Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta.
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll
Kõhulahtisuse sündroom lastel .ee www.tlu Koostasid: Ele Ostrat, Ailiis Põllu ja Greete Undrits Kõhulahtisuse mõiste Kõhulahtisus on sümptom,mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. et.iliveok.com Kõhulahtisust võib põhjustada kõige sagedamaks põhjustajaks on rotaviirused
Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest. Õmblused ei tehta, sest protseduurist jääb ainult väike märk, mis peaks paranema täielikult mõne päeva jooksul. (UCL 2008). Lastel aju angiograafia teostatakse üldnarkoosiga (kuigi mõned teismelised võivad olla ärkvel katse ajal). (UCL 2008). Vajalikud vahendid Kasutades juhtkaablite ja kateetrite süsteemi , lisatakse verre üks tüüp kontrastainet,et teha verd nähtavaks röntgeni pildil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Angiography) Lapse ja perekonna ettevalmistamine Tavaliselt lubatakse patsient palatisse paar tundi enne protseduuri, et teostada üldine
О некоторых аспектах проблемы повышения познавательной активности у дошкольников с интеллектуальной недостаточностью (из обзора литературы) Е.В. Комаровская, к.биол.н., доцент, Северодвинский филиал Поморского государственного университета им. М.В. Ломоносова, Северодвинск Модернизация образования на современном этапе смещает акценты с развития личности исполнителя на развитие активной личности, что требует переосмысления не только того, как и чему учить, но и того, какое место в этом процессе занимает ребенок, какова его активность. Данные тенденции отмечаются также и в системе специального дошкольного образования [1]. Нам представляется важным обсудить некоторые аспекты проблемы повышения познавательной активности у дошкольников...
Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine Ehhokardiogramm EKG Koormustest MRT südamest TTE – transtorakaalneehhokardiograafia(Cheni.a
K U IV N AHK NN AL A M E TS , H E N ET KO B AK , KONSIN,, TII NA SE MM, M ADEA PIRET O K A L A M Ä G I, SII M SIM RE MARG MIKS TEKIB KUIV NAHK? • NIISKUSE VÄHENEMINE NAHA PINDMISTES KIHTIDES. • NAHAPÕLETIKUST TINGITUD KAITSE PUUDULIKKUS. • NAHA KESTEV ÄRRITAMINE (NT.VILLASED RIIDED PALJAL NAHAL) JA NÜHKIMINE, TRAUMEERIMINE MILLINE NÄEB VÄLJA KUIV NAHK? • KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT • VAATLEMISEL PUNETAV, TUHM, HELBELINE, KIHILINE, KUIVADE VALKJATE LAIKUDEGA, PRAGUDE JA ISEGI LÕHEDEGA • KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KES ON OHUSTATUD KUIVA NAHA TEKKIMISEST? • EAKAD INIMESED – NAHA VANANEDES RASU-JA HIGINÄÄRMETE AKTIIVSUS LANGEB, VÄHENEB NAHA TRIGLÜTSERIIDIDE JA STEROOLESTRITE SISALDUS • ATOOPILIST DERMATIITI PÕDE...
Demokraatia Demokraatia on poliitiline reziim ehk valitsemisvorm, mille võimukasutust kontrollib rahva tahe. Demokraatia on kõikjal meie ümber. Demokraatiat leidub igal pool meie ümber. Demokraatia avaldu ka näiteks selles, et üks linn või vald ei tee eelistusi lasteaia kohtade jagamisel ainult oma vallas või linnas sissekirjutatud lastele, vaid annab võimaluse ka väljastpoolt linna või valda tulijatele- tahtjatele. Kõik inimesed on võrdsed seaduse ees. Kõigil on võrdne ligipääs võimule, nende õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik huvide ja arvamuste vaba võistlus, kompromisside otsimine, oma seisukohtade esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja o...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised...................................
juhib TRK. Naha veresooned laienevad, kehasisesed ahenevad. See võimaldab soojuse suuremat äraandmist kiirguse ja juhtivuse teel. Suureneb ka higieritus, higiaurumine kehapinnalt. (siis kui välistemp kõrgem kehatemp.ist.) Ülekuumenemist vältida üksnes ainevahetusega ei saa. Ülekuumenemine on seda tõenäolisem. TRK iseärasused lastel: 1) Väikelastel pole TRK veel piisavalt välja arenenud, mistõttu lapse kehatemp on väliskeskkonna mõjudest suuremas sõltuvuses, st. et last tuleb õigesti riietada! Lapsele tuleb kasuks, et õues magada talvel! Aga peab olema õigesti riides. Rõdul olles vältima tuult arvestama ilma asjaoludega nii suvel kui talvel. 2) Palaviku langetamiseks lastel ja täiskasvanuil erinevad ravimid. Enim kasutatavad
ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame-
.....................................................................................................3 Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad ............................................................................................................4 Muud kõrvalekalded................................................................................................ 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia............................................................................................................. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)................................................................................. 5 Öine märgamine..............................................
ÄLL on koos ajukasvajatega üks sagedamini lapseeas esinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Meestel ja poisslastel esineb leukeemiat sagedamini. Laste ÄLLi puhul on tervistumise võimalus 75%. Vanus halvendab selgelt prognoosi. Täiskasvanute tervistumise võimalus on mõnevõrra väiksem, kuid seegi on viimastel aastatel paranenud ja on nüüd ligikaudu 40%. Viie aasta haigusvaba elulemus on 65,3% täiskasvanutel ja 90,4% alla 5-aastastel lastel. Pikaajaline remessioon saadakse umbes 20%-l patsientidest. Ilma ravita oleks haiguse kulg väga kiire ja lõpeks mõne nädala möödudes surmaga. Etioloogia Igal patsiendil ei suudeta välja selgitada haiguse põhjust. Väga tuntud riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus, orgaanilised lahustid (benseen), teatud tsütostaatikumid. Mõnede geneetiliste haigustega (Downi sündroom, Bloomi sündroom) inimestel esineb leukeemiat sagedamini. Patogenees
metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena (düsleksia) käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutamispuuetena (düsgraafia) käsitletakse häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi (Kõrgesaar 1990). 4 2. Düsleksia mõiste 2.1. Düsleksia definitsioonid Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii see on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja
Siis kui mina laps olin, mängisin päevad läbi õues, veetsin aega oma sõpradega, s.t. mul oli pidev otsene kontakt teiste inimestega. Samuti olid perekonnasisesed suhted tugevamad traditsiooniliselt tegime koos majapidamistöid, veetsime koos aega söögilaua taga, kus rääkisime päeva jooksul juhtunud sündmustest. Kõik see on aga hääbumas. Sagedamini tuleb ette päevi, mil lapsed ei näegi oma vanemaid terve päeva jooksul, sest elutempo on nii kiire. Sellest tingituna, lastel ei jäägi muud üle, kui veeta oma vabaaeg televiisori seltsis ning süüa suurtes kogustes rämpstoitu. Rowani (2013) meelest pärsib selline elustiil kõvasti laste kujutlusvõimet, tähelepanuvõimet ja loovust. Lapsel, kel on pidev kokkupuude kiirelt areneva tehnoloogiaga, on näha psüühilisi, psühholoogilisi ebatasasusi ja käitumishäireid. Praegust kriitilist olukorda tervise- ja haridussüsteemid alles hakkavad märkama ning
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide
Motivatsioon spordis Kodune ülesanne nr 4 Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid: 1) Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud
Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17.
docstxt/133069879115228.txt
haridus- või karjäärivõimaluse ? 7. Kas olete valetanud oma perekonnaliikmetele, terapeudile või teistele inimestele, et varjata internetisõltuvuse ulatust? 8. Kas kasutate internetti probleemide eest põgenemiseks või düsfooriliste meeleolude (s.h. abituss, süütunde, ärevuse, rõhutuse) leevendamiseks? Vastates viiele või enam küsimusele jaatavalt, võib tähendada see teie jaoks internetisõltuvust. 4.2.1. Sümptomid lastel Laste sümptomid seoses arvuti kasutamisega varieeruvad mingil määral täiskasvanute omast. Kui laps või teismeline on arvutisõltlane: · veedab enamuse oma koolivälisest ajast arvuti taga internetis või videomänge mängides; · on väsinud, koolis jäädakse magama, kuna arvutis veedetakse aega uneajast; · tekkivad raskused koolitükkidega, tuleneb väsimusest, keskendumishäiretest, kuna pidevalt mõeldakse arvutimängus toimuvale;
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees:...
E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel Tomatid Soovitatav päevane kogus Meestel 10–15 mg Naistel 9–15 mg Lastel 5–7 mg Kasutatud allikad http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ http://et.wikipedia.org/wiki/E-vitamiin AITÄH KUULAMAST!
Antoine de Saint- Exupery Väike prints aforisme Suured inimesed ei saa ju ise kunagi mitte millestki aru, lastel aga on nii tüütu neile ikka ja jälle seletusi anda. Teinekord pole sellest midagi halba, kui oma töö edasi lükkad. Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib. Võim põhineb mõistusel. Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle. Kui suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark. Kõrbes ollakse nagu väga üksi... Üksi ollakse ka inimeste juures. Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda
(arterioonidele, kapillaaridele, veenidele). Laine levikut on võimalik kombelda käe abil või ka registreerida. Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni.
Nii meie, Eesti Vabariigi kodanikud kui ka teistes maades elavad enda riigi kodanikud peaksid aru saama, et kõik maksud mida me riigile maksame on meie iseenda huvides heaolu tagamiseks. Sellegipoolest paljud meist ei mõista kuivõrd tähtis see on ning oma suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti,
Reisiteenuste kvaliteet on madalal tasemel Suur hulk puhkusemajadest on halvas seisundis Turism on maailma teadmine, millega kõik inimesed laiendavad oma silmaringi. Projekt on loodud vähese sissetulekuga perede lastele. Projekti nimi on vähese sissetulekuga perede lastele puhkuselaagri ,,Huvitav suvi" loomine Peipsi järves. Projekti eesmärgiks on aidata lapsele teada Eesti vaatamisväärsusi ja kultuuri ning samal ajal puhata. Puhkuselaager aitab lastel sisustada vaba aega, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. II. PROJEKTI MEESKOND Tatjana Koltsova Projektijuht (tegevuste organiseerimine) Anna Koltsova Finantsjuht (rahaliste, koostööpartnerite, investorite leidmine; rahalise poole vastutus)
Ajastud minu elus Kuigi ma olen rahul oma praeguse eluga ja sellega, mis ajas ma elan, oleks siiski huvitav elada ka mingil teisel sajandil. Oma lapsepõlveaastad tahaksin ma arvan siiski praegusel ajal veeta. Tänapäeval on palju rohkem võimalusi laste huvitegevuseks ning lastele pööratakse rohkem tähelepanu, kui varem. Vanemad saavad käia tööl, samas on lastel ikkagi päevad sisustatud. Tänapäeva lapsed ei pea lihtsalt kodus istuma koos emaga, sest nüüd on palju võimalusi huvitegevuseks. Ka kool on kõigile kättesaadav, enam ei eelistata ainult poisslapsi. Tüdrukutel on võimalus saada iseseisvaks ja sõltumatuks. Oma noorukiea tahaksin ma veeta 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Mulle meeldiks elada Prantsusmaal, Pariisis. Sel ajal oli minu meelest riietus, eriti naistel väga ilus
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli
seda raseduse ajal, see võib põhjustada tõsiseid väärarenguid lapse kesknärvisüsteemis. (Enkovaara 2005: 68-69). 3.3. Preparaadid ja lapsed Ravimtaimedest valmistatavad preparaate ei anta alla 2aastasele lapsele. Lapsed võivad kahjulike toimete suhtes olla tundlikumad, sest nende organism ei väljuta näiteks keemilisi aineid ja nende ensüümide süsteem pole veel täiesti välja arenenud. Lisaks sellele, ravimtaimed võivad põhjustada lastel allergilisi reaktsioone. (Enkovaara 2005: 70-71). 7 3.4. Kahjulikud toimed Loodustoodetega tehtud uuringutest on selgunud, et need on harva põhjustanud väikeseid kahjustusi. Häired ilmnevad tavaliselt paari tunni või kõige hiljem ööpäeva möödudes pärast toote võtmist. Harilikult toodete otsesed toimed on kerged, näiteks kõhuhädad või ekseem. Tugevalt mõjuvad ravimtaimed võivad kasa tuua ka tõsiseid kahjustusi, näiteks
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse.
Lapsele võib koera söögi ja vee olemasolu tagamine olla üheks esimeseks tõsisemaks kohutuseks ja vastutuse võtmiseks. Lemmikloomad soodustavad füüsilist ja vaimset tegevust. (Children And Pets..., s.a.) Looma, eriti koera eest hoolitsemine nõuab aktiivsemat elustiili. Lapsed saavad koera jalutades või temaga mängides igapäevase vajaliku füüsilise koormuse. Füüsiline tegevus mõjub positiivselt ka vaimsele tegevusele, nii et pärast mõnusat jalutuskäiku koeraga sujub lastel ka õppimine paremini. Lemmikloomad pakuvad meeldivat seltsi lastele, kellel ei ole õdesid-vendasid. (Children And Pets..., s.a.) Pere ainukesed lapsed võivad tihtipeale ennast just kodus olles päris üksikuna tunda. Vanematel ei ole kodus alati lapsega tegelemiseks aega või jaksu, siinkohal võib olla palju abi koduloomast. Ka lastel tuleb ette raskeid aegu, sellistel puhkudel võib loom olla lapsele läbi läbi tõusude ja languste põhiliseks toeks
Õpetamine ja refleksioon Küsimused: 1. Kirjeldage mäluprotsesse meeldejätmist, säilitamist ja reprodutseerimist lastel ( KELA eelkooliealistel lastel, HUM + KÕM kooliealistel lastel). Millised sisemised ja välised tegurid võivad mälu häirida? 2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4
Õppejõud: Meeli Roosalu Tallinn 2012 Sisu Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel ......................................................... 4 Ülekaalulisuse diagnoosimine ja ravimine lastel ja noorukitel ............................................... 7 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 12 Lisa 1 .............................
Tema idee aga seisnes selles, et tulge kohale, vaadake, mida tehakse, ja looge pärast oma. Tallinna Ülikooli lektor Maire Tuul ütleb, et Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Veel lisab lektor, kuidas Reggio pedagoogika on pigem maailmavaade, mis aja möödudes üha areneb ja muutub. (Vapper, 2013.) Piltlikult öeldakse Reggio pedagoogika kohta ka saja keele pedagoogika. Nimi tuleneb sellest, et sündides on lastel kaasas mitmeid andeid, kuid oluline on laste andeid edasi arendada, mitte lasta neil vaikselt hääbuda. Ka õpetajatel on nö sada keelt, sest õpitakse erinevalt, lasteaedade ajalugu ei ole igal pool samasugune, ja lähtuvalt oma kodu- ja elukohast, muutub ka õpetamise metoodika. (Parijõgi, 2014.) Õppetöö kirjeldus Reggio pedagoogikas on kesksel kohal kunstiõpetus. Ruumides peab olema lastel võimalus kasutada erinevaid materjale ning loomisprotsessis on olulisel kohal ka aeg
vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3 Kuulmise kaudu saadakse ümbritsevast infost umbes 20%. Lapsed õpivad oma esimestel eluaastatel väga palju just läbi kuulmise. Tänu kuulmisele areneb neil ka kõneoskus. Kui kuulmislävi on langenud alla 30 dB, siis jääb lastel juba palju infot saamata. Mida tugevam on kuulmislangus, seda halvemini õpib laps ka kõnelema. (EKLVL)Kuuldeaparaat Kuuldeaparaat on kõrva sisse või külge kinnitatav elektrooniline kuulmise abivahend, mis võimendab kasutajat ümbritsevaid helisid. Kuuldeaparaat koosneb mikrofonist, mis võtab vastu helilainete võnkeid ja muudab need vahelduvvooluks, võimendist, mis muudab mikrofonist tulnud helivõnked ning võimendab neid vastavalt vajadusele, ja telefonist, mis
tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest" TUS luuletusega "Mõtteid talvest". Seejärel palun lastel jutustada, millest äsja Reinhold kuuldud luuletus rääkis. Kamsen Hommikuringi lõpetuseks seletan lastele, mida päeva jooksul tegema hakkame. II Palun lastel endeid kolmeks lugeda. Seejärel number ühed ühte rühma, Valmis PÕHI- number kahed teise rühma ja number kolmed kolmandasse rühma. Palun meisterdatud
hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad paremini/halvemini kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? uutel õpilastel; lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad; lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad; lastel, kellel on madalam enesehinnang; lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast. Kes kiusavad? sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis; vägivaldsest perekonnast pärit lapsed;
Tegelikult pole elus vaja paljusid fakte, mida meiel koolis pähe tuubitakse, vaid olulisem oleks ehk see, et me oskaksime vajaliku infot leida ja olulist ebaolulisest eristada. Hea on see, et meil on võimalus teha valikuid peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse minna. Sageli aga minnakse gümnaasiumi, kuna ei osata veel eriala valida. Lükatakse otsustamist edasi. Arvan et see pole halb mõte, kuna vale eriala õppimine pole just arukas teguviis. On hea, et lastel on võimalik tegeleda oma hobidega, osaleda huviringide tegevuses. Vaba aja sisustamiseks on samuti erinevaid võimalusi. Tegelikult pole aga kõikidel lastel Eestimaal võrdseid võimalusi. Alles hiljuti oli meedias juttu laste halvast kohtlemisest. Kõikidel lastel pole alati toit laual, samuti ei saa kõik lapsed oma lemmitegevustega tegeleda. Palju sõltub ikkagi laste vanematest ja nende võimalustest. Kokkuvõttes pole mitte kõigil lastel Eestimaal hea elada
Vana- Antsla LHG14 Downi sündroom Referaat Juhendaja: Võru 2010 Sisukord 1.Mis on Downi sündroom? 2.Ajalooline informatsioon. 3.Kui tihti Downi sündroom esineb? 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? 5.Iseloomulikud tunnused. 6.Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus 2 1.Mis on Downi sündroom? Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. Kõigil lastel on palju oma vanematelt päritud individuaalseid omadusi. Lapsed võivad sarnaneda oma emaga, isaga, vanaemaga või hoopis oma tädiga. Juuksed võivad olla punased, tumedad või heledad. Silmad sinised, pruunid, rohelised või hallid, ta võib heleda- või tumedanahaline. Tegelikult võib tal olla terve hulk omadusi, mis meid kõiki teistest erinevaks muudavad. Eeltoodud ei kehti mitte üksnes füüsilise välimuse, vaid ka temperamendija võimetekohta. Downi sündroomiga lapsed
normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad
handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häirekd ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessid, mis on haaranud arusaamist, räägitud või kirjutatud kõne arusaamise. Võivad põimuda kuulmise- mõtlemise- rääkimise- lugemise- kirjutamise ja arvutamisekahjustusega. Need ei ole probleemid, mis tulenevad primaarselt nägemis- kuulmis-füüsilises kahjustusest või VAA. Nendel lastel peab olema normintellekt. Emotsionaalsetel põhjustel mitte õppida oskav ei ole SLD. Õpiraskuste käsitlused tänapäeva Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. USA määratlus IDEA 2004a määratlus praktiliselt identne 1968a omaga. National Joint Committee on Learning Disabilitie s (1997): “LDs is a generic term that refers to a heterogeneous group of disorders manifested by significant difficulties in
2.4HIRMUD Oma olemuselt on hirm ja paanika keha talitluste ülemäärane reaktsioon tundmatutele või ohustavatele olukordadele sellistes olukordades tekib kehas palju adrenaliini(AT). Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja
mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool
They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmise-, mõtlemise-, rääkimise-, lugemise-, kirjutamise ja arvutamise kahjustusega. Nendel lastel peab olema normintellekt. Emotsionaalsetel põhjustel mitte õppida oskav ei ole SLD. Õpiraskuste käsitlused tänapäeva Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. USA määratlus: IDEA 2004a määratlus praktiliselt identne 1968a omaga. National Joint Committee on Learning Disabilities (1997): “LDs is a generic term that refers to a heterogeneous group of disorders manifested by significant difficulties in the acquisition and use of listening, speaking, reading, writing,
Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generaliseerumine ning mitmete elundite kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea
Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elutempo ja sagenevad koos- ja lahuselud peredes on soodustanud tingimusi, millega lastel tuleb aina tihemini kokku puutuda, erinevalt eelmistest sugupõlvedest kus selliseid olukordi eriti ei kogetud. Arvan, et lapse sotsiaalne võrgustik koosneb enamasti inimestest, kellega neil on võimalik suhelda (näiteks pereliikmed, lasteaia töötajad ja kaaslased, sõbrad jne.). Laste arengut mõjutavad pereliikmed ja samuti inimesed väljaspool peret. Lähedase pereliikme olemasolu tekitab lastes mõistetud ja väärtustatud olemise tunde, tõstab nende enesehinnangut ja eneseusaldust.
perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal.
annaabi.ee 
