Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus teemal: "Ajastud minu elus" (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

Arutlus teemal- Ajastud minu elus- #1 Arutlus teemal- Ajastud minu elus- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marta95 Õppematerjali autor
Oma lapsepõlveaastad tahaksin ma arvan siiski praegusel ajal veeta. Tänapäeval on palju rohkem võimalusi laste huvitegevuseks ning lastele pööratakse rohkem tähelepanu, kui varem. Vanemad saavad käia tööl...
Meestel lasus siis veel kandev roll ning naistel ei olnud erilist sõnaõigust. Lastel ei olnud siis samuti veel mingeid võimalusi.
Siiski meeldivad mulle need lossid, kus tollel ajal elati, vähemalt rikaste seas. Ka muu arhitektuur on sel ajal väga ekstravagantne ...

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Uusaja Mood

UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kan

Ajalugu
thumbnail
38
doc

NAISTEMOOD MAAILMASÕDADE VAHEL

Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929..................................................................................................................................5 1.4 NAISTEKL

Moe ajalugu
thumbnail
14
doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad............

Informaatika
thumbnail
44
docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-nendate aastate moodi,anda ülevaate sellest aastakümnest. Töö koosneb 2 osast- teoreetilisest ja praktilisest.Ma ei kasuta enda fantaasiat, vaid näitan

Kiuteadus
thumbnail
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

Pooltele läheb fimamärk korda ja ka vastupidi. Kommentaarid firmamärgi olulisuse kohta: - Ma ikka üritan olla originaalne ja nii palju kui võimalik, ise teha endale riideid, siis tean kindlalt, et mitte kellelgil pole täpselt samasugust eset nagu minul. - Ühele tähendab firmamärk kvaliteeti,teisele on see lihtsalt eputamiseks. Mina kuulun esimeste hulka,sest tuntud firmad ei saa lubada endale halba kvaliteeti - Minu jaoks pole samuti firmamärk oluline.Ostan seda,mis silma jääb ja meeldib. Pole mul öelda midagi nende kohta, kes ainult ülimalt kvaliteetseid riideid ostavad. Minul ei ole midagi selle vastu. Kui rahakott lubab,siis miks ka mitte,ehk jäävad just neile silma firmariided ning nemad ostavad neid.Iga inimese maitse asi. - Ise ei aja brandi taga, meeldivad riided kui markeering on minimaalne või olematu. Samas olen kindlal veendumusel, et mingid brandid on paremad/kvaliteetsemad kui teised

Uurimistöö
thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

tundis igatsust parema elu järele. Ta oskas kõiki talutöid aga tema unistused olid siiski seotud linnaga, kuid saamahimu temast võitu ei saanud. Lastele rääkis Mari sageli väljamõeldud lugusid linnast ja lapsed armastasid teda väga, nad nutsid alati kui Mari ära läks ja küsisid isalt, millal Mari juba tagasi tuleb. Filmi lõpus lähebki Mari linna, et olla sõltumatu, mida kinnitavad ka tema sõnad: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." Minu arvates mõtleb ta selle lausega seda, et tahab küll linnas elada ja head elu nautida aga ta ei taha olla kellegi omand ja olla lõksus nagu kanaarilind, keda hoitakse puuris. Ta tahab olla varblane ehk vaba ja teha oma enda valikuid ning elada nii nagu tema ise tahab. Tõnu Prillup on lihtne ja vaene talumees, kes on maaga ühte kasvanud. Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad.

Kirjandus
thumbnail
13
doc

“Mis sinuga juhtus, Ann?" Aidi Vallik

Ta oli pärit ühest hipiperekonnast, kus ema oli ravitseja ja kaardimoor ning vanaisa oli Tauni sündroomiga vanem mees. Maya oli ammu iseseisvunud noor ja ilus tüdruk. Ta elas oma elu ja puutus nii vähe kokku oma perekonnaga, kui vähegi suutis. Mayal olid enamus sõpradest satanistid ning ta ise kuulus ka mingil määral sinna alla. Tähtsuselt järgnevad Anni ema, Anni ema uus mees Ants, Maya poiss Seth, ja üks satanist Orgoth, kes minu arvates iseloomustamist eriti ei vääri, kuna neil oli üsna väike tähtsus kogu sisu seisukohalt. 6 Põhiprobleem Põhiprobleem antud teoses oli peategelase Anni eneseotsingud tänapäeva keerulises ja laias maailmas. Ta tundis ennast oma perekonnas kõrvalejäetuna ja üleliigsena. Ta ema oli rase oma uuest mehest Antsust. Ja emal oli nii palju tegemist selle uue lapsega isegi juba enne tema sündimist, et kogu ema tähelepanu, muidu

Eesti keel
thumbnail
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus .

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun