oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades. 1.2. Esimesed klassikalised ooperid Esimese klassikalise koomilise ooperi lavastas Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija- käskijanna“ (La serva padrona) 1733. aastal. Peategelaseks on rikas ja ahne vanahärra, kes ihaldab oma noort teenijatüdrukut. Giovanni Battista Pergolesi – Itaalia helilooja, viiuldaja ja organist 18. sajandi keskel sai alguse Saksa ja Austria laulumängud – singspiel. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Inglismaa laulumängud. Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa. Saksamaal olid laulumängud pigem rahvalikud üritused. Austrias toetas teatrit keiser Joseph II ning sellepärast laulsid etendustel kutselised ja muusikaliselt kõrge tasemega ooperilauljad. Näitena võib tuua Mozarti laulumängud – singspielid ,,Haaremirööv“ ja
oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks
Mängudega saab noori tihti ka köitvamalt kehalistesse treeningutesse rakendada. Eesti rahvamänge annab üldiselt lahterdada nelja eri liiki. Nii mõnigi neist liikidest lahterdub veel omakorda. Selles referaadis toon näiteid erinevatest liikidest ning sellest, milliste vanade eestlaste pühade ajal milliseid mänge mängiti. Mängutraditsioon on niivõrd rikkalik, siis kõigisse süveneda ei jõua. Seetõttu valisin laulumängud, kuna antud alaliik on minujaoks kõige põnevusttekitavam ning olles muusikaga tihedalt juba aastaid seotud, tundus seda liiki veidi rohkem süvitsi uurida põnev. 1. RAHVAMÄNGUST ÜLDISELT Celia Roose oma teoses ,,Kooli Folkloorikogumik" räägib mängu olemusest nii - vanasti oli mängimine noorte kooskäimistel üks armastatumaid meelelahutusi. See aitas lõbusamaks muuta tavapäraseid ühiseid tööõhtuid ning oli oluline ka tähtpäevade ja pühade tähistamisel.
· Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
.............................................................................................. 3 Muusika ime ................................................................................................................ 4 Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5 Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7 Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 10 Kasutatud materjal ................................................................................................................ 11 Sissejuhatus Referaat on koostatud seoses kohustusliku aine, areng ja õppimine, ühe ülesandena. Töö
olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 10.Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine. kirjelda mängu kohta rahvaluuleliikide süsteemis, vt mängu ülesehitust ja teemasid; paiguta mängud ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: mängu etendatakse. Tekkis 12. saj lõpp vms. Algab sissejuhatava lauluga & lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Siirdevormilised laulud Tantsulis-figuraalne liikumine 16.-17. saj Lõppriimilised laulud Näideldakse Tantsitakse paaristantsu 19. saj.
looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid HAYDNI TÄHTSUS Pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile Pani aluse klassikalisele sümfooniale Klassikalise sonaadivormi areng W.A.MOZART(1756-1791) Sündis Salzburgis Imelaps-varajased kontsertreisid 1773a.õueorganist Salzburgis 1781a.vabakutseline Viinis On kirjutanud üle 600 teose
üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks kinnistas muusikasse programmilisuse sümf puudub klassikaline ehitus, selles vaid 2 osa, sonaadi vormis, lüürislis-dramaatiline teos tähtsad ka lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolusid 600 laulu, sümfooniad, sümfoonilised avamängud, kammeransamblid, üle 20 klaverisonaadid ooperid, laulumängud, kirikumuusika laulud: ''metshaldjas'', ''forell'', ''muusikale'', ''ave maria'' laulutüskklid: ''kaunism öldrineiu'', ''talvine teekond''
Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2
arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette. Alates 1949 aastast om ,,Estonia"
üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj.pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine,linnastumine,tihedam suhtlemine erinevate mkde vah el.kaasaegsem sisu,mõjutused ja laenud kirj-st,naaberrahvaste kultuuridest ja muusikast. liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4-
Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm. Ooper: Ooperit said lubada rikkamad ja Ooper: Sajandi algul valitses tõsine kõrgema klassiga inimesed. ooper, pärast tuli asemele laulumängud 2 barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja ja koomiline ooper- Napoli Barokkooperi iseloomustus: Barokkooperi iseloomustus: 1. Hiilgav õukodlik lavateos 1. Ooperit kärbitakse kõvasti 2. Väljapaistvad kostüümid ja 2. Erilised efektid muutuvad vähem lavadeokaratsioon tähtsaks 3. Rohkelt tantsune 3. Aariates saab juhtivaks faktoriks 4
värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4
Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Arendav vaba tants Sotsiaalsete oskuste arendamine Matkiv tants Teiste ainevaldkondade mõistetega lõimine Kindla liikumisega tants Mängureeglitega arvestamine Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi
Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei aidanud siiski kuigivõrd parandada teatri majanduslikku olukorda, kuna nende väljatoomisega olid seotud suured kulutused.
Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi. Liigid: Töö- ja tavandilaulud;jutustavad; lüürilised laulud;hällilaulud.Tekst jaguneb värssideks, üks värsirida moodustab mõttelise terviku. Algriim.Viis lihtne, järgib teksti, heliulatus väike.Enamasti ühehäälsed.Esitus:Eeslaulja ja koori vaheldumine;Lauldakse ilma pilli saateta;Esitajateks rohkem naised. Uuem rahvalaul-Tekkis 18.saj. Liigid:Tantsulaulud,laulumängud,sõjalaulud,armastuslaulud.Tekst jaguneb tavaliselt 4- realisteks salmideks.Lõppriim.Viiside heliulatus suureneb, viisid palju hüppeid.Esitus:Lauldakse koos või üksi, laulmine pilli saatel, esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal. Pillid: Vilepill,sarved,parmupill,torupill,kannel,jauram,pingipill,pesulaud
· Tekst jaguneb mõjutus naaberrahvaste kultuurist ja värssideks muusikast ALGRIIM: · tekkisid kindlad autorid · sõna algussilbi LIIGID: kordamine värsireas · tantsulaulud PARALLELISM: · laulumängud · mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud
Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne. Kunagi ei tohiks olla valjuhäälset laulmist, üksteisest üle karjuda ei tohi. Laulumängudes esinevat mitmekesist meelekujutustegevust juhtigu õpetaja loomulikkuse nõudmatuse ja kauniduse poole püüdvas vaimus. Siis kaovad saamatus, pikaldus ja tehtud olek ning arenevad liigutuste kenadus, tähelepanu ja ilus esinemine. Abi, mida pakuvad sarnaselt õieti juhitud laulumängud laste arendamisele, on suure väärtusega. Laulumängude peasihiks jääb rütmitunde arendamine ning eneseavalduse võimaldamine ja lastes rõõmu ja mõnu äratamine.
aktuaalsed sündmused värsiread koonduvad salmidesse lõppriim kaasaegne keel repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat) skandeerimist ei tehta Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne) liigitus: tantsulaulud, laulumängud sõja ja nekrutilaulud vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad: valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud
Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud
Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja"
laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine
30 aastat teenis ta elamist klaveritundidega,viiulimänguga orkestris ja antsamblites nii kirikus kui ka serenaadikontserditel vabas õhus. Oli mitu aastat Nicola Porpora juures teenistuses klaverisaatja ja toapoisina. Seejärel elatus kammermuusika ja klaveripalade loomisega.1759.a sai töö krahv Morzini väikese kapelli juhina.Samal aastal kirjutas oma esimese sümfoonia.(alustas loomingit küpses eas) LOOMING: Segab paljude rahvaste muusikat. zanrid-laulumängud, vaimulikud vokaalteosed, orkestrimuusika, klaveripalad, sümfooniad(104), oratooriumid(4), keelpillikvartetid. Uuendused muusikas-maneerilkud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid,harjumatu harmoonia. Muusika üldiseloomustus-Haydni muusikaline käekiri oli kohe väga originaalne.Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. saj. romantismile iseloomuliku väljenduseni. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Isa oli tema mänedzer ning oli ise kapellimängija
Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor
mõju fantaasia, huvide ja tundemaailma arengule. Laulmine soodustab oluliselt sotsiaalsete oskuste arengut – üheskoos laulmine, esitamine, ühtekuuluvustunne, esteetilis-eetiline elutunnetus. Kuna liikumine on lapsele loomulikuks väljendusviisiks, aitab rütmilis-muusikaline liikumine lapses äratada huvi muusika vastu. Sellise liikumise kaudu arenevad lapsel koordinatsioon, loominguline aktiivsus, rütmitaju, motoorika, tundelisus jne. Muusikalis-rütmilise liikumise alla kuuluvad laulumängud, tantsud, muusikalised mängud jms. Pillide tundmine ja nendel mängimine arendab lapses jällegi loovust, eneseväljendust, keskendumisvõimet. Tehes pillimängu koos teistega areneb koostööoskus ja ühtekuuluvustunne. (samas, 2010.) Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et väärtuste kandjaks ja edasiandjaks läbi muusikalise tegevuse ja – mõtlemise on lasteaias loomulikult õpetaja ise. Õpetaja on esmalt ise eeskujuks, keda lapsed
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
5. klaverikontsert EsDuur op. 73, 1809 Viiulikontsert DDuur op. 61, 1806 Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole CDuur op. 56, 18041805 Koorifantaasia cmoll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 18081809 Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 18041814 Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811 Avamäng "Coriolanus" cmoll op. 62, 1807 Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 18031804 Missad Missa CDur op. 86, 1807 Missa solemnis Dduur op. 123, 18191823 Klaverimuusika 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" cmoll op. 13, 17971798 Nr
Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu. 6 Muusika aitab areneda nii laulmise, liikumise kui ka pillimängu ilmekust ja väljendusrikkust. Muusika mõjub vahetult tundmustele, mistõttu ta sobib eriti laste moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010
Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest einestikust lähtuvad laulumängud, mida viljeldi 19 saj. lõpul ja 20 saj. algul. Suurejoonelisem nendest on Karl August Hermanni 1907. aastal loodud ,, Uku ja Vanemuine." Teose peategelasteks on Endel ja Salme, kes räägivad ooperis oma armastusest ja selle takistustest. Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr
mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperi tegevus ja tegelased olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikas teenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra, vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne. Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olid meelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i žanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika- lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti „Võluflööt“ ja „Haaremirööv“.
olemasolu. Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 10. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine. kirjelda mängu kohta rahvaluuleliikide süsteemis, vt mängu ülesehitust ja teemasid; paiguta mängud ajaloolisse konteksti. Näita, kuidas rahvaluuleliikide põimumine mängude näitel aja jooksul muutub Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: Siirdevormilised laulud Lõppriimilised laulud mängu etendatakse. Tekkis 12. Tantsulisfiguraalne liikumine Näideldakse saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu
Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.)
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile. Beethoven pöördus polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga.. Oma viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartettide loomisele. Ta suri 26. märtsil 1827. Looming: 9 sümfooniat, 5 klaverkontserti, viiuli ja tsello kontsertid, balletid, laulumängud, ooper "Fidelio",oratooriumid, missad, klaverimuusika, kammermuusika, laulud jne.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4
58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 · Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 · Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 · Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 · Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 · Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 · Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 · Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 · Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 · Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op
Tampere järgi sisemaal samal ajal jõulumängude traditsioon puudus. Nõelamäng, 1680 Üleskirjutus 1680 (1990. aastateni oli see esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus). Avastati 1930. aastatel. Dramaatilisele iseloomulik: - Sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil - Kindel tegevus ja tegelased /stenaarium - Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub/kus ja millal mängitakse - Mängude seas laulumängud kui iseseisev zanr - Laulumängud sisaldavad laulu, liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite - Talupojamaailmas vanemad laulumängud kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil - 19. sajandil muutub ka mängude maailm - Vanemad laulumängud (regilaul + draamaelemendid; mängu tegevust etendakase); kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt 14. saj. - Uuemad laulumängud (siirdevormilised laulud + tantsulis-figuraalne liikumine);
58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 * Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 * Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 * Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 * Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 * Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 * Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 * Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 * Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 * Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 * Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 * Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas + Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 + Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
*käsitseb õigesti kirjutus ja tõõvahendeid *liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu arend *sots oskuste arend *teiste ainevaldkondade mõistete lõimimine *mägureeglitega arvetamine *emotsinaalsus *sportmängude tehniliste oskuste aredamine. Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants *kombineeritud tants. ÜLDOSKUSED 1.mänguoskused- laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. 2.tunnetusõpioskused- on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. 3.sots oskused- mõistetakse
tegelased olidvõetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikasteenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra,vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne .Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olidmeelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i zanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika-lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti ,,Võluflööt" ja ,,Haaremirööv". Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga
soodsat aastat. Üksikud regivärsilised jõululaulud on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt, kus enamasti räägitakse jõulude ootamisest. Mulgimaa jõululauludes esineb lühike refrään pühi, viisid on üherealised ja sarnanevad muude kalendrilauludega. Kirde-Eesti viisid on ilma refräänita ja kaherealised. Jõulude ajal olid tähtsal kohal mängud, sealhulgas regivärsilised laulumängud (vt p 13.1). Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu.
suurejoonelisuse huvides ka elevante, hobuseid, lõvisid ja ilutulestikke. · Esimene ooperiteater ehitati 1637.a. Veneetsias. · Teosed: W.A. Mozart "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Cosi van tutte". J. Peri "Daphne" (esimene ooper) A. Zurbin "Orpheus ja Eurydike" · Eesti ooper levis põhiliselt XIX saj. lõpp ja XX saj. algus. Olid rahvusromantilisest ainestikust lähtuvad laulumängud. · Eesti operett Operette hakati looma 1930-ndatel aastatel. · Ooper: Evald Aav (1900 1939) "Vikerlased" (suurooper) Raimo Kangro (s. 1949)/ Andres Valkonen (s. 1951) "Vikerlased" (rock-ooper) · Operett: Priit Ardna (1892 1981) "Kalurineiu" Boris Kõrver (1917 1994) "Ainult unistus" IGAMEHE MUUSIKA
ei ole juhuslikud, vaid kooskõlas õpetaja poolt loetud värsi või jutustusega. Lõpetakse vaikselt suletud silmadega seistes, seejärel jäetakse hüvasti ja lahkutakse ruumist. Muinasjutud üks tähtsamaid ja oodatuimaid osa päevakavas. Läbi muinasjuttude antakse lastele edasi elutarkusi, samas on seda meeldiv jälgida, kuna sisu on konkreetne, sündmuste- ja tegevusterohke, siis suudab laps end kergesti nende sündmustega siduda ning luua oma sisemised pildid. Hommikuring ja laulumängud üksteise tervitamine, tähelepanemine ja koosõppimine ühises ringis. Ring kui vorm mõjub lapsele jätkuvalt ja kindlalt, seega turvaliselt. Hommikuringis on olulisel kohal laulumängud, millega kaasnevad kindlad rütmi- ja näpumängud, mille abil vaadatakse, kes on lasteaias kohal ja keda ei ole. Vaba mäng täielikku, tõsist ja segamatut pühendumist nõudev tegevus. Esmalt õpib väikelaps tundma omaenese keha, koolitab sellega silma-käe koordinatsiooni ja hakkab
Kui dialoog on läbi, hakatakse jooksma laulu saatel, kui osja saab nõela kätte, siis rollid vahetuvad. Dramaatilisele iseloomulik · Sündmuste etendamine tegevuse sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil. · Kindel tegevus ja tegelased · Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse. Mängud ja tantsud. Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu. Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu, Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants Vanemad laulumängud Uuemad laulumängus Ringmängud (regilaul+draamaelemendid; (siirdevormilised laulud+ ( lõppriimilised laulud pluss Mängu tegevust etendatakse); tantsulis-figuraalne liikumine) näideldakse ja tantsitakse Kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt: 16-17 saj paaristantsu) 19. saj hüpoteetiliselt 14
Muinasjuttude jutustamine või raamatute matkimine võib olla seotud matkimismängudega, kus erinevaid tegelasi ja sündmusi matkitakse liigutuste ja häältega. Muinasjuttude esitamise käigus saab õppida järjestusseoseid – ees, taga, suurem, väiksem. Laste kujutlusvõime ja 6 tähelepanu suurendamiseks võib õpetaja tegelasi illustreerida rütmipillide mängitud häältega. Folkloorsed laulumängud ühendavad laulmise, sõnalise tegevuse ja tantsimise. Siin on palju mängulisi lahendusi, mis võimaldavad laste erinevatel oskustel esile tulla ning teineteiselt õppida. Loodus on ammendamatu allikas ja lastele kõige enam mõistetav. Lastega saab kuulata loodushääli nii maal, kui linnas ning matkida neid liigutuste ja sümbolitega. Muusika saatel liikumine aitab tunnetada muusikat ja avastada oma keha väljendusvõimalusi. Seetõttu
Tänapäeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all. 9. Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine mängud kui rahvaluule kirjandusliku liigituse dramaatilise ajalaotuse osa. · suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms. inimestevaheline suhtlemine mängude liigitus: · laulumängud(Herbert Tampere) kui iseseisev zanr, kuid sisaldab varasemaid kihte (mängu kui iseseisva zanrieelsed kihid); sisaldavad laulu, liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite.(Nt nõiamängulaul) Talupojamaailmas vanemad kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil. Siis muutub ka mängude maailm. 1) vanemad laulumängud: regilaul + draamaelemendid: mängu tegevust/sündmusi etendatakse. Tekkinud enne 16. sajandit, oletatavasti 12. sajandi lõpust, laialdasem levik 14
buffa), mis toovad vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid on niele omaaegsest ühiskonanst hästi tuttavad. Sisule vastavalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili. Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariad lihtsad, tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Tekib kaks paralleelset arenevat ooperi tüüpi: 1. numbri- 2. draama ooper. Kolmas suund on: igasugused laulumängud. Koomiline ooper avaldub opera buffa näol, oli juba tuntud 17. sajandil ja koolised tegelased esinesid harilikult ka opera serias. Sajandi jooksul kujuneb mitmenäoliseks. Keskkond, tavalised inimesed tuuakse lavale, madalast ühiskonna kihist. Nt suurte kangelaste asemele on toodud lavale sadamapätid. Inimesed laulavad loomulikus laulus, ei laula kogemustega lauljad. Tekib huvi 18.saj rahvalikkuse ja 19. saj algul rahvuslikkuse vastu.
Heiberg oli erinev kuju senises romatikuteperes. Tugevasti väljaarenenud teoreetiliste huvidega, esteetilise vaimuaristrokraadina, puudusid tal huumorimeel ja inimlik soojus. Ta oli Taani silmapaistev kriitik ja kaaluka ajakirja toimetaja. Tema ilukirjanduslik looming oli suuremalt jaolt uudne kuid ühtlasi ka ajakajaline. Ta oli prantsuse moodsa kunsti tundja ja austaja ning teda veetlesid Prantsusmaal populaarsed vodevillid- kaasaja-ainesed, kergel käel karaktiseeritud tegelaskujudega laulumängud, milles laul vaheldub dialoogiga. Nii üritas ta vodevilli ülekandmist ka Taani pinnale. Ta lõi alates aastast 1825 vodevilli alal rea kõigiti õnnestunud, maitsekaid taani algupärandeid: ,,Kuningas Saalomon ja kübarsepp Jörgen", ,,Aprillinarr", ,,Lahutamatud", ,,Ei" jt. Ta saavutas ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja
*tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest • ahellaulud ja mõistatamised • liisklugemised (liisusalmid) • ringmängulaulud lastele mõeldud rahvalaulude teemad:
Sensoorne areng: leiab üles pooleldi peidetud eseme; üritab kätte saada esemeid, mis on käeulatusest väljas; lapsel areneb täielik värvide nägemine; liikuvate esemete silmadega jälgimine paraneb. Intellektuaalne ja keeleline areng: hakkab vastama ,,ei"; saab aru ümbritsevate inimeste emotsioonidest hääletooni järgi (Child development. 22.09.2011) Tuleb silmas pidada, et osadel lastel jääb roomamise etapp vahele (Väikelapse areng. 25.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldivad laulumängud (,,Patsu-patsu-kooki" jt), nende laulmise saatel on hea õpetada lapsele toksimist, plaksutamist jne. Laps hakkab mõistma, et asjad on olemas ka siis, kui neid parajasti näha pole. Selle arendamiseks on hea mängida peitust- peita mõned asjad lapse nähes teki alla või kuhugi karpi ja lasta lapsel siis neid otsida. Lapsel võiks olla mängimiseks võimalikult erinevast suurusest ja materjalist mänguasju: pallid, klotsid jne. Hea on ka vees mängimine, see meeldib lastele alati
kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest. Lk.8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises
annaabi.ee 
