Kalevipojaga seonduvad kohad (0)

Kalevipojaga seonduvad kohad
Referaat
Autor: Kaisa Kask
10 i

Sisukord

Kalevipoeg Glehni park……………………………………………………………..3
Kalevipoja kohta Koerust, Kolga - Jaanist , Kuremäe………………………………3-4
Kalevipoja kalm …………………………………………………………………...4-5
„Kalevipoeg kündmas“……………………………….…………………………...…5
Vabadussõja monument tartus…………………………………………………….5-6
Männikjärv…………………………………………………………………………..6
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………….7
Kalevipoeg Glehni park
Kalevipoja skulptuur  (ka Glehni kurat) Tallinnas Glehni pargis . Valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel. Esimese maailmasõja ajal lammutati. Taasavati 4. novembril 1990. "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, veidi Glehni lossist edela pool. Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal 1908 Nikolai von Glehnieestvõttel.
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast. Skulptuur kujutab kangelast, kellel on metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Koos skulptuuriga "Krokodill" soovis Nikolai von Glehn moodustada stseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis .
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördinud Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba Esimese maailmasõja ajal. Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.
Nõmme Heakorra Seltsi  algatusel taastas skulptor  Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli  Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755).
Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt
Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. ( Koeru , 1892)
Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud?
Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904 )
Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa.
Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!»
Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha!»
Lesknaine annud, ja Kalevipoeg pannud kõik ta söögimoona nahka. Siis läinud heinamaale. Pole aga mitte üksi kõik heina natukese ajaga maha niitnud, vaid ka kõik puud, põesad, kannud ja mättad siledaks teinud. (Kuremäe, 1896)
Kalevipoja kalm
Folklorist prof. Eduard Laugaste kommentaaride kohaselt on Kalevipoja haua paigaks enamasti Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas.
Ühe legendivariandi järgi raiunud vaenlased lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvist saadik maha, kui vägilane maganud. Kalevipoeg ajanud veel põlvenukkidelgi vaenlasi kuni Kivinõmmeni taga, seal aga lõppenud tema ramm . Vägilase keha maetud siis Kivinõmme metsa, tema jalad aga Kuremäele suure tamme alla.
Kalevipoja hauakünka kohta, esitab asjaliku kirjelduse J. Lilienbach 1896. a. “Kalevipoja haud on versta kuus Kuremäelt lõuna pool, Kivinõmme metsas. Künka kõrgus on jalga neli, põhjapoolsest otsast kõrgem ning künka pikkus harja pealt seitse sülda”.
Uskumus , et Kalevipoja hauas leidub suuri aardeid – kolm tündrit kulda ja kuldmõõk ning kulduur – on elanud kaua rahva seas. On võetud ette kaevamisi, mille tulemusena on leitud hauast suuri küljeluid. Tegelikult oli seal ilmselt tegemist keskmisest rauaajast pärit vadjalaste kääbastega, mis praeguseks on paraku kergeusklike kullahimuliste poolt ära rikutud.
Tänapäeval tähistab seda kohta mälestuskivi kirjaga “Kalevipoja kalm” ja tahvel , millel sisalduv info viitab riigimeestele teada oleva Kalevipoja oletatavale eluajale…
„Kalevipoeg kündmas“
Kuju asub Tallinn-Tartu maantee ääres Sõpruse Pargis, Põltsamaal.
Kalevipoeg on kolm meetrit kõrge, koos hobuse ja adraga on skulptuur üksteist meetrit pikk.
Vabadussõja monument
Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud : 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool.
Legend: 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staažikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist.
Männikjärv
Männikajärv, mis legendi järgi oli Kalevipojale kaevuks, või Endla järv, mille ääres olla elanud Vanemuise tütar Juta (järve ääres paikneb Juta kivi).

Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_(Glehni_park)
http://tartu.postimees.ee/090107/tartu_postimees/215659.php
http://www.virumaa.ee/2003/08/ve-kalevipoja-kalm/
http://www.peipsi.ee/et/reisijuht/41-reisijuht/69-jogeva.html
http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/3EBC345C962E0BC5C2256D720035868D
http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/bf088249cbe7e9c9c2256873003aedd6/6c91a2fef03802f6c2256d720035de96?OpenDocument
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/saateb.html
http://www.epl.ee/artikkel/316924
8