Kultuuripärandiga teiste hinge. Laulupeo teemaline essee. (0)

Kultuuripärandiga teiste hinge ja südamesse
Kuna laulul ja tantsul on eestlaste minevikus ja ajaloos suur osatähtsus, siis tänapäeval pööratakse aina enam tähelepanu traditsioonidest kinnipidamisele ning just tänu sellele oleme me tunnistajateks laulu- ja tantsupeo toimumisele, populaarsusele ja eripärale. Leian ja toon välja tähtsa ürituse olemuse, põhiväärtused ning tuleviku vaated.
Missioon peegeleb üldjuhul millegi olemust ning on kõige aluseks. Laulu- ja tantsupeo olemus seisneb kultuuripärandis, vaba rahva põhimõttes ja koorilaulu väärtuse edasikandmises. Eesti rahvas suhtub eelnimetataud pidustustesse kui kultuuripärandisse, sest tegu on eelkäijate poolt looduga ning omab reaalset ja hingelist seost mineviku ja tänapäeva vahel. Küll on laulupidu eestlaste jaoks veidi hingelähedasem kui tantsupidu , sest laulval revolutsioonil (1988-1991) on ka tähtis roll Eesti taasiseseisvumise ajaloos. Siiski on hakatut aina rohkem ühendama kahte meeldivat tegevust nagu seda on laulmine ja tantsimine . Arvan, et eestlane tunneb mingilmääral, et on kohustatud antud kultuuripärandit edasi kandma, samas ei ole midagi halba selle tegemises, sest eestlased suudavad anda koorilaulule mõtte ja hea kõla ning muuta tantsud tõeliselt kirevaks vaatemänguks. Läbi laulu ja tantsu suudab eestlane end teha paljude jaoks kuuldavaks, nähtavaks ning eriliseks .
Visiooniks nimetatakse tavaliselt tuleviku vaadet. Kuna laulu- ja tantsupeo näol ei ole tegemist tavalise kontserti või peoga, siis ka neil asjadel peab olema mingisugune visioon. Mina arvan, et läbi kahe eelnimetataud ürituse on eestlastel soov tõestada kõigile rahva ühte hoidmist, ürituse tähtsust ja eesti rahva keele tähtsust eestlastele. Soovitakse näidata, et see väike maa, kus elab kõigest 1 miljon inimest on oma olemuselt tugeva kui mõni suurriik , sest kunagi n.ö lauldi end vabaks ning sellel on suur tähtsus laulu- ja tantsupeo pidustuste puhul. Lisaks arvan, et traditsioonidest kinnipidamisega soovitakse haarata selle lummusesse veel rohkem inimesi, et tagada laulu- ja tantsupeole tulevik ka 100 aasta pärast, säilitades sealjuures ürituse põhimõtet ja tähtsust Eesti rahva jaoks. Kolmandaks väga tähtsaks aspektiks on kindlasti eesti keel. Usun, et läbi laulude pannakse rõhku eesti keele säilitamisele ning läbi laulu tuuakse kõigini eesti keele puhtus , kaunis kõla ja omapära. Kusjuures aina rohkem turiste ja välisriiklasi, kes pidustustele tulevad, on selgeks õppinud mõne laulu – tavaliselt hümni ja üritavad meelsasti kaasa laulda .
Laulu- ja tantsupeo põhiväärtused toetuvad ühel sõnal – traditsioon. Läbi eelnimetatud tava on hakatud väärtustama erinevaid aspekte asjal. Kasvanud on sallivus, kasvatatakse ühe enam ühtekuuluvustunnet ning lisaks ei saa eelnimetataud kahe peo puhul üle ega ümber kaunitest rahvariietest. Eesti eri paikade rahvariided on kõik erinevad, näiteks Lõuna-Eesti rahvariietes kumab pea igalpool läbi venepärane joon ja seda punase lõnga näol. Põhja-Eesti rahvariided on tuntud oma triibulise mustri läbi. Mäletan isegi, kui põhikoolis rahvatantsu tundides käisin ja neid samu triibulisi seelikuid kandma pidin. Laulu ja tantsupeo ajal sulavad kõik Eesti erinevad rahvarõivad ühtseks mustriks ja juba see ühendb inimesi ja tekitab ühtekuuluvustunde. Kõik eelnimetataud pidustused ei ole mõeldud ainult eestlastele. Väga lahkelt ja sallivalt suhtutakse teiste riikide kodanikesse, samuti välis eestlastesse ning ka lihtsalt uudishimulikesse turistidesse. Mulle on jäänud mulje, et eestlased on laulu- ja tantsupeo toimumise ajal poolenisti teised inimesed – soojemad ja sallivamad. Soovides kõigiga jagada oma ühtekuuluvustunnet läbi laulu, tantsu ja pidutsemise ning hoida ja edasi kanda tähtsa tava olemust ja kombeid.
Käsolevas töös käsitlesin erinevatest vaatenurkadest laulu- ja tantsupeo missioone, visioone ja väärtuseid. Leidsin, et eestlaste jaoks on pidustuste näol tegu kultuuripärandiga läbi mille jagatakse teistega Eesti ajalugu ja sealt pärinevaid traditsioone, sooviga neid tulevastele põlvedele edasi anda, säilitada laulu- ja tantsupeo põhimõtted ning ketti jätkata. Eriline väärtus on ka eesti keelsel luulel, laulul ja muusikal , mille saatel pidustused toimuvad. Väärtustatakse Eesti rahvarõivaste mustreid tantsuplatsil ja eesti keele ilu koorilauludes.