Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse kaasamise tehnikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liiklus, liikluses, jagame, tehnikad, meetodeid, vanusest, ohte, väidet, olukordi, sotsiaaltöö, mölder, kaja, rand, ainetöö, juhendaja, karmen, suhtlemeadel, sõltuvusained, vägivald, valgusfoori, sebra, liiklusmärgi, panema, varianti, lähenemine, märgu, nägemus, taaskord, ütlemine, kuulamine, paneme, tahvlile, keskele, kiusab, purjusTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
väärkoheldud, sellest on kindlasti keerulisem aru saada aga olen koolituselt ja igapäeva elust saanud nii palju teadmisi,et usun hakkama saada küll. Kõigepealt tuleb panna tähele väikeseid märke, laps on kas kurb või õnnetu, samuti võib ta olla hoopis agressiivne. Tuleb kuulata, millest laps räägib mängides,sest tihti mängivad nad läbi olukordi kus on ise viibinud, jälgida nende ilmeid ja analüüsin seda. Kahtluse korral julgustada teda edasi rääkima oma sõnadega. Ääretult tähis on last uskuda ja tunnustada teda. Samuti on olemas seksuaalne vägivald. Arusaada, et last on seksuaalselt ärakasutatud on keeruline, kindlasti ei saa nad ise ka aru mis toimub ja nende jaoks ei pruugi see olla midagi halba.
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele 60 TÖÖLEHT 1. Sport 60 TÖÖLEHT 2. Riided 61 TÖÖLEHT 3. Aias 62
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...
· ÕPPIMISPROTSESSID sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.
· Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele. Reegleid kehtestatakse lapse kaitsmiseks ja rahustamiseks, näitamaks, et teda hoitakse ja armastatakse. Reeglid, mis võimaldavad arvesse võtta nii inimesi, kui ka olukordi, aitavad tõmmata piiri: · Turvalisuse ja ebaturvalisuse vahele · Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest
juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta. On kolm probleemi, mida on täheldatud indigolaste juures: Nad nõuavad rohkem tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta lihtsalt sellel niisama kulgeda
tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et see tee ei saa olema kerge, kuid oma kogemuse põhjal julgen öelda, et see pole kindlasti ka võimatu. Haridusliku erivajadusega laste jaoks on n-ö tavaliste lastega koos olemine ülimalt tähtis, sest võimaldab neil enamate eakaaslastega suhelda, kogeda uusi olukordi, saada positiivset tagasisidet. See kiirendab nende tavaklassidesse integreerumist, mis on ju üks kaasava hariduse eesmärkidest. Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure
eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud bakalaureuse- ja magistritöödega. 2. Selgitada välja, kuidas jätkusuutlik ja kogukondlik eluvaade kajastub kolme Euroopa ökoküla lasteaia ning kolme võrreldava Eesti organisatsiooni hariduses ning milliseid meetodeid kasutatakse jätkusuutlikkuse õpetamisel ja kogukonna kaasamiseks laste ellu. (Vt. empiiriline uurimus I) 3. Kirjutada valmis metoodiline raamat kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisest 6-7-aastastele lastele. 4. Saada Eesti õpetajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. (Vt. empiiriline uurimus II) Esimeses peatükis tuuakse välja, miks on oluline jätkusuutlikkusest hetkel maailmas
09.2004, 127, 1967) Määrus kehtestatakse «Noorsootöö seaduse» (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab noortelaagri ja projektlaagri (edaspidi laager) juhatajate ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded. 12 § 2. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja Eesti Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel või 2) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana. § 3
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
häbistavad, kasutavad vägivalda. (Miller 2007) Alice Miller ei hoia oma sulge tagasi, näitamaks lapse lootusetult allasurutud positsiooni oma vanemate meelevalla all. Me ei tohiks aga unustada, et tema eriala viis ta kokku hingelt räsitud ja haigete lastega. Kas annab see õigustuse rääkida kõigi laste ja lastevanemate nimel? Informaalne kool ja mustad kirjutised Mustad kirjutised on Cambridgei ja Oxfordi kirjandusteadlaste kriitilised kirjutised sellest, missuguseid ohte peidab endas sõjajärgsetel aastatel laialdast poolehoidu leidnud informaalne kool Inglismaal. Kümmekonna aasta jooksul (1969-1977) ilmunud kirjutiste sarja hakati tagantjärele nimetama mustadeks kirjutisteks (The Black Papers). Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal
meelelahutuse otsimiseks või jutukaaslaste leidmiseks, ei tohi märkamata jätta, et sarnast elu elab täna tegelikult kogu ühiskond. Internetti ei tohiks käsitleda kui inimeste eraldajat, agressorit, halva vallandajat. Vastupidi, tegu on võrgustikuga, mis ühendab inimesed üle maailma vaid silmapilguga. Millal varem on olnud lastel võimalusi suhelda ja leida mõttekaaslasi näiteks teisest Eesti või suisa ilma otsast. Selle positiivse trendi juures on mõistagi ka ohte, kuid neid on võimalik endale teadvustades vältida. Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab? Kas see on kodu, restoran? Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada? Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üles. Mida raskema probleemiga on tegemist, seda tõenäolisem on, et tuleb
13 997 /14 564 2 267 514.- / 2 375 658.- 13 Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS 01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri III. Laagrijuhataja eksami sooritamine 13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning 1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor- Projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo- sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari- ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967 dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku- Määrus kehtestati "Noorsootöö seaduse" (RT I mendid: 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel. 2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk 38–40 võib paljun
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
interaktsioonioskuste arengut. Samuti määratletakse programmis selgelt tegutsemisviisid akuutsete kiusamisolukordade puhuks. (Tallinn, Koolikiusamine) Programm on elav osa kooli argipäevast. Seda hinnatakse ja vormitakse vastavalt vajadusele. Programmi ettevalmistamises osalevad kooli personal, õpilased ja nende vanemad. (Tallinn, Koolikiusamine) Kooli direktori ülesandeks on hoolitseda selle eest, et kõik kooli personali hulka kuulujad tunneksid kooli meetodeid kiusamisolukordade selgitamisel. Teabe liikumise tagamiseks varutakse aega kordamiseks ja kiusamist puudutavaks vestluseks eeskätt 12 kooliaasta alguses, mil uued õpetajad, abiõpetajad ja muu personal alustavad tööd koolis. Ka lastevanemate koosolekuil teavitatakse programmist kord kooliaastas. Lastevanemate koosolekuil võib samuti koolikiusamist käsitleda, julgustada vanemaid vestlema lastega
korrutamine ühekohalise arvuga) 3) korrutan 3x4=12 (tabeliline korrutamine) - sellega lõppeb analüüs (1-3 punkt) 4) et saada vastus siis 60+12=72 (ehk täiskümnele kahekohalise arvu liitmine) see on süntees! - see siin kõik kokku ongi ARVUTAMISE ALGORITM! i. Sellist materjali seletamist nimetatakse induktsiooniks ehk kasutusel on induktiivne meetod ja liigutakse üksikult üldisele. See on LÕ-s üks olulisemaid meetodeid. Toimuv tunnetusprotsesside korrektsioon on põhiliselt suunatud taju, võrdlemisoskuse, üldistamise ja praktikas kasutamine korrektsioonile. Selle abil tuuakse välja primaarsed matemaatika mõisted. (küsimus 18) j. 1. -5. Klassini ei sõnastata üldistusi tihti reeglina. Definitsioonid (eelkõige kõikvõimalikud reeglid) jäävad varjatuks. Oluline on, et laps oskab oma sõnadega
-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused Mõjutab ja annab teadmisi lastevanematele, õpetajatele, et missugune on eri vanuses inimene. Mõjutab seega laste kasvatamist kodus ja koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu. Annab teadmisi, kuivõrd on mingi oskus või vilumus lapsel arendatav. Tavateooriad (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) on kõikidel inimestel olemas, samas need ei pruugi
2. Tervisekasvatus kestab terve elu, aidates inimestel muutuda ja kohaneda kõigil eluetappidel. 3. Tervisekasvatus haarab igasuguse tervisliku seisundiga inimesi. 4. Tervisekasvatus on suunatud üksikisikutele, perekondadele, rühmadele ja kogu ühiskonnale. 5. Tervisekasvatuse hooleks on aidata inimesi, et nad aitaksid iseennast muutes tervisliku valiku kõige kergemaks valikuks. 6. Tervisekasvatus sisaldab formaalse ja mitteformaalse õpetamise erinevaid meetodeid. 7. Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. Tervise erinevad tahud lasteaias Füüsiline tervis: seotud kehaga, haiguse diagnoosi puudumisega. Vaimne tervis: lapse positiivne eneseväärtustamine ja kindlustunne toimetulekuks. Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet jne.
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab. Kas see on kodu, restoran. Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada. Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üle. Võõras keskkonnas süstemaatiliselt uurivad ümbrust ja saavad
Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest
ehk pideva stressisituatsiooni, mille väljundiks on korduv lapse väärkohtlemine. Ilma professionaalse sekkumiseta halveneb selline situatsioon progressiivselt ja tekib "vägivalla sunnispiraal" (the coercive spiral of violence). Ka kultuuri ja ühiskonna väärtused võivad mõjutada lapse ja hooldaja vahelisi interaktsioone. Lapsevanema hoiakud ja kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal
Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
tulemust. (Best 2010: 12) Turismis on keeruline määratleda, kas tegemist on toote või teenusedisaini mõistega, kuna piir turismitoote ja -teenuse vahel on hägustunud. Enamus turismitooteid on oma olemuselt tegelikult teenused (majutus, toitlustus, ekskursioon, sihtkoha külastus jne.). Hollinsid (2007: 3) rõhutavad, et teenus on sisuliselt erilist tüüpi toode ja seda tuleb samamoodi disainida nagu toodetki. Nad toovad välja asjaolu, et paljud tööstuses toimivad tehnikad kehtivad ka teenuste disainimise puhul. Disain on protsess mingi konkreetse väljakutse praktiliseks ja loovaks lahendamiseks. Disain tegeleb samavõrra probleemide lahendamise kui otsimisega, kuna paljud vajadused on varjatud need tuleb kõigepealt üles leida. Disaineri ülesanne on ette kujutada paremat viisi asju korraldada - probleem kindlaks määrata, lahendus otsida ning viimaks seda tulevikuvisiooni ka väljendada. (Best 2010: 44) Sellise seletuse järgi
Olgu see seotud kooli, pere või sõpradega. Õpilane, võib pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui tal endal on mure või kui õpilane teab kedagi, kellel on mure ja kes võiks abi vajada. Lapsevanem saavad pöörduda nõu küsimiseks ja info saamiseks, palju on vanemaid, kes ei tea oma lapsest midagi, kuna laps ei räägi ega aruta kodus koolis toimuvat. Vanem võib tunda end jõuetuna lapse kasvatusküsimustes ka puudub paljudel vanematel oskus kasutada igapäevaseid meetodeid kodustes tingimustes. Õpetajad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole, kui nad teavad last, kellega oleks vaja töötada või vajab õpetaja ise konsultatsiooni. Konsultatsiooni võivad kõige enam vajada vanema generatsiooni inimesed, kuna nende baaskoolitus omal ajal ei pruukinud hõlmata tänapäeval noorte seas esilekerkivaid probleeme. 7 3. NÕUSTAMISE VAJALIKKUS
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
annaabi.ee 
