsalt, et kihelkondade piires peeti koguni laulupühi. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda.
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks.
Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus:............ Mu isamaa on minu arm sõnad.................................................................................... 2 Laulupeo ajalugu Esimene ülemaine üldlaulu pidu peeti 1896 aastal Tartus. Idee sai alguse "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga . Esimesest üldlaulu peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli selleks taotleda luba mille saamine oli keeruline ja aeganõudev . Alates neljandast laulupeost aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar...............................................................................
Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke laule. Enne esimest üldlaulupidu ilmus Friedrich Kuhlbarsi ,,Laulik kodus ning koolis".Muusikateooria õpikuks koolmeistritele oli Andreas Erlemanni ,,Muusika õpetus", millel oli oma osa laulupeo ettevalmistusel. Pärast laulupidu sai eestikeelne muusikakirjandus uut hoogu. Lauluvara, mis sel viisil koolide ja kooride käsutusse jõudis oli muidugi valdavalt saksa helilooming, saksa järelromantiline muusika, mis oli moes ja levinud ka teistesse maadesse. Hiljem lisandus soome ja mõnevõrra ka rootsi muusika. Oma heliloojaid eestlastel veel polnud, sest profesionaalsete muusikute rühm oli alles tekkimas. Rahvaviise oli mingil määral
3 Nõukogude võim dikteeris tublisti esitatavat repertuaari ja laulupidude vormi, Eesti taasiseseisvumisest alates on aga isamaalisus ja eestlaseks olek muutunud peaaegu, et olulisemaks osaks laulupidudest. Esialgne Lauluväljak nägi välja hoopis teistsugune, oma praeguse uue, uhke ja moodisa välimuse sai see 1960 aastal, mil kaarealune ala ehitati kaks korda suuremaks. Nüüd mahub lavale üheaegselt 25 000 lauljat. Laulupeo nõlvalt jälgib aga kogu seda pillerkaari Gustav Ernesaksa, hellitavalt laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda. Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti lahingusse, lauluga anti hoogu ärkamisajale, laulva revolutsiooniga võitlesime kätte oma vabaduse
aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal Anesekülla (Sõrve säärel Saaremaal). Kohalike kooride ühisesinemised toimusid ka Virumaal Jõhvis ja Simunas ning Pärnumaal Uulu mõisas. Ja kuigi laulupühi korraldasid pastorid rohkem meelelahutuse eesmärgil, näitasid need ometi eestlaste muusikalist andekust ning vaimset potentsi. "Perno Postimehe" kaudu levisid teated
See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.(1) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise
Esimest korda leidis üritus aset 7. juunil 2008. aastal ning idee autoriks ja teostajaks on tuntud eesti näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe. Osa võttis ligikaudu 2000 lauljat 80 laulukoorist ning peadirigendiks oli Hirvo Surva, lugusid saatis sümfooniaorkester. 2011. aastal peetud Punk Laulupidu pälvis sel sügisel ka Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia oma innovaatilise ja julge lähenemise eest. Punk Laulupeo rongkäik algas kell 18 Rakvere gümnaasiumi ning Pauluse kiriku eest, läbis kesklinna ning suundus sealt edasi Vallimäele. Laulupeokontsert algas kell 20 ja sellele järgnes Soome legendaarse artisti Pelle Miljoona konstert. 2008. aastal toimunud Punk Laulupeol esitati vaid tuntuid eestikeelseid punklaule, ainsaks erandiks oli nö pungi hümn "Anarchy in the U.K.", kuid sel korral oli Punk
mitte ründajatega. Meenutab pöördelistel öölaulupidudel eestlasi vabaks laulnud ansambel Rodeo. 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus
Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. (http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ ) Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda
märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · Pärispeo algus.............................................................................................................6-7 · Laulupeo avamine Toomeorus...................................................................................7-8 · Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval.........................................................................8 · Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9 · Kolmas pidupäev............................................................................................................9
missugused koorid maakonda esindama saadetakse. Kohale minnakse juba paar päeva enne laulupidu. Kaugemalt tulijatele organiseeritakse öömajad koolides ja suuremates asutustes. Hommikust kuni õhtul nelja-viieni toimuvad laulukaare all kokkulaulmised, et suursündmuse ajal kõik veatult välja tuleks. Laulupeo toimumise päeval on rongkäik ja nagu aeg on näidanud, siis sinna minnakse ka lausvihma ja külmaga, sest seda on pikalt oodatud ja see on üks laulupeo tähtsamatest osadest. Rongkäigul lauldakse oma maakonnale või koolile omaks saanud laule, hõisatakse üheskoos ning mis kõige tähtsam, astutakse kõik koos ühes suunas. Teede äärde ja majade akendele on kogunenud inimesed, kes oma heade sõnadega saadavad lauljad teele. Lauljatega koos liigub ka tõrvik, millega süüdatakse tuletornis tuli ja kuulutatakse laulupidu avatuks. Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi ,,Koitu". Ajalugu I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus
Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga ja selle põlastamise. Jannseni ja teiste ärksamate tegelaste poolt kasutusele võetud nimetus ,,eesti rahvas", samasuguste lauluseltside loomine ning eesti laulupeo korraldamine oli sellistele arengutele loomulikuks vastukaaluks. Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi
valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. 1. Laulupidude ajalugu 1
tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamiseks oli aga vaja vähemalt üht registreeritud seltsi, kes oleks võinud taotleda ametlikku luba ja võtta endale kogu vastutus ürituse läbiviimisel. Nõnda tekibki lauluselts ,,Vanemuine". Kui ,,Vanemuise" selts oli tugevnenud ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde, pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Laulupeo kavatsus tehti 1878 aasta sügisel lõpikult teatavaks. ,,Vanemuine" asus 1867 aasta märtsis endlikult peokorraldamise eesotsa ja seega otsustati pidu pidada Tartus. Kaalutlemist nõudis laulupeo pidamise aeg. Kuna laulupidu pidi tähistama Liivamaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva, siis oli vaieldamatu laulupeo aastanumber 1869. Aga et seadus hakkas kehtima 26. märtsil, ei sobinud laulupidu palju kaugemale viia. Kevadtalvist suurt pidu oleksid aga takistanud ilm
Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Johann Voldemar Jannsen Ta oli esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Üldlaulupeo korraldajaks oli Vanemuine, mis asutati Jannseni eestvedamisel. Johann Voldemar Jannsen Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
soodustuseks ja kergenduseks. 2. EESTI ÜLDAULUPEO MÕTTE ARENG Eesti üldlaulupeo konkreetne mõte on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat tekkinud Jannsenil juba 10. aastat varem, kui alustas tegevust koorijuhina. Kuid tal puudusid võimalused kavatsuse teostamiseks. Pärast oli loodud selts „Vanemuine“, mille oli üheks peaeesmärgiks üdlaulupeo organiseerimine 1869. aastal. Alguses ei tegelnud, muidigi, laulupeo korraldamisega, kuid kui selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Ta soovis pidu kõige otstarbehokasemalt ja auväärsemalt korraldada ning küsis selleks teiselt nõu, näiteks Jakobsonilt, kes vastas nõusolevalt. Samal ajal püüdis J.V. Jannsen pinda sondeerida „Vanemuise“ seltsis. 19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases
Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva) maanteel, Liivimaa põllu-ja käsitööliste Seltsi näituseplatsil. VI Tallinn, Riesenkampfi paltsil. VII Tallinn, platsil praeguse laulupeo tänava lõpus 6. Miks oli 1969. a. toimunud laulupidu erakordne? 100 aasta möödumine I üldlaulupeost 7. Kirjelda laulva revolutsiooni aega kajastavat stendi. Eestlased on õnnelikud , lehvivad sini-must-valged lipud , palju rahvast 8. Nimeta XXII laulupeo üldjuhte ( dirigente) Ants Üleoja, Lennart Jõela, Jüri Rent, Heldur Saade, Vaike Uibopuu, Venno Laul 9. Mida arvab Alo Ritsing laulupeost? Laulupidu- see on perekondade
Eesti laulupeod Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu Tartus 18.-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950
EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ V: Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arum" ning "Sind surmani". Hiiu kannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest.
Esimene üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid ·
(nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Johann Voldemar Jannsen oli peakorraldaja; Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode; "Vanemuise" selts, mille ülesandeks oli laulmise ja pillimängu edendamine kohtadel ning hiljem üldlaulupeo ettevalmistamine ja läbiviimine. 10. Koosta ülevaatlik tabel eesti esimestest laulupidudest: tabeli koostamisel kirjuta kõigi kolme laulupeo kohta vastav info: I Laulupidu II Laulupidu III laulupidu Aasta 1869 1879 1880 Toimumise koht Tartu Tartu Tallinn Korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus Korraldajad juhid Johann Voldemar Karl August Johannes Kappel ja
Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse. Luba peo korraldamiseks tsaarilt saadi ettekäändega korraldada pidu pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. 5. I laulupeo toimumine I üldlaulupidu toimus 1869. aastal ning see kestis kolm päeva. Seal esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid, kokku umbes 800 inimest. Enamik laule olid saksakeelsed, väljaarvatud A. Kunileidi/L
Üldlaulupidu Regiina Pukk K13 Mis on üldlaulupidu? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 19. sajandi
eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Jannsen asutas Tartus meeslauluseltsi Vanemuine 1865. aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet. Kõige saksaliku vastu astus otsustavalt välja Carl Robert Jakobson, kes soovis äratada puhast rahvuslikku vaimu ning õpetada rahvast hindama oma vaimuvara st rahvaloomingut. I laulupeo saksaliku kava pärast oli Jakobson kuri, ehkki teadis korraldajate raskusi kava koostamisel. Tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks paremini soome viisid kui eesti loomusele lähedasemad, samuti vanad eesti rahvalaulud. Andis välja laulikuid. I laulupidu 1867. a kevadel läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. a juunis pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva puhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa bürokraatia ja tagurlike baltisaksa mõisnike
aktiivsemaks ja kirikuskäimist meeldivamaks. Seni laulis igaüks nii nagu oskas. Rahvas ei tundnud nooti, vähestes kirikutes oli orel, lauldi köstri eeslaulmise järgi. Köstridki polnud alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849 kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal. Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes kihelkondades. Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid pastorile
kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma. Jakobson peole ei tulnud.
Hugo Treffner. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene- Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias. Noot, mida kasutati laulupeo laulikuna, trükiti “Eestirahwa teise Üleüldise Laulu-Pidu Meestekoorid” nime all Tartus juba 1877. aastal. Tegu oli väga mahuka koguga. Üldlaulupeokavasse võeti sealt veidi vähem kui pooled laulud, aga ilmselt oligi lauliku trükkimise üks eesmärk pakkuda kooridele laiemat repertuaari ka edaspidiseks. Lauliku koostaja Karl August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – kirjutas ise 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad.
juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud
kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20
palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Osalejatest oli peol 51 koori ja puhkpilliorkestrit, milles oli
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem.
See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus.
priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles
väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku
Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna. Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest. Eesti rahvusliku teatri rajaja, tegi Vanemuises näidendid 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" (algupärane eesti keelele omane), 1872 komöödia ,,Säärane mulk" - rääkis tolle aja probleemidest: haridus, armastus, sõjaväest kõrvale hoidmine, mulgid, kokku 4 näidentit. Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda" laul I üldlaulupeol ,,Mu Isamaa on Minu Arm"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
