Aspiratsioon (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe erialase koolituse õppekava
Kelli Aruväli
ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE
Iseseisevtöö
Juhendaja : Neve Vendt
Tartu Ülikooli Kliinikum
Tartu 2015
Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon:

• Aspiratsioonipneumoonia
  
• Mendelsoni sündroom
  

Risk maosisu aspiratsiooniks:

• Teadvuseta haige
  

Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel

• Täis magu (
• Intra -abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet )
  
• Trauma
  
• Rasedus /sünnitus
  
• Adipoossus
  

Maosisu aspiratsiooni profülaktika:
1. Operatsioonieelne nälgimine
2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond)
3. Sellick’i võte
4. Ravimprofülaktika:

• Metoklopramiid
  
• Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid)
  

(Avatud hingamisteed ...2007)
Kompressioon sõrmuskõhrele
Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele (Sellick`i võte vt lisa 1). Ülemäärase või vales kohas teostatud kompressiooni korral võib ventilatsioon ja trahhea intubatsioon muutuda oluliselt raskemaks. Juhul, kui ventilatsioon on osutunud võimatuks, tuleb vähendada kompressiooni sõrmuskõhrele või see täielikult katkestada. Oksendamise korral tuleb sõrmuskõhr otsekohe vabastada.
(Taaselustamine...2005)
Kui kaua enne operatsiooni ei tohi patsiendile anda süüa ega juua?

• Keskööst paastumine ei langeta maosisu mahtu ega tõsta selle pH-d.
  
• Selgete vedelike tarbimine 2 tundi enne operatsiooni ei tõsta komplikatsioonide sagedust.
  
• Rasvunud patsientide magu tühjeneb sama kiiresti kui saledatel.
  
• Minimaalne preoperatiivne paastumine, süsivesikutega laadimine ja adekvaatne hüdratsioon annab hea efekti.
  

Dehüdratatsiooni vältimine langetab perioperatiivsete komplikatsioonide sagedust ja raskust (suukuivus, nälg , segasus, peavalu, iiveldus ja oksendamine , hüpovoleemia , hüpoglükeemia, elektrolüütide düsbalanss, ketoatsidoos ja diabeet).
Olukord Eestis: Patsiendid nälgivad enne operatsiooni põhjendamatult kaua. Ei tarvita enda regulaarseid ravimeid, kuna “ei tohi”. Vaevlevad vedelikupuuduses, kuna “enne operatsiooni ei tohi juua”.
Selged vedelikud- 2 TUNDI enne anesteesiat

• Vesi
  
• Ilma viljalihata mahl
  
• Gaseeritud joogid
  
• Tee
  
• Must kohv
  
• Vedelikud, läbi mille saab lugeda ajalehte
  

NB! Alkohol ei kuulu siin kontekstis selgete vedelike hulka.
Tarbitud vedeliku tüüp on olulisem mahust. On kirjeldatud tarbitava vedelikumahu piiramist 100ml täiskasvanutel ja 2ml/kg lastel. 2- 3 tundi enne operatsiooni manustatud süsivesikuterikas jook tagab olukorra, kus patsient läheb operatsioonile metaboolselt “laaditud” seisundis. Ravimeid võib võtta kuni 1 tund enne protseduuri väikse hulga veega (150ml) (Soreide et al 2005).
Tahked ained:
Uuringud, mis võrdlevad kerge eine tarbimist keskmiselt 4 tundi enne protseduuri vs terve öö kestvat nälgimist, on väga vastukäivad maomahu ja pH taseme suhtes. Nälgimine rohkem kui 8 tundi on seotud kõrgenenud riskiga hüpoglükeemiaks (eriti lastel). Paastumine peale kerget einet (s.o. 2 viilu leiba või väike kauss helbeid ja selge vedelik) on soovitatav vähemalt 6 tunni vältel enne plaanilist protseduuri. Paastumine (lehma)piimast peab kestma vähemalt 6 tundi. See kehtib ka imikutele. Närimiskumm kuni 2 tundi enne anesteesia induktsiooni (mõnede juhiste kohaselt ei tohiks üldse samal päeval nätsu närida).
Täiskasvanutel: 2- 6 REEGEL
2 – selged vedelikud lõpetada 2h enne anesteesia induktsiooni
6 – minimaalne preoperatiivne paastumine 6h peale söömist (tahke toit, piim ja piima
sisaldavad joogid).
Vastunäidustuste puudumisel julgustada postoperatiivset suukaudset vedeliku tarbimise alustamist nii vara kui võimalik.
Lastel: 2- 4- 6 REEGEL
2 – vee ja teiste selgete vedelike tarbimine lõpetada 2 h enne anesteesia induktsiooni
4 – rinnapiim 4 h enne anesteesia induktsiooni
6 – beebitoit, lehmapiim ja tahked toidud 6 h enne induktsiooni
Suukaudseid vedelikke pakkuda, kui laps on täiesti ärkvel (vastunäidustuste puudumisel) Kui laps ei taha, ei pea teda sundima.
Ravimid :
Seedetrakti stimulantide kasutamine maosisu aspiratsiooni vähendamiseks patsientidel, kellel selleks riski pole, ei ole näidustatud. Maomahla sekretsiooni blokkerite rutiinne kasutamine pole samuti näidustatud, kuid uuringud näitavad, et H2 blokkerid (nt. Ranitidiin) vähendavad sekreedi mahtu ja selle happesust maos perioperatiivses perioodis .
Seedetrakti stimulandid: Metoklopramiid (Cerucal)
Maomahla sekretsiooni blokkerid: Ranitidiin; Omeprasool
Antatsiidid: Naatrium tsitraat; Magneesium trisilitsaat
(Härma 2014)
Maosisu aspiratsioon:
Operatsioonieelse juhtimise eesmärkideks on vähendada riskirühma patsientidel maosisu mahtu ja eelkõige happesust. Üldanesteesias on oluline, et hingamisteid kaitstakse kasutades kiiresti üksteisele järgnevat induktsioonravi hingetoru intubatsiooniga. Ekstubatsiooni ei tohi läbi viia enne, kui kaitsvad hingamisteede refleksid on taastunud. Kui aspiratsioon tekib anesteesia ajal, siis edasist tagasivoolu tuleks ennetada viivitamatu kohaldamisega või hingetoru kompresiooniga (Sellicki võte) ning patsient tuleb asetada pea alaspidi. Kõikidel peale kergete juhtude tuleks hingetoru intubeerida, et hõlbustada aspiraadi ja tahkete osade eemaldamist imemisega enne ülerõhuventilatsiooni kasutamist. Kuid ventilatsioon ei tohi viibida, kui on tekkimas märkimisväärne hüpokseemia. Bronhodilataatorravi võib olla vajalik, sissehingatava hapniku kontsentratsiooni võib suurendada ja PEEPi (või CPAPi) võib kasutada, kui ilmneb hüpokseemia. Operatsioon tuleb edasi lükata või sellest loobuda nii kiiresti kui võimalik. Bronhoskoopia võimaldab tahkete osakeste eemaldamist ja rindkere röntgenit- (Antibiootikumravi) ning arteriaalse vererõhu mõõtmine aitab hinnata vigastuste raskust. Patsient tuleb üle viia intensiivraviosakonda täiendavaks järelvalveks ja hingamisteede raviks (vt lisa 2). (Aitkenhead jt 2013).
KASUATUD KIRJANDUS
Aitkenhead, A. R.; Rowbotham, D. J.; Smith, G. (2003). Textbook of anaesthesia. Churchill Livingstone . 515-516.
Härma, E. “Kui kaua enne operatsiooni ei tohi patsiendile anda süüa ega juua?” (2014). Eesti Arstide Päevad. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eve-H%C3%A4rma_Kui-kaua-enne-operatsiooni-ei-tohi-anda-s%C3%BC%C3%BCa-ega-juua.pdf (10.10.2015)
Tartu Ülikooli Kliinikum (2007). Avatud hingamisteed. Hingamistee anatoomia/füsioloogia. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eve-H%C3%A4rma_Kui-kaua-enne-operatsiooni-ei-tohi-anda-s%C3%BC%C3%BCa-ega-juua.pdf (10.10.2015)
Tartu Ülikooli Kliinikum (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast Ravijuhis. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_surmast__ravijuhis.pdf (10.10.2015)
Soovituslik lugemine:
http://ceaccp.oxfordjournals.org/content/early/2013/11/21/bjaceaccp.mkt053.full
http://www.slideshare.net/abiysileshi/regurgitationa-and
http://journals.lww.com/anesthesia-analgesia/Fulltext/2009/11000/Sellick_s_Maneuver__To_Do_or_Not_Do.2.aspx
Lisa 1.
Lisa 2.