Eesti Rahvamuusika (0)

REGILAUL
tunnused:
- esikohal sõnad
- ehituse aluseks värss (põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot)
- viis: lihtne, heliulatus väike (3-5)
- lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel
- rütm on vähe vahelduv
- neljajalgne trohheus
- kindel autor puudub
- parallelism e mõttekordus
- naiselik
- alg riim
- arhailine keel
Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus
liigitus:
- töölaulud ( suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega)
- tavandilaulud ( pulmad , kalendripühad, itkud)
- jutustavad laulud
- lüürilised laulud (eluolud, tunded)
- laste- ja hällilaulud
1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud
2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees , karjase raske põli)
3. Tubaste tööde laulud
UUEM RAHVALAUL
Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine
tunnused:
- eepiline sisu ja meeste temaatika
- aktuaalsed sündmused
- värsiread koonduvad salmidesse
- lõppriim
- kaasaegne keel
- repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat)
- skandeerimist ei tehta
Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne)
liigitus:
- tantsulaulud, laulumängud
- sõja- ja nekrutilaulud
- vangilaulud
- tundelised armastuslaulud (uus temaatika)
naiste teemad: meeste teemad:
- valged hobused - sots. Teemad ( sõjad , usuvahetus, pärisorjusest vabastamine)
- tütarlaste unistused - nalja ja pilkelaulud
- tornid - kõrtsi ja joomalaulud
PILLID RAHVAMUUSIKAS
Puhkpillid – vilepill, torupill, karjapasun
Keelpillid – kannel, hiiu kannel, viiul
Lõõtspillid – lõõtspill
Löökpillid - lokulaud
REGILAUL UUEM RAHVALAUL
algriim lõppriim
värsid värsid koondusid salmidesse
eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi
(naislauljad)
FOLKLOORSED TANTSUD:
- labajalg
- polka
- kupparimuori
- ingliska
- keilender
RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD :
- Ester Mägi
- G. Greek
- Mart Saar
- V. Tormis
MÕISTED
neljajalgne trohheus - värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid.
skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule
allitenatsioon – kaashäälikukordus
assonants – täishäälikukordus
torrõ - koor setu laulus ( kordab eeslaulja viisi)
killjõ – üksik kõrgem kaashääl setulaulus
Hilisromantism – Saksamaa, Austria 19. Saj lõpp – 20. Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming.
Suur orkestrikoosseis, pikad teosed.
Maailma heliloojad : Richard Strauss „Nõnda kõneles Zarathustra“
Eesti: Rudolf Tobias „ Joonase lähetamine“
Impressionism – Prantsusmaa, 19. Saj lõpp.
Orkestri kõlavärvide peened nüansid ( vaba vormi käsitlemine )
Maailma heliloojad: Claude Debussy – esimene impressionistlik teos „ Fauni pärastlõuna“
Eesti: Mart Saar - klaverilooming
Neoklassitsism – Euroopa, 1920. aastad Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele
Suured ortkestrikoosseisud asenduvad väiksemate ansamblitega
Maailma heliloojad: Igor Stravinski „Balletid“(1920aastate looming)
Eesti: Jaan Rääts „III sümfoonia“( 1959 )
Ekspressionism – 20. saj alguse modernseim suund. Austria, Saksamaa
Mõttelaad I MS põhjustatud negatiivsetest meeleoludest
Märksõnadeks Atonaalsus (loobumine helistikest)
Inimhääle uudne kasutamine – nn Kõnelaul (jälgitakse rütmi, kuid helikõrgusi eraldatakse kõnelähedaelt)
Maailma heliloojad: Arnold Schönberg – dodekafoonilise meetodi kasutuselevõtja „5 pala klaverile“
Eesti: Arvo Pärt „Nekroloog“(1960, esimene do