Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsepõlve mõjud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioon, emotsioonid, hellus, vältimatu, tuppa, tervikuna, hella, helluse, trauma, haiglas, lased, hingeelu, seksuaalelu, sugupõlv, hilisemate, omaette, saadetud, kisama, põhiõigused, kesknärvisüsteem, sündimist, täiskasvanuga, viisidel, hoolimine, esmatähtis, jutte, andes, vägivallaga, lõhestumine, igalühel, sooje, heledat, naiselt, peksisVanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sõbraliku hääletoonina ning silituste kaudu. Õigus kasvamisele – sõprussidemete loomisele kogu lapsepõlve ja noorpõlve jooksul ilma, et teda piirataks usuliste, poliitiliste ja vanade mõtteharjumuste tõttu. Õigus kogeda, et temast hoolitakse – Igale lapsele on äärmiselt oluline teada, et vanemad temast huvituvad ja võtavad teda tõsiselt ning sellisena nagu ta on. Siinkohal on ka lapsele
paneb neil adrenaliini möllama ning tihti otsustavad nad seda teiste suhtes proovida. Tänapäeva koolipildis on vägagi levinud vahetundide ajal igasugused arvete klaarimised vägivalla näol. Lisanduvad siia veel keelatud ainete tarvitamised. Kuid kui nüüd sügavamalt mõelda just selle sama noore inimsese lapsepõlve kogemuste peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“
Melanie tundis üha tugevnevat vajadust end maksma panna. kasvataja leida Melanie'ga kontakti. Kuid Jonnist juhitud, õnneks küll harvaesinevad vihahood, olid kasvataja taipas üsna pea, et Melanie trotsib kõike üsna muljetavaldavad. Kord hakkas Melanie jonnima poes, - tema sõnu, pilke ja sõbralikke püüdlusi. Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas pakki riiu- hüperaktiivse oleku, tema puuduva huvi ühe kindla lile tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning viskas end krii- tegevuse vastu. Sõnalise kontakti saavutamisel oli sates ning vääneldes põrandale pikali
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile. Õdede/vendadega saab läbi kogeda ka konflikte, mida ei julge sõprade või tuttavatega kogeda, sest just õed ja vennad jäävad igal juhul alles, erinevalt armastus- ja sõprussuhetest, mis võivad katkeda konfliktide tõttu. Nad annavad turvatunde, sest neile on avatud sisemus ning emotsioonid. Õde või vend on olnud lapse juures terve elu ning tunneb teda läbi ja lõhki. Ta on kogenud ja näinud samu asju ning teab reaktsioone. Ta on isik, kelle ees ei pea teesklema ega selgitusi andma. Samuti õpivad lapsed õdedelt- vendadelt sotsiaalset mängu ehk koostööd ja lahendusi. Lapsel, kellel pole olnud head kontakti ühe vanemaga, võib saada tuge õelt või vennalt ning neil tekib tugev side kogu eluks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
süüdistamise, hülgamishirmu või ühe vanema kaotuse hirmu, hirmu tuleviku ees ja täieliku segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid. Rääkimise teeb keerulisemaks asjaolu, et lahutuse ajal valitsevad nii last kui tema vanemaid tugevad emotsioonid, millest nad ise ei pruugi teadlikud olla. Vanemad ei mõista seda, et lapsed ei ootagi neilt kõiki üksikasju lahkumineku kohta. Laps vajab seda, et vanemad julgeksid selgelt ja ausalt oma suhetest rääkida. Laps vajab kinnitust, et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi et nad nüüdsest enam ühes kohas ei ela. (Vaher, 2008, 41) 1.1 LAHUTUSE MÕJU LAPSELE 1.1.1Lahutuse puhul lapsi peamiselt mõjutavad tegurid.
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
Kuid kõik see aeg ei tohi millegagi vihjata sellele, nagu oleksid nad teistest õppivatest lastest viletsamad. Mis mõttetusega nad ka ei tegeleks, tuleb seda "hinnata võrdväärselt" niisugust sõnaühendit inglased minu arust juba kasutavad. Väga hästi läheb läbi veelgi drastilisem nõks. Lapsi, kes võiksid vabalt minna edasi järgmisesse klassi, tuleb kunstlikult tagasi hoida, sest muidu saaksid teised, keda seljataha jäetakse, trauma Petsebul, kui tarvilik sõna! Helge peaga õpilane jääb niiviisi demokraatlikult kogu kooliajaks oma vanusegrupiga kammitsetuks ning poiss, kes võiks ammugi käsile võtta Aischylose või Dante, istub ja kuulab, kuidas teine samavanune poiss püüab kokku veerida SIIM SÖÖB SAIA. 2 --------------------------------------- MIKS ON KASVATUS OLULINE?
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis t�
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
eriti tugevalt seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus. Suhte jätkudes kaotab välimus aegamisi tähtsuse. Armumine kui lähedussuhte algus Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Kuidas end tunnete, kui olete armunud? Vastavad 17–19-aastased Noormees: „Enneolematult!” Neiu: „Ma tunnen seda, mille kohta öeldakse „liblikad kõhus”. Lisaks veel pilvedes hõljumise tunne.
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
“ (Rüdiger Penthin, 2003, 87 – 88). Kokkuvõte Agressiivsus võib kergesti välja kujuneda. See avaldub mitmete tegurite koosmõjul, kuid peamiseks ohuallikaks on agressiivse, pingelise ja ükskõikse õhkkonnaga kodu: vanemad tülitsevad, kasutavad lapse suhtes vägivalda, vanematel on alkoholiga probleeme, vaesus. Kui lapsel puudub vanematega omavaheline lähedus, soojus, hellus, turvatunne, on agressiivsus kerge tekkima. Laste planeerimisel peaksid vanemad eelnevalt paika panema kodused reeglid ja tegema kindlaks, et nad oleksid kasvatusmeetodites ühel meelel. Nad peavad endale teadvustama, et väike laps vajab palju hellust ja armastust, avastamisruumi ning on sageli tüütav. Selle teema uurimine andis mulle mõista, et lapsega peab palju tegelema ning tuleb olla positiivne, väga kannatlik ja teadlik õigetest kasvatusmeetoditest, et vältida agressiivsuse
võtta vastu ostsus, millel on nii suur kaal meie edasise elu suhtes, et jätan ju enda lapse ilma isata, kuid niiviisi edasi minna ei saanud. Kui kaua olite koos olnud ja kui vana teie ja teie laps lahkuminekuhetkel oli? Hakkasime koos elama kui olin 19 ja saime lapse, kui olin 22. Algaastad olid meil väga õnnelikud, kuid kui laps sai meil 3 aastaseks, siis hakkasid probleemid ilmnema, lahkuminekuhetkeks 4 aastane, seega ise olin 26. Mis tunded ja emotsioonid teid valdasid peale lahkuminekut? Väga segased tunded valisesid, ühelt olin väga kurb, kuna olin kaotanud oma armastatud mehe ja oli väga suur hirm tuleviku ees. Olin terve elu ümbritsetud suure pere poolt
Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud tervisliku toitumise aspekt, mida võib samuti lugeda tavapärasemast informeeritumaks ellusuhtumiseks. Kõrvutades seda asjaolu faktiga, et lapsevanemad on ka ise kriitilised telemeedia tarbijad ning lähtuvad isiklikes valikutes ennekõike saate sisust, võib öelda, et intervjueeritutele on iseloomulik läbimõeldud lähenemine pereelule tervikuna. Seda kinnitab ka alternatiivsete tegevuste väärtustamine. (Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline
..................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased......................................................................................... 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid..........................................................................17 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine......................................................17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju............................................................................................................. 20 6.1.1 Nägemistaju......................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
Raputamine põhjustab ajuaine kahjustusi, ajuveresoonte venitust ja rebenemist, kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ning närviühenduste kahjustusi. On ka teisi kahjustusi, mis on tingitud aju hapnikupuudusest ja ainevahetuse häiretest. Lapse võimaliku surma põhjuseks raputamise tõttu on ajutursest tingitud koljusisese rõhu tõus. Raputamise tagajärjel ilmnevad kolm peamist vigastust: silma võrkkesta verevalumid, koljusisene verevalum ning ajuturse. Välised trauma tunnused võivad olla koljumurd, roidemurrud, toruluude murrud ja verevalumid keha eri piirkondades. 10 Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid
narkootikumid, kiiritus, kosmeetika ). 5. Sünnieelse suhtumise probleem. Teooriad: Grof. S. teooriad : sünnitusprotsessi tagajärjed jätavad inimese psüühikas-se traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada. Seepärast peab prenataalsesse kasvatusse (sünnieelsesse kasvatusse) kaasama mitte ainult vanemaid, meedikuid, praktikuid-entusiaste, vaid ka pedagooge ja psühholooge. Grof. S. (2004). F. Lik'i hüpotees: iga trauma, mida ema on raseduse ajal läbi elanud, kandub nabanööri kaudu edasi lootele. Peale selle tehti kindlaks, et emaüsas asuv loode nagu imbub läbi traumaatilise situatsiooni negatiivse energiaga, juhul kui emal tuleb läbi elada mingi traumaatiline situatsioon. Seega tulid nad järeldusele, et loode tajub trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
mäletata, selle põhjust ning arvatakse, et see on isikupärane omadus. Kui aga minevikust meenub juhtum, mis oli teatud kompleksi põhjuseks, mõistab inimene kohe enda loodud valelikkust ning vabaneb sellest kompleksist igaveseks. Sageli soovivad inimesed vabaneda mingisugustest iseloomuomadustest. Nendeks võivad olla liigne tarmukus, närvilisus või vastupidi melanhoolsus. Tavaliselt juhtub see siis, kui mingid emotsioonid lähevad tasakaalust välja ja hakkavad juhtima teisi (http://www.hot.ee/wlavio/Est/Per_Iseloom.htm). See on ühtlasi ka pöördepunktiks, kus inimene on võimeline lahti laskma oma tõekspidamistest ning vastu võtma uued . Karakterjooned kujunevad välja psüühiliste seisundite kordumise tagajärjel. Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaem
ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt
.." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001). Oluline on, et vanem suudaks oma rolli täita ja need oleks järgmised: eluks ettevalmistaja- õpetada eristama head halvast, olla suhtlemise õpetaja, hooldaja ja piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja; hooldaja- toiduvalmistaja, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija, ,,ei"- ütleja, ööpäevase rütmi eest hoolitseja (Tulva, Tikerpuu-
annaabi.ee 
