Kuid oma käitumisele on mul ka põhjendus. 1. Kuna talgulaul on muutunud kogukonna tunnuslauluks, mida kõik külaelanikud oskavad peast laulda, ei pea Luulet laulu viisi ja sõnade autorina eraldi märkima. 2. Luule loomingu säilitamine on tulevaste põlvede huvides ning selle kasutamise eest tasu nõudmine ei ole õige ja kahjustab Luule mälestust, seda enam, et talgulaulu ei kasutata laulikut välja andes ning laulupäeval esitades tulu saamiseks. 3. Pealegi, kui Luule lapsed hakkavad kõikidelt talgulaulu kasutajatelt ja esitajatelt autoritasu nõudma, siis keegi ei soovigi seda enam laulda ja talgulaul unustatakse ning see läheks kaotsi. 4. Üleüldse pole eetiline küsida hoolduskulude katmise eesmärgil Luule loomingu eest autoritasu, sest iga lapse kohustus on oma vanemate eest hoolitseda. Kohtunik: Ma annan sõnajärje üle hagejale.
kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2.Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia
"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad
Rauno Roosimägi 10E Iseseisev töö Loe läbi peatükk kangelaseepika ja eeposed ning vasta viiele küsimustele. 1. Millist perioodi Kreeka ajaloos ülistati ja mäletati kuulsusrikka kangelasajana? -kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja lin...
Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.[1] Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel.
kirjandus, tähtsad olid folkloor ja mütoloogia 4. Eepose mõiste. Antiikeeposed. Nimeta ja kirjuta millest nad kirjutavad. Homeros. Eepos on lugulaul, mis on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest. Kreeklaste esimene eepos oli ''Ilias'', selle autor on Homeros. Teine tuntuim Homerose eepos on 'Odüsseia'. Mõlemad räägivad sõjaskäigust. Homerose sünnikohaks on nimetatud 7 linna ja sünniaeg on vahemikus 12-7. sajand ekr. Homerost kujutletakse kui pimedat laulikut. 5. Millest tekkis teater? Kirjelda seda pidustust. Teater on tekkinud jumalate kultusest ja nende auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid
Trooja Eeva, Kadri & Johanna-M. Trooja asukoht Müütiline Trooja linn asub Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeval Türgis. Kreeka mütoloogias on tuntud Trooja sõda. Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim.
3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" Friedrich August Saebelmann ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ellerhein" Aleksander Eduard Thomson ,,Pulmalaul" ja ,,Laulge, poisid" 5. Johannes Kappel õppis aastail 1876-81 Peterburi konservatooriumis, jäi tööle
Vana-Kreeka kirjandus Homeros ja eeposte õitseaeg Euroopa kirjanduse sünnimaa on Vana-Kreeka. Juba umbes IX saj. leiame sealt imetlusväärseid kirjandusteoseid, mis tõendavad sellele ajale eelnenud ajajärgu kõrget kirjanduslikku taset. Esimesed kirjanduse avaldused on Kreekas seoses mütoloogiaga. Need on kaks väärtuslikku Euroopa kirjanduse alussammast, meisterlikud kangelaseeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos.
Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem
kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest
Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat
Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad saatsid laulikut pillidel. Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt
väga sarnane, seetõttu nimetatakse ka kreeta saare ja kreeklaste kultuuri kokkuvõtvalt Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele meenutada vanu aegu ja sageli meeldis laulda trooja sõjast, need laulud levisid põlvest põlve ja enam kui 400 aastat peale Trooja purustamist loodi nende muistsete laulude põhjal eeposed Ilias ja Odüsseia, Kreeklased pidasid nende autoriks pimedat laulikut Homerost . Need olid hellenite tähtsamad kirjandusteosed. Mida osad teadsid isegi peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui
Vaatamata sellele avaldus Eesti rahvuskultuur Saksa kultuurist üle võetud vormidest. Eesti keelne ajaleht Perno Postimees. Eepos Kalevipoeg ilmumine. Karl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. Rahvusliku liikumise keskuseks sai Tartu. Johann Voldemar Jansen oli kultuurielu hingeks.Tema eesmärgiks oli korraldada Eesti laulupidu. Ta asutas Vanemuise meestelauluseltsi. Mõned aastad hiljem asutati Estonia selts Tallinnas. Jakobson andis välja kolm laulikut. Isamaalised laulud: ''Sind surmani'' ja ''Mu isamaa on minu arm'' Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Osa võtsid meeskoorid, ja puhkpilliorkestrid, Teine laulupidu toimus 1879 ja aasta hiljem kolmas laulupidu Tallinnas. Rahvuslikud heliloojad - oma hariduse said esimesed heliloojad Simse seminarist, mis valmistas ette kihelkonna õpetajaid. A.Saebelman - Kunileid F.Saebelmann A.Thomson Karl August Herman - on lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse doktorina ja töötas Tartu
vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks. Homerose ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" kokkupanemisel on kasutatud ülikutest kirjaoskajate abi. Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti
Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. HOMEROS/ EEPOSED ,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib lahingutest. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Räägib pikast rännakust, oma naise Penelope juurde jõudmisest. "Meremehejutud".
vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul. Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks. Homerose ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" kokkupanemisel on kasutatud ülikutest kirjaoskajate abi. Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti
Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
ilusamana kui tegelikult oldi. Müüte pole õiged ega valesid, kuna see viitab kaugele minevikule. Kõik suulisel teel jutud ja laulud võivad muutuda lühikese aja jooksul tundmatuseni. Vahepeal antakse enne võitlust võit jumalate poolt kangelastele ära, sseda nimetatakse jumalikuks sekkumisek. Jumalad sekkuvad erinevate nöhtustena, tihti kangelaste võitlustesse. Kangelasi oli kahte liiki:inim-ja jumalkangelased. Vanast ajast on tuntud kaks laulikut. Nendeks on Homeros ja Hesiodos. Mõlemate tuntud loomingus on kaks eepilist teost, mis koosnevad värssidest, ,,Iliases" on kokku 15600 värssi. 8
"Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega.
Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r). Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ainsad, mis siiamaani säilinud on. Mõlemate sisuks on Trooja sõda. Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on ühe ja sama või mitme autori looming. Tume ajajärk Tume ajajärk. 1100-800 e.Kr rändas palju kreeklasi välja Jooniasse. Kiri ununes, lossid hüljati ning naabermaadega suheldi väga vähe. Kasutusele võeti raud Langeti tsivilisatsiooni eelsele kultuurile. Arhailine periood 800-500 e
2. Mis oli müsteerium, miks hakati neid korraldama? Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3. Millised olid tähtsamad eeposed, millest jutustasid, keda peetakse autoriks? Tähtsaimad eeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“, nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. "Ilias" on pühendatud sõjale ning on kangelaspoeem, see jutustab Trooja sõja kümnendal aastal juhtunud tülist Mükeene kuninga Agamemnoni ja ahhailaste kangelase Achilleuse vahel. "Odüsseia" aga kujutab rahulikku olukorda ja on täis muinasjutulisi sündmusi, on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakutest teel koju. 4. Millega on tuntuks saanud sireenid? Sireenid olid kreeka mütoloogias algselt kolm
reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, autor F. R. Kreutzwald Romaan eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm enamasti proosas (ehkki leidub ka värssromaane) tunnused: palju tegelasi palju süžeeliine ja sündmusi romaanil on palju alaliike: ajalooline romaan,
5) Eesti keeles rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid hapuim 6) Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a , e ,i, u ja o auto Harjutus 26,27 lehekülg 76 Antiikkirjandus Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas tekkinud ja arenenud kirjandust. Vana-Kreeka kirjanduse algust tähistavad eeposed ,,Ilias", ,,Odüsseia". Nende autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Antiik-Kreeka on ka teatri sünnimaa. Seal tekksid tänapäevani mängitavad zanrid-tragöödia ja komöödia. Samuti on Vana-Kreeka OM-i sünnimaa. Kreeka tähestikust arenes välja hilisem ladina tähestik. Hiljem vallutasid roomlased Kreeka alad, kuid domineerima jäi Kreeka kultuur. Antiik-Kreeka kirjandust ja kultuuri jagatakse järgmistesse perioodi: arhailine(Homerose eeposed), atika(teatri teke), hellenismi ajastu(hellenistlik luule), kreeka kirjanduse rooma periood. Eeposed
Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 11. Kirjuta eeposest "Ilias" ja "Odusseia". ,,Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Selle tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest,Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odusseia" on Homerosele omistav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. ,,Odusseia" on järg ,,Iliasele". Ta jaguneb
praktikas ellu viia." Päevik, 1847. · ,,Ei ole midagi, mis nii tugevasti mõjub ja kõik inimesed ügesugusesse meeleollu viib, peale elutöö ja lõppkokkuvõttes terve inimelu." Päevik, 23. märts 1894. Kasutatud allikad: 8 · http://en.wikipedia.org/wiki/Lev_Tolstoi · ,,Väike maailmakirjanike leksikon", lk 196 · Stefan Zweig ,,Kolm oma elu laulikut" · Vene kirjanduse õpik XI 9
Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. Atika (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega
majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet. teatri vallas: Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva.etendused
Oh oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa mo sõrmed sadavilli: tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siinsääl kui susi. Kui palju õhtu päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind mo Ing. Kun peatab, mil seisatab, ken teab? Hoi tii! hoi tii! hoi tii! See aasta tuleb kevad teisiti, tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti. Neiljas Kiri See õitsmine mind võtab tappa, üks meri vahutav, üks õite torm. Ma olen jõvvetu, ma olen orb ja õitsmine mind võtab tappa. Kõik korraga, sirel ja toom. Käin kun, pää täis mul õunapuie lund. Sind igatsen, sind ooten ei saa und,
keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene. Losside �mber aga polnud linnu. Toonases Kreekas �htset riiki ei tekkinud. Losside eesotsas seisis kuningas ja s�japealik. Neile allusid s�jalised kaaskondlased, kellega koos moodustati eliitkaarikuv�gi. Kangelaseepika K�ige armastatuim kangelaseepika oli Trooja s�ja lugu. Kuulsaimad kangelaseeposed - "Ilias" ja "Od�sseia". Autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. ********************************************************************* TUME AJAJ�RK 1100-800 a. eKr h�ljatud lossid ununenud kiri v�henenud elanikkond r�nded V�ike-Aasia l��nerannikule rauast valmistatud relvad ja t��riistad n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga
Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud). Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike-Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene kultuur oli veel oma võimsuse tipul. 1870.aastatel kaevas saksa kaupmees ja muinsusteuurija Heinrich Schliemann esmakordselt välja muistse Trooja linna jäänused
oma nägemisvõime tänu haigusele ning peale seda hakkas ta rapsoodiks ehk inimeseks, kes esitab Homerose eeposeid ja luuletusi peast teistele huvilistele. Kuna rapsoodiks kutsuti inimesi, kes esitavad Homerose teoseid, võis neid olla mitu ja erinevatel ajajärkudel. Tänu sellele on esimest rapsoodi ehk Homerost, kes oli nende teoste looja ja algne jutustaja, võimatu tuvastada. 2. "Ilias" 2.1 Teose kirjeldus "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et teos pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Teose tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. "Ilias" ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia"
Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks
Homeros Homeros oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks.Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. "Ilias" "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbraPatroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill
Iphigeneia: Agamemnoni ja Klytaimestra tütar, kes ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks sealt Trooja poole lahkuda. Kassioneia: Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast uhkustamist, et ta on merenümfidest kaunim, saatis Poseidon solvangu eest riiki laastama uputuse ning merekoletise Keltose. Pärast surma tõsteti Kassioneia tähtkujuna taevasse. Ilias: vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost.Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. See räägib Trooja sõja viimase aasta 40-st päevast. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast Odüsseia: räägib Trooja sõjale järgnevatest sündustest. On Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist. rüütlilaul sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12
Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu. Ka tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu ning tegelesid ke- halise treeninguga, muu (kooli)haridus jäi neile kättesaamatuks. Juba Kreeka-Mükeene perioodist on pärit mitmeid lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest. Kujunes mitu teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. 8.-7. saj. eKr vormiti Trooja-pärimuse põhjal hulk terviklikke kangelaseeposi. Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimedat laulikut Home- rost, kellele omistati eelkõige kaks kõige kuulsamat eepost ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast ning on suu- rel määral Achilleuse raevu ja selle karmide tagajärgede lugu. Ka ,,Odüsseia" jutustab ühe kangelase
jumalate käskjalg ja tiiruline kübar, võlukepp. hingede juht allmaailma, une ja unenägude jumal, varaste ja petturite jumal, lüüra leiutaja. 12. Homeros, "Ilias" ja "Odüsseia". Hilisemad kreeklased pidasid eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Siiani ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet üldse kunagi elas. ,,Ilias" on lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõppeb Hektori surmaga. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile
kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" ning varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine").
saksaviisidega nimetasJakobsonv56rasteehete kandmiseksja omaeneseloomuse
drasalgamiseks. Tema arvatessobisid eestilaulude eeskujuilaulikut: segakoorilaul"V66rsil" ja Karl August Hermanni "Eestlaneolen ja eestlaseksjaan"
"Wanemuine Kandle Healed. Nelja healegameestekoorid" (I osa 1869, II osa meeskoorideesituses.M6lemad laulud tulnud kordamisele.
l87l) ja "R66mus Laulja. Kooli lugemiseraamatu wiisid. Kahe, kolme ja neija
hea,lega laulud, lasteja segarudkooridele" (1872). "Vanemuine Kandle Healed" si-
hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka
see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“,
mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile, keda nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann 'ideks. See ringirändav seltskond moodustas omamoodi kutseliste muusikute seisuse. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesanne oli laulikut pillidel saata. Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust. Need vennaskonnad olid hilisemate linnamuusikute tsunftide eelkäijad. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Vähemalt algul andis tooni kõrgaadel: laulikute hulgas oli kuningaid, hertsogeid ja krahve, samuti kõrgvaimulikke. Hiljem kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi
Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. Samuti esinesid värsivormis mitmesugused kataloogid, eriti jumalate ja heeroste loetelud. Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad,
On teateid ka sõdurite marsilauludest,lembe -ja lastelauludest,pulmalauludest ja treebidest ehk nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt
· sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu · budism Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · konfutsianism konfutsiuse õpetused · hinduism Indias tekkinud usund, sisaldab paljusid jumalusi Lääs: TEOSED · "Ilias" - vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. · "Odüsseia" - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda · "Nibelungide laul" - kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. · "Parzival" - eepos, mille aluspõhjaks on keldi kultuuri põhi, keltide vaimne pärand. · "Jumalik komöödia" - Dante, 14. saj, Itaalia (renessanss)
Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas - valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming
annaabi.ee 
