Kalevipoeg (1)

KALEVIPOEG
Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest.
„Kalevipoja“ saamislugu
*1833
F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada „Midagi Kalevipojast“
*1836
Ilmub E.Lönnroti eepos „ Kalevala “ – eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas
*1850
F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab „Kalevipoja“ proosavarianti
*1857
Kreutzwaldil ilmub „Alg-Kalevipoja“ käsikiri
* 1859
Hakkab ilmuma „Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles
Täiendus:
*1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande „Kalevipoja“ muistenditest saksa keeles
*1822 K.J. Petersoni artikkel „Kalevipoja“ kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid )
*1862 „Kalevipojast“ ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas)
„Peko“ – Setu eepos ( 1980ndad ) – anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha
„Kalevipoega“ on tõlgitud 20 erinevasse keelde.
„Laena mulle kannelt, Vanemuine.“
18. saj hakatakse „Kalevipoega“ kritiseerima ( Tuglas , Aaviksoo ). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile „Lauluisa“ nime.
Kalevipoja ainetel maalib Köler maali „Nõidusunest ärkamine“ mis tõi Jakobsoni poliitikasse.
Enn Vetemaa kirjutab „Kalevipojast“ travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke.
„Kalevipoeg“ avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele.
„Kalevalas“ on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot oli oma tegevusega eeskujuks kuid sisu oli hoopis teine.
19.saj pärinevad soomlaste, lätlaste ning paljude teiste eeposeid Euroopast (v.a. Venemaa)
KES OLI KALEVIPOEG?
SEIKLEJA Põrgu
Võitlus orjapidaja vastu. Ei usu vaimu jõusse. Arvab , et saab elus ainult jõuga hakkama. Ei väärtusta õppimist.
Maailmalõpp
Ei usu ohtudesse. Tahtis saada paremaks, püüdis oma tegusid parandada.
Saarepiiga
Oidipuse kompleks (pole teist naist peale oma ema). Uhke oma juurte üle.
EESTLASE KUNINGAS kivivise
Isa päranduse jagamine (kes saab kuningaks)
Kündmine
Esimene tegevus kuningana. Kündis kivise maa viljakaks. Külvas marjad metsa. Rahumeelne . Hoolitses rahva eest. Visa .
Linna ehitamine
Hoolis rahvast. Kaitseks vaenlaste eest. Jätab asjad asjatundjatele(arukas).
POEG/VEND Ema otsimine
Usk, et vanemad ei ole surnud
Isa haud
Käib nõu küsimas
Kivivise
Kes saab kuningaks?
Tarkuseraamat
Annab ära isa päranduse. „kogemata kurja tegu püüa jälle parandada.“ Alkoholi mõjul astub isa jälgedest välja. Tekitab pöördumatu kahju.
Andis kuninga kohustused Olevipojale
Kalevipoeg leinas Olevipoega
Ema nägemine
Vanemad aitavad ja jäävad isegi peale surma
KANGELANE Assamalla lahing
Tuleb välja tema tarkus
Võitlus vanapaganaga
Piigade päästmisega tuli välja abivalmidus, kangekaelsus ja kavalus
Võitlus sortsidega
Vastupidavus, rumalus
INIMENE kuld
Toob oma rahvale kulda
Sepa poja tapmine
Uhkeldab oma tegudega. Tegutseb alkoholi mõjul.
Nõrgemad
Kaitseb alati neid
Võlukübar
Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada ( toetub jõule).
MUISTEND
Veekogud – verest
Sisikonnast – soo
Maksast – mägi
Luudest – küngas
Karvadest – kõrkjad
Sabast – sarapuu
„Mehed olgu kui müüri,
Seisku nii kui raudaseina.“
„varjuks vaenu tungi vastu“
„siis ei ole karta süda
Karta võõra võitemista“
„Võimus jäägu ühe voliks
Ühe kätte kuningriiki
Muidu hulgaliste meelil
Tuulest tüli tõusemisi“
Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ...
Parallelism – ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt)
Ära viska homse varna
Igal päeval omad ikked
Tunnil omad toimetused
Omad soovimiste sõuded.
„Tundideks on tuule armu . Igaveseks on isa armu“
Ülemaks kui hõbevara
Kallimaks kui kullakoormas
Tuleb tarkus tunnistada
Omal maal õitseb õnni,
Kodus kasvab kasu parem!
Kodus tundvad õuekoerad,
Tuleb tuttav teretama
Sugulane soovimaie
Paistab lahkelt päevakene,
Paistvad taeva tähekesed
Omal kodumaal on õnn suurem, kodus on perekond toetamas ja aitamas kuid võõral maal peab üksi hakkama saama. Kodus on teada, millised inimesed on head nind millised reetlikud või kurjad. Tuttavas ümbruskonnas on juba tuttavad inimesed ning ka sugulased. Tuttab ümbruskond on lohutav ning julgustav.