Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saatana Muusika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Saatana muusika
Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale džässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Džäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis džässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Džässi muusika oli improvisatsioon , mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Džässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides , kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik džässi klubid kuulusid gängsteritele. Džäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et džässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja.
Džässi vastu võitles lisaks klassikalise muusika austajatele ka härra Henry Ford . Henry oli väga mõjuvõimas ja tal oli palju raha tänu tema autofirmale. Ford rahastas koolis lastele õpetatavaid tantsukursusi. Ta ei sallinud silmaotsaski džässi järgi tantsitavaid tantsusi ega džässi ennast. Kuigi Ford oli väga mõjuvõimas inimene ei suutnud ka tema sellele eufooriale piiri peale tõmmata.
Džäss muutus väga kuulsaks ja ülikiiresti. Esialgsest tabust oli saamas midagi, mis köitis inimesi. Kõik tahtsid teada, mis on see keelatud asi, mille ümber on nii palju kära. See andis Louis Armstrongile võimaluse teha midagi enneolematut. Tema tegi oma muusikaga džässis revolutsiooni. Ta näitas, et džäss ei ole ainult mustade töömuusika. Ta tegi palju ilusat muusikat ja korraldas kontserte, et näidata mis džäss tegelikult on.
Pärast Armstrongi oli džäss arenenud juba tuntavalt . Džässi hakati aina rohkem austama. Džäss oli muutumas salajasest ja räpasest muusikast austatud muusikaks. Sellel ajal kogus tuntust Paul Whiteman. Ta oli tõeline džässikunn. Tema muusikat armastati väga. Tema käe all oli orkestrist tulev muusika asendamatu. Ta oli omaaja parim orkestrijuht .
Ajapikku arenes džässist välja sving . See oli põhiliselt tantsumuusika. Inimestele meeldis väga svingi järgi tantsida ja sellest ajast on ka palju tuntud artiste. Kunagisest räpasest džässist oli saamas ülemaailmne menuk. Ja ta ei olnud enam nii illegaalne. Džäss arenes koos inimestega. Kunagised noored olid saamas aina vanemaks ning nad hakkasid austama teistsugust muusikat. Lõpuks lasti esitada igasuguseid ilusaid džässipalasid ka uhkemates kohtades. Võib ütelda, et kunagine eufooria hakkas vaikselt rahunema.
Seejärel nagu välguna selgest taevast hakkas kunagine gängsterite muusika minema gängsta räpi teed. See ei meeldinud absouluutselt inimestele. Paljud korraldasid proteste selle vastu. Samuti hakkas tulema džässi sisse esialgseid roki sümboleid. Seega džäss sulandus ajapikku paljudeks erinevateks muusikastiilideks. Näiteks rokiks ja räpiks. Seega võib ütelda, et ilma džässita poleks meil paljusid tänapäeva muusikastiile.
Saatana Muusika #1 Saatana Muusika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor futureman14 Õppematerjali autor
Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale d%u017Eässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. D%u017Eäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis d%u017Eässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. D%u017Eässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu.

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun