Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laulupeomuuseumi küsimustik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli esimese stendi pealkirjaks Miks?
  • Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu?
  • Kes on ruumilise maali autor?
  • Mida seal kujutatakse?
  • Miks oli 1969 a toimunud laulupidu erakordne?
  • Mida arvab Alo Ritsing laulupeost?
  • Mida on öelnud Lennart Meri laulupeo kohta?
  • Milliseid erinevaid laulupeoliike oskad nimetada?
Küsimustik laulupeomuuseumi väljapanekute kohta Nimi, kursus............
  • Mis oli esimese stendi pealkirjaks. Miks? Eellugu , sellepärast, et see sisaldab infot „Miks üldse I laulupidu toimus”
  • Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks.
  • Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu
  • Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus , Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor
  • Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad . III – Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV – Tartu , Jaama 20 ja 22. V – Tartu, Peterburi (Narva) maanteel , Liivimaa põllu-ja käsitööliste Seltsi näituseplatsil. VI – Tallinn, Riesenkampfi paltsil. VII – Tallinn, platsil praeguse laulupeo tänava lõpus
  • Miks oli 1969. a. toimunud laulupidu erakordne? 100 aasta möödumine I üldlaulupeost
  • Kirjelda laulva revolutsiooni aega kajastavat stendi. Eestlased on õnnelikud , lehvivad sini-must-valged lipud , palju rahvast
  • Nimeta XXII laulupeo üldjuhte ( dirigente) Ants Üleoja, Lennart Jõela, Jüri Rent, Heldur Saade, Vaike Uibopuu , Venno Laul
  • Mida arvab Alo Ritsing laulupeost? Laulupidu- see on perekondade kokkutulek, see on häälte ühinemine üksmeeles ja armastuses
  • Mida on öelnud Lennart Meri laulupeo kohta? Laulupidu pole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moe asi. Laulupidu on südame asi. Nagu Eesti keel ja meel, nagu armastus.
  • Milliseid erinevaid laulupeoliike oskad nimetada? Üldlaulupeod, Üliõpilaslaulupeod, Postekooridelaulupeod
  • Nimeta dirigente, keda nägid videofilmides rääkimas. Gustav Ernesaks, Vaike Uibopuu, Uno Uiga , Alo Ritsing, Kuno Areng, Ants Üleoja.
  • Laulupeomuuseumi küsimustik #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lleenu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti kultuurilugu
    85
    rtf

    Eesti kultuurilugu

    Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

    Kultuurilugu
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun