Kalevipoeg (1)

KALEVIPOEG
Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest.
„Kalevipoja“ saamislugu
*1833
F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada „Midagi Kalevipojast“
*1836
Ilmub E.Lönnroti eepos „ Kalevala “ – eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas
*1850
F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab „Kalevipoja“ proosavarianti
*1857
Kreutzwaldil ilmub „Alg-Kalevipoja“ käsikiri
* 1859
Hakkab ilmuma „Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles
Täiendus:
*1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande „Kalevipoja“ muistenditest saksa keeles
*1822 K.J. Petersoni artikkel „Kalevipoja“ kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid )
*1862 „Kalevipojast“ ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas)
„Peko“ – Setu eepos ( 1980ndad ) – anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha
„Kalevipoega“ on tõlgitud 20 erinevasse keelde.
„Laena mulle kannelt, Vanemuine.“
18. saj hakatakse „Kalevipoega“ kritiseerima ( Tuglas , Aaviksoo ). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile „Lauluisa“ nime.
Kalevipoja ainetel maalib Köler maali „Nõidusunest ärkamine“ mis tõi Jakobsoni poliitikasse.
Enn Vetemaa kirjutab „Kalevipojast“ travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke.
„Kalevipoeg“ avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele.
„Kalevalas“ on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot oli oma tegevusega eeskujuks kuid sisu oli hoopis teine.
19.saj pärinevad soomlaste, lätlaste ning paljude teiste eeposeid Euroopast (v.a. Venemaa)