Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees.
planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevakava peab olema lasteasutuse rühmas nähtaval kohal. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse VI
Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides. *Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. * Õppimine on vastastikune laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse, näitlikkuse, huvitavuse printsiibid Mängulisuse printsiip. } Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks } Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. } Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip.
seadusandlust. Kõike eeltoodut on võimalik saavutada terviseedenduslike tegevuste kaudu. Koolitused, meedia erivormide kaasamine ja kasutamine, paikkonna areng, sh tervist edendavate lasteaedade tegevus, tervisepoliitiline selgitustöö - need on olulised tegevused. 3 Füüsilise tervise edendamine Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele.See oskus, mida peab õppima. Nii kodud kui ka õppeasutused saavad toetada tervisliku toitumise põhimõtete omaksvõtmist läbi tervislike valikute pakkumise, eakohase õpetuse ja praktilise tegevuse. Tervisliku toitumise õpetus läbi mängu ja toitumisharjumuste kujundamine onkolieelse lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse,
keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimist nähakse individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel. Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, valikuid võimaldav varieeruv,
4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine)
arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese sees toimuvad suured muudatused. 18 - 24 aastat - neljandat perioodi nimetab ta tasakaalustamise perioodiks, mil kinnistub eelmistel perioodidel rajatud aluspõhi. Montessori pedagoogika 8 printsiipi Kaheksa Montessori seisukohta, mis on tuletatud laste jälgimisest ning kõik printsiibid eksisteerivad Montessori süsteemis koos ja on sinna sügavalt juurdunud: 1. Liikumine ja teadmiste kogumine on tihedalt läbi põimunud ning liikumine võib soodustada mõtlemist ja õppimist; 2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu, vaba valik; 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud; 4. Igasuguste tasude sidumine õppimisega mõjutab negatiivselt motivatsiooni tegelda sama asjaga siis, kui tasu enam ei anta; 5
lapse probleemile sobivaima lahenduse. KONTAKTI LOOMINE LAPSEVANEMAGA 1. Alusta positiivsest – räägi lapse tugevatest külgedest ja edusammudest. 2. Kutsu lapsevanem endale appi, rõhuta koostöö vajadust. 3. Ole valmis ka selleks, et vanem reageerib viha, kurbuse või süüdistamisega – see on märk sellest, et vanem tajub probleemi. KUI VANEM AVALDAB VASTUPANU … 1. Kuula aktiivselt, püüa mõista, ole siiras ja toetav! 2. Ära õigusta ennast või lasteaeda. 3. Aktiivne kuulamine aitab vanemal oma tundeid ventileerida 4. Kui vanem on pisut rahunenud, siis edasta palve koostööks uuesti. KOGEMUSTE JAGAMINE 1. Pärast probleemi selgitamist küsi lapsevanemalt luba oma arvamuse avaldamiseks ja kogemuse jagamiseks 2. Selgitusi jagades lähtu oma kogemustest ja teadmistest 3. Vahel tuleb ka lihtsaid tõdesid selgitada mitu korda, sest vanema jaoks on see uus info ja kõrge
loovuse avaldumise aluseks, mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest. Keeleline areng- et mäng sisaldab rohkesti kujutlusi ja väljamõeldisi, peab mängija mänguepisoodide mängimisel aina rohkem kasutama kõnet. Mängijad hakkavad oma kõnes põhjalikumalt ja täpsemalt kirjeldama aja ja ruumi iseärasusi, keskkonda, milles mäng toimub, samuti üksikasjaliselt määratlema rolle. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid potentsiaalsed mänguvahendid. Eristatakse kolme verbaalset mänguliiki: · Spontaansed riimid ja sõnamäng · Absurdimäng · Vestlusmäng Mängus metakommunikatsioon võib toimuda ka kõne abita ( müramismängud). 7.Mäng ja sotsiaal- emotsionaalne areng ( sotsiaalne kompetentsus, prosotsiaalne ja agressiivne käitumine) Sotsiaalne- emot. Areng- lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, Võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalselt kui kognitiivses arengus.
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Üks võimalus saada õppeks mõtlemist stimuleeriv ülesanne on kaasata selle loomisse õpilane ise. Uuringud näitavad , et väga efektiivne on ka erinevate mõtlemise strateegiate kasutamine meeskonnatöös nõnda proovida teiste kasutatavaid strateegiaid. (Sepp 2010: 29-30) Kuidas aidata arendada last? · Katsu aru saada, mis toimub lapse peas, kui ta lahendab ülesannet · Anna lahendamiseks ülesandeid, mis võimaldavad juurelda või teha valikuid · Oota kannatlikult vastuseid · Julgusta lapsi mõtlema selle üle, mida nad tahavad öelda või teha · Peegelda lapse mõtteid · Lahenduse ettenäitamise asemel küsi, mida oleks kasulik järgmisena teha, et lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
misel ning suudavad eristada olulist ebaolulisest (Barfurth, Ritchie, Irving ja Shore, 2009). Paljud psühholoogid on arvamusel, et ande arengus mängib määravat rolli teadmiste baastase (Shavinina, 1997). On leitud, et andekatele on Kuidas andekad lapsed mõtlevad 27 omane hästi struktureeritud, hästi funktsioneeriv ja arenenud teadmiste Andekatele on omane baas, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu ja aktiviseerimist igal ajal. Tead- hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis miste taseme küsimust pole andekate lastega seoses siiski eriti uuritud – võimaldab hõlpsat juur- pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee-
Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul. Himu vastandub valikule, himu himule mitte. Iga tegevus ja iga otsus muudab veidi meie mina, seda osa meist, mis teeb valikuid. Niimoodi samm-sammult ja tegu-teolt - kujundamegi oma tõelise mina kas taeva-või põrguolendiks. Clive Lewise järgi tähendab esimene harmoonias elamist teiste ja iseendaga, kuuluda teise liiki tähendab aga hullust, sõgedust, hirmu, raevu, võimetust ja igavest üksildust. Igaüks meist liigub iga hetkega ühe või teise seisundi suunas, sest iga kuri tegu kalestab inimese südant ja iga hea tegu pehmendab. Mida enam inimese süda paadub, seda enam on ta käitumine ära
5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1. Tabel 1 Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² mitte alla 1. Eluruum* 4,0 ühele noorele (5,5 - 6,0 ühele täiskasvanule) 2. Rühmaruum või veranda 1,0 ühele noorele 3. Olmeruumid, sealhulgas: 3.1 riietehoiuruum 0,8 ühele noorele 3.2 dusiruum ** 1,6 ühe kabiini kohta 3.3 tualettruum 0,35 ühele noorele 3.4 pesupesemisruum eraldi poistele 0,08 ühele noorele ja tüdrukutele 4. Rühmajuhi ruum olenevalt noorte arvust laagris 5. Tervishoiuruum 16,0 6
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
toimuvatest laagrivahetustest kui ka rahvusvahe- noortelaagrid, milliste suunitluseks oli töökasva- listest noortelaagritest, kontaktandmed info saa- tus. 5 Finantsaruanne FINANTSARUANNE NOORTE ARV LAAGRIPÄEVI SUMMA Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt 1. TEGEVUSLOAGA NL 16 702 /16 794 150 318 / 148 986 5 411 488.- / 5 363 496.- TOETUS 36.- ( 34 LEPINGUT) ROHKEM 92 / 1332 / 47 992.- 2. PROJEKTLAAGRITE 13 997 / 14 564 125 973 / 131 981 2 267 514.- / 2 375 658.- TOETUS 18.- ( 91 LEPINGUT) ROHKEM 567 / + 6008 / + 108 144.- 3
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt. Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 (10) kohaselt võib omavahel siduda erinevaid kursusi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib pakkuda õpilastele nii mõlemat valikkursust eraldi kui ka põimitult. Näiteks võib kool korraldada uurimistöö alast 6 tegevust õpilase jaoks kahe kursuse mahus nii, et õpilased läbivad ühe kursuse
• koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille kohaselt on edukaks õppimiseks ja arusaamiseks vajalik inimestevaheline mõttevahetus ja vestlus. Jõukohaseks õppimiseks on tarvis, et see toimuks potentsiaalse arengu tsoonis. Tuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest).
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
· Arenguks ehk meisterlikkuse saavutamiseks vajatakse info töötlemist & oskuste omandamist. Liikumapanevaks jõuks on olemasoleva & soovitava seisundi vahelisest vastuolust tekkiv pinge. Pinge alandamiseks on vaja vähendada vastuolu (olemuselt negatiivne), arendades selleks intellekti & oskusi. · Arengu tagamiseks on vaja tunnetuslikke struktuure, näiteks kategoriseerimisvõimet (Piaget) · Loomade jaoks tekitab vastuolu & pinget keskkonna uudsus, mis sunnib neid uurivat käitumist kasutama · Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda. · Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile)
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
teenindajad on ebameeldivad ja järelikult ka teenus, mida nad pakuvad, on kesine. Sellele järgnevalt pole ime, kui klient norib, pole rahul ja väljendab oma pettumust restoranist ka teistele tuttavatele. Muuseas positiivne info jagatakse vähematele inimestele kui negatiivne - ühtede andmete järgi läheb negatiivne info laiali vähemalt 22!!! Inimesele. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit (kaasajal väidetakse siiski, et esmamulje kinnistub veidi pikema aja jooksul 5-15 minutiga). Kui firmast on saadud negatiivne esmamulje ja sekretär püüab seda parandada, rääkides firma edukusest ja püüdlikult naeratades, tõlgendab klient seda kui kinnitust enda muljele (nagunii valetab,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2. Mis on kvaliteet? 145 9.2.2.3. Teadmustöötaja kui põhivara 145 9.2.3
Saada hinnale vastavat teenust Teenindajapoolsele täielikule ja jagamatule tähelepanule Kasutada kommunikatsioonivahendeid tagasiside, kiituse või kaebuse esitamiseks Mööndustele või hinnaalandustele olukordades, kus teenindaja käitumine põhjustas talle stressi või ebamugavust Öelda ei Mitte lasta oma aega raisata Olla ärakuulatud Saada lahendusi, alternatiive, valikuid Mitte lasta end ohtlikku olukorda panna Saada seda mida lubati Mitte lasta ennast sõimata või alandada Kõikide klientidel on järgmised vajadused ja ootused: Vajadus olla teretulnud Vajadus saada teenust/kaupa õigeaegselt Vajadus tunda end mugavalt Vajadus kindlustunde järele Vajadus olla mõistetav ja arusaadav Vajadus saada abi ja toetust Vajadus tunda end tähtsana Vajadus olla tunnustatud
seaduseandjate arvates nagu taigna tükk, mille võib vormida nii nagu nemad tahavad. Seaduseandja peaks lähtuma ühiskonnast, väärtustest jne. Isiksus riigi vastu. Seal tõi ta välja mõtted ühiskonna ja õiguse osas. Küsimus oli selles, millega seadusandjad üldse vääriksid ühiskonnaliikmete tähelepanu või poolehoidu. Inimesed olevat liiga leplikud seadusandja vigade suhtes. Seadusandja, luues halba seadust, võib tervele ühiskonnale tekitada korvamatut kahju, sest need seadused ja printsiibid jäävad ühiskonda alles ka pikaks ajaks pärast seda, kui seadusandjad on lahkunud. Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias. Spencer ülistas üksikisikut. Tegude taga pole mitte keegi teine, kui vaid ühiskonnaliikmed. Nt keel kust tekkinud? Ühiskonnaliikmed olid selle leidnud oma huvides. Samas seadusandja aeg-ajalt kuritarvitab seda keelt. Kust tulevad sobimatud seadused? Seadusandja peab ühiskonda taignatükiks, millest saab vormida oma tahtmise järgi mida iganes
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
