Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös Õpetajatöö põhilised otsustusfaasid/etapid on planeerimine, realiseerimine ja hindamine/reflektsioon. 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed
Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kujundeid. See on võimalus luua seoseid visuaalse ja verbaalse teadmise vahel. Niiviisi võib näiteks meelde jätta, kas taevas on vana või noor kuu. Noor ehk kasvav kuu on sarnane J-tähega, mis tähendab ,,juurde". See võimaldab luua seoseid visuaalse ja verbaalse teadmise vahel. Verbalism- efekt tekib siis, kui õpitav on liiga abstraktne ja õpilane ei mõista seda, vaid õpib mehaaniliselt pähe. Miks peame õpetajana tundma laste arengu tunnetusprotsesse? õpetamine ja suhtlemine probleemide ennetamine arengu toetamine Tahtmatut tähelepanu mõjutavad inimese teadmised ja mõtlemine Tahtlik tähelepanu korral valitakse info, mida edasi töödelda. Mälu on tähenduste konstrueerimine, struktueerimine ja ümber konstrueerimine. Tegutsemise ja kogemuste alusel omandatakse tavamõisted. Tunnetusprotsesside areng: Arvesta, et õpilastel on algselt kogemuslikud teadmised ning algul on raske abstrakset ja võõrast raske mõista.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERI -MINE 1. ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERIMISE PROTSESS. Lasteaeda või kooli jõuavad lapsed erinevate eelteadmiste ja oskustega. Selleks, et õpetamine toimuks lapsest lähtuvalt, tuleb teha kindlaks, millisel tasemel laps hetkel on ja millised on tema eripärad õppimises. Alles selle põhjal saab otsustada, mida ja kuidas talle järgnevalt õpetada. Enamuse laste oskused-teadmised on piisavalt ühesugusel tasemel, et neid saaks õpetada enam-vähem ühtemoodi. Siiski märkavad õpetajad, et mõne lapse oskused-teadmised või käitumine erinevad rühma/klassi keskmisest
võimalustest. · Keskkonna toetus: kliendi iseseisvat toimetulekut toetav füüsilise ja sotsiaalse (seadused, hoiakud) keskkonna loomine on sama oluline kui kliendi oskuste arendamine. · Võrdsus: klienti käsitletakse rehabilitatsioonimeeskonna võrdse partnerina. · Järjepidev toetamine: kliendi järjepidev toetamne vastavalt tema vajadustele. · Kliendi oskuste ja pakutava toetuse tasakaal: kliendile oskuste õpetamine ja toetuse pakkumine peab olema omavahel tasakaalus Seadusandluse areng. · 2000. aastal jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja sotsiaalministri määrus nr 43 (28.06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele. · Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline
Kõik kommentaarid