Romantismi muusikud (3)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan ­ Viktor Hugo · Luule ­ Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus.

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert, kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Kuuest laulust koosnev tsükkel ,,Kaugele armastatule" 7 Klassitsismi helikeel:lihtsad, kaunistustesta, lühikesed, korduvad teravdatud karakteriga faasid, tempokad resitatiivid, tõsised, jõulised karakterid, isikupärane väljenduslaad, polüfooniline. Romantism 19. sajand Klassitsismi ja romantismi helikeeles ei ole erinevusi. Muutub teoste sisu, aeg ja elulaad on teised. Murranguks on Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. Muusika tõusis kõige kõrgemale tasemele, ülistatakse palju luuletustes, sugulus jooned barokkiga. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu, pärast 100 aasta möödumist esitati taas Bachi Matteuse passiooni, sai alguse tava mängida varem loodud muusikat. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Umbes 1620.a.tähistus Cantada ­teos laulmiseks, enamasti omavahel seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienevad mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul ­ Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger.  Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ­ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat)

Muusika

Kommentaarid (3)