õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad
19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega jätkatakse toetuse maksmist selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19- aastaseks. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 2.2.7. Lasterikka pere toetus Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..........................
- - - - Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" - 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on kindlasti vägagi aktuaalne erinevate toetuste väärtused ja saamise kord, kuna sellises majandusolukorras igakülgne abi kulub leibkonnale ära. Ainetöö esimene osa just kajastabki riiklike peretoetuste regulatsiooni, mis kindlasti teadvustab peredele määratavaid toetusi. Ainetöö teises osas analüüsitakse üht tööõigusliku probleemi, mis on seotud ühe saematerjali tööstuse töötajaga kes süstemaatiliselt rikub sisekorraeeskirja. Ainetöö peamine eesmärk on analüüsida erinevaid seadusi, millest me ei pruugi teadlikud
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur p
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära Naine kui mater familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele)
korraldamine ja finantseerimine täies ulatuses üle kohalikule omavalitsusele aitab kaasa sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatus, mille alusel on Maavanemal õigus anda kohalikule omavalitsusüksusele halduslepinguga asenduskoduteenuse rahastamise korraldamine koos asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimise õigusega. Kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada saadud raha ülejääki selleks, et arendada või osutada lastele ja peredele suunatud sotsiaalteenuseid, mis ennetavad laste sattumist asenduskodusse. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asendushoolduselt elluastumine Lapse paigutamisel hooldamisele väljapoole kohaliku omavalitsuse halduspiirkonda hoolitseb valla- või linnavalitsus tema sidemete säilitamise eest endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Elluastumistoetus
omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine.Käesolevas töös analüüsin erinevate lastehoolekannet puudutavaid sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused 1.1. Peretoetused Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud. Riigi kohustuseks EV Põhiseaduse põhjal on luua lapsevanematele võimalused oma laste kasvatamiseks ning tagada laste põhivajadused. Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus.
ei tähenda, et neil lastel vanemaid ei ole. Orbusid on neist vaid sadakond. Eestkostel või peres hooldamisel on 2940 last. (Malvet 2002: 27-28). 3. Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele Pensioniamet võib riiklike peretoetuste seadusest tulenevalt valla- või linnavalitsuse korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale juhul, kui laps saab uue perekonna. Kasuvanem on Eesti seadusandluses suur mõiste. Põhimõtteliselt piisab sellest, kui selles samas linna- või vallavalitsuse korralduses märkida, et laps kasvab tegelikult kasuperekonnas ning toetust makstakse seejärel kasuperele. Peale selle, kui
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas.
· lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus · vajaduspõhine peretoetus. · Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. Millistel tingimustel koostatakse sünniakt, surmaart, abieluakt, abielulahutusakt? Sünniakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi · Koostatakse vanema avalduse alusel. Surmaakt:
Haiguskindlustus ei hõlmanud kõiki töötavaid kihte, pereliikmete kindlustamine oli vaid vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine;
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe
tagada selle parem kättesaadavus · Ligipääsu parendamine, eeskätt ravijärjekordade lühendamine · Korraliku toimiva taastus- ja hooldusravi süsteemi loomine. · Rohkem rõhku tervislikele eluviisidele, haiguste ennetusele · Tõhusam võitlus HIV/AIDS, narkomaania ja joomarlusega · Puudega inimeste rehabilitatsioonimeetmete parendamine · Riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi metoodika ümbervaatamine Perepoliitika · Iga aastane mess "Pere ja laps" · IRL on suutnud ellu viia tulumaksuvabastuse lastega peredele (kuni lapse 15-aastaseks saamiseni) = · passiivne lastetusmaks · isapalk 10 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi Kavatsused: · last kasvatav pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist · Igakuine toetus alates kolmandast lapsest · Lastehoid peab olema kättesaadav kõikidele perede. Lapsevanematele reaalne võimalus valida sõime, lasteaia ja koduhoiu vahel
kiiremini kui linades. Suureks plussiks on kõikide tundmine mis lihtsustab asjade ajamist ja pettuseid esineb vähem. Väiksem kogukond hoiab alati rohkem ühte. Valla pakutavad teenused ja toetused: · Lapsehoiuteenust mida osutatakse valla lasteaias ja on ka lapse tugiisiku teenust kuid hetkel meil ei ole tugiisikut vaid alles on 1 isiklik abistaja. · Sotsiaalnõustamist mis on mõeldud kas peredele või üksik isikule kõrvalise abi toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. · Võlanõustamist mida osutatakse kõigile vallas elavatele isikutele kes seda soovivad · Sotsiaaleluaseme teenust pakutakse isikule või perekonnale, kes ei ole suuteline või võimeline endale või oma perele eluaset tagama. Riikliku tasemelt pakutakse ainult üht toetust mis on mõeldud majanduslike raskuste
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist
seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3.tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi: 1.Residuaalne mudel –( Residuaalne. (residual – jääk, ülejääv). Teenuseid, raha antakse vajaduse järgi
e. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 6kordne lapsetoetusmä f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a.sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b.lapsendamistoetus (500kr) c.elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*15 3.kord kvartalis makstavad toetused a.kolme ja enama lapselisele perele b.kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4.kord aastas makstav peretoetus a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine
- määrama kasuperede töö koordineerijad. (Siplane, 1999). Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste olukord Põhjamaades ja Ameerika ühendriikides Eestis kahjuks kipub nii olema, et kui laps satub asenduskodusse, siis sinna ta ka jääb. Paljudes teistes riikides on suunaks võetud laste paigutamine asendusperedesse. Näiteks, MTÜ Oma Pere juhatuse esimehe Sigrid Petofferi sõnul on Rootsis lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Rootsis pole ühtegi lastekodu! Peredele makstakse selle eest nagu iga teisegi töö eest. (Pealinn, 27.09.2010). Ameerika Ühendriikide kohta on Andres Siplane oma bakalaureuse töös toonud välja järgmised andmed: 74,5% kasupered; 2,7% lõpetamata lapsendamised; 16,4% grupikodud ja lastekodud; 0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt:
See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004) Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk
Vaatamata madalale palgale tuleb tasuda suured arved, mis kaasnevad eluasemega. Sageli ei saa üksikvanem soetada isegi eluks hädavajalikke tarbeid. 12 3.VAESUSE LEEVENDAMINE 3.1.Vaesuse leevendamise meetmed Lastega perede vaesuse leevendamiseks makstakse erinevaid rahalisi toetuseid.Alates teisest lapsest on ette nähtud tulumaksuseadusega võimaldatud täiendav maksuvaba tulu aastas. Väiksema sissetulekuga peredele makstakse lisaks vajaduspõhist lastetoetust. Riiklike peretoetuste seadus § 3 on öeldud, et perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus on vajaduspõhine peretoetus.(Riiklike peretoetuste seadud 2011). See toetus on ette nähtud vähemkindlustatud peredele. § 12 Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.(Riiklike peretoetuste seadus 2011). Lisaks iga kuu makstavatele toetustele on
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamis
olemiseaega ema ja isa vahel. Kuna seaduses on selleks võimalus tegelikult loodud, siis saan ma aru, et teeb ettepaneku muuta kohustuslikuks, et osa aega on lapsega kodus ema ja teise osa isa, või siis kui isa otsustab temale ettenähtud aega, mitte kasutada, kaotab ka ema võimaluse kodus olla. Minu jaoks on küsitav, kas õigusriigis peaks kõik valikud inimesele ette kirjutama või võib loota, et inimene tunneb oma võimalusi ja soove ise kõige paremini ja oskab tema oma perele sobivaima valiku. Kindlasti sõltub soov kodus olla, või mitte olla võimalustest, pere üldisest elatustasemest ja mitmest muust faktorist, mida riik kuidagi ette näha ei saa ja minu meelest ei peakski. Samuti tuleks seaduse sellisel muutmisel nägema ette kõikvõimalikud erandid, näiteks üksikvanemad, ajateenijate lapsed, õppurid ja töötud vanemad. Vastasel korral oleks tegemist õigusaktiga, mis ühe käega annab ja teise käega võtab. Üks just selline puudus on
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
lapsetoetusmäär f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a. sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b. lapsendamistoetus (500kr) c. elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr) 3. kord kvartalis makstavad toetused a. kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4. kord aastas makstav peretoetus a. koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär Makstakse pensioniameti kaudu. 18 30.10. (L) PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 1997. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel
lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud
töökoormus, mis toob lastekaitsetöötajate hinnangul kaasa ka olukordi, kus abivajavad lapsed ei saa abi õigeaegselt ja piisava kvaliteediga (Lastekaitse seaduse... 2012a). 27. jaanuaril 2005. aastal Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud lastekaitse kontseptsioonis tehakse ettepanek kehtestada optimaalne laste arv lastekaitsetöötaja kohta suhtes 1000:1, et tagada laste õiguste kaitsmisel tehtava töö kvaliteet ja järelevalve (Lastekaitse kontseptsioon 2005: 7). 2012. aastal oli Eestis 1358 last ühe lastekaitsetöötaja kohta. Abivajavate lastega tegelemine on selgelt koondunud teatud lastekaitsetöötajate kätte: viimase kolme aasta jooksul on peaaegu poolte (40%) abivajavate laste juhtumite lahendamise eest vastutanud vähem kui kümnendik (8%) lastekaitsetöötajatest (Lastekaitse korralduse… 2013). Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 38% KOVidest on lastekaitsetöö jaoks eraldi töötaja. Riigikontroll on
Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks. 3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. 4. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu läbi KOV üksuste lastekaitse ning laste hoolekande alaseid küsimusi. 5. Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventatsiooniga, milles on kirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
