1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R.
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid
(1865) ja Estonia Tallinnas (1865). Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944. Click icon to add picture Click icon to add laulupeod Rahvusliku liikumise kõrghetkeks picture · kujunenud esimene üldlaulupidu toimus 1869. a. 18.-20. juunil Tartus. · Laulupeo korraldasid J. V. Jannsen ja Vanemuise selts. · I üldlaulupidu oli pühen-datud pärisorjusest vabane-mise 50. aastapäevale. Pildil rahvas 1879. aasta II üldlaulupeol Tartus. Eesti kirjameeste selts
Laulupidu on muusikapidustus, millel esineb koos palju laulukoore ja orkestreid. Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi
suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud `'Sind surmani'' ja `'Mu isamaa on minu arm'' Jannsen ja Jakobson
Carl Robert Jakobson 1841 - 1882 v Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. v Ta elas noorpõlves Tormas. v Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes oli koolmeister kohalikus kihelkonnakoolis. seminaris (18561859). otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid v Click to edit Master text styles v Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa Second level järglasena Torma koolmeistri kohal. Third level Fourth level Fifth level v 1862. aastal tekkis konflikt mõisniku ja pastoriga ning ta lahku
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine
Kõik kommentaarid