) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht
Vaadikujuline ehk emfüsematoosne rindkere. Kanarind (ettevõlvunud rinnak, kaasasündinud või rahhiitiline). Lehterrind (sissetõmbunud rinnaku alaosas rahhiitiline või kaasasündinud). Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised. Loetakse korduvalt nii ärkvelolekul kui magades, jälgides rindkere või kõhu liikumist või kuulatledes stetofonendoskoobiga nina ees või parema kopsu eesväljal. NB! Vastsündinu hingamine on ebaregulaarne nii sageduselt (pausidega kuni 10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus, söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral.
Näiteks: kas nutmisega kaasneb kurbus või on nutt lihtsalt motoorne reaktsioon (Aalberg 2005). Teatud haigused mõjutavad nii meeleolu kui käitumist. Näiteks otsmiku- ja oimusagarate haigused. Oimusagarate haiguste hulka kuuluvad mälu-, kuulmis-, haistmis-, maitsmishäired, kõrvade kumisemine, kalduvus kukkuda kahjustuse vastasküljele. (Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia.
nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm, käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside; dreenipudelid tüsistused pleuraõõnest välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe vigastus, roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole paigaldatud dreen kinnitamine kinnitatakse õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega 10.Trahhea aspiratsioon sekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.a ja anti septika kasuta suu-ninamaski ja kaitsekindaid Aspireerimine trahheast peab olema steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed kindad või klemmid jälgimine patsient ei suuda köhimisega vabaneda sekreedist; röga ”muliseb”; raske hingata, madal saturatsioon; rahutus; patsiendi soovil, kahtlustatav maosisu või ülemiste
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige
Ülikooli Akadeemilise raamatukogust. Uurimistöö projektis on kasutatud 13 allikat, 10 inglisekeeles ja 3 eestikeeles. Uurimistöö koostamise protsess koosneb, valitud teemade põhjal, artikli otsimine, nende tõlkimine ja saadud informatsiooni analüüsimine. Töös kasutatakse kvalitatiivne meetod. 7 5.1. Otsingusõnad: Seljaaju kahjustus (spinal cord injury); õendus (nursing); tetrapleegia (tetraplegia); õde (nurse); õendusabi (nursing care); seljaaju; vigastus. Spinal cord injury and nursing; spinal cord injury and nursing care; tetraplegia and nursing; seljaaju vigastus. 6. UURIMISTÖÖ USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE Uurimistööks vajaliku materjali usaldusväärsuse tagamiseks on kasutatud ainult tõenduspõhiseid allikaid/teadusartikleid sisaldavaid ajakirju. Lähtuvalt uurimistöö
26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu
XXX XXX XXX XXX MÄHKMEDERMATIIT, SELLE PÕHJUSED JA ENNETAMINE NING LEEVENDAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Lõputöö Juhendaja: XXX XXX 2017 Käesoleva lõputöö on koostanud autorid iseseisvalt. Kõik töös kasutatud kirjandusallikatest pärinevad andmed on nõuetekohaselt viidatud. Lõputöö autorite allkirjad: ................................... ................................... Kuupäev:"......"..........................2017 a. Otsus kaitsmisele lubamise kohta .................................................................................................................................................. ...................................................................................................
.................................. Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli
Uurimistöö eesmärk on selge, lühike ja sisutihe väide töö eesmärgist. Eesmärgi sõnastusest on näha, mis tüüpi uurimusega on tegemist ja selles fikseeritakse uuritavad tunnused, populatsioon ja uurimistöö läbiviimise koht. Uurimistöö eesmärgiks saab olla kas: · Kirjeldada, · Selgitada, · Ennustada, · Kontrollida (identifitseerida, kindlaks teha). Näiteks: käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada enneagse vastsündinu vanemate vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega. 12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID ...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. ...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu Neis sisalduvad · uuritavad mõisted; · uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad); · muutujatevahelised seosed; · uuritav materjal.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTOIMIG IMIKUTEL.........................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid Postoperatiivse valuravi ebaõnnestumise põhjusteks võivad olla järgmised asjaolud: q Patsiendi ootused on tavaliselt madalad. q Personali ootused ja teadmatus sageli pidurdavad head valuravi. q Valuravi organiseerimine ja vahendite määramine on postoperatiivses osakonnas tavaliselt vähemtähtsad. q Farmakokineetiline ja farmakodünaamiline aspekt. q Suhtumine personali ja patsientide seas; q
….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas registreeritud ……..………….… (allkiri ja kuupäev) Tartu 2014 Tekstiloomeoskuse õpetamine 2 Sisukord SISUKORD....................................................................
KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8
sümptomita väärarendsündroomid. 3. Rasedusaegsed põhjused Raseduse ajal põetud põletikud: punetised, toksoplasmoos, tsütomegaalia; Rasedusega seotud häired: rasedustoksikoos, ema suhkrutõbi, ema kõrgvererõhktõbi, enneaegsus, ülekantus, mitmikrasedus. 7 4. Sünnitusega seotud häired Põletikud: vastsündinu sepsis või meningiit, lootevee enneaegsest puhkemisest tingitud põletik; Sünnituskomplikatsioonid: vastsündinu ajuverevalum, hapnikuvaegus või – puudus sünnituse ajal, pikaleveninud sünnitus; Vastsündinuperiiodi häired: vastsündinu ikterus (hüperbilirubineemia); vastsündinu madal veresuhkru tase; vastsündinu respiratoorse düstressi sündroom (RDS). 5. Sünnijärgsed tegurid Põletikud: meningiit, ensefaliit;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST EL
............................................................................... 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST..................................................................23 KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST.......................................24 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid...................................................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
inimkonna seisundit, mõjutab õendust kui altruistlikku ametit tänaseni. Tema vaimsed veendumused on iseenesest mõistetavad inimese kui keha, meele ja vaimu terviku eest hoolitsemise põhimõtte valgusel. Hoolitsemine on õenduse eluliselt oluline osa Õed sekkuvad oma tegevusega kui nad hoolitsevad inimese kui terviku eest. Õenduse uurimistöös on õendustegevused teaduslikult dokumenteeritud nagu ka Nightingale töö sai statistilise tõestuse. Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad Õenduse elava puu okstena on kirjeldatud kolme liiki mudeleid: vastastikuse mõjutamise, süsteemi- ja arenguteooriad. Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t�
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
