Lapse tervise iseseisev töö (0)

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool  Õe õppekava    „LAPSE TERVIS“ ISESEISEV TÖÖ  Iseseisev töö  Juhendaja: Airin Treiman-Kiveste  Tartu Tervishoiu Kõrgkool  Tartu 2020 


  2    SISUKORD  Sisukord ................................................................................................................................................... 2  1.   Õendusanamnees  ............................................................................................................................. 3  2.   Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa  .................................................. 5  3.   Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng  ................................................... 6  4.  Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse  leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile  ........................................................................... 7   
 
   


  3    1.  ÕENDUSANAMNEES  Laps on kolme aastane, kaalub 18 kg ja on    102 cm pikk ning on meessoost.   1)  Turvaline  keskkond:  Poisslaps  kasvab  koos  oma  mõlema  vanematega  ja  veedab  võrdselt aega nii ema kui ka isaga oma majas. Laps on kolinud kuid ei mäleta seda  hästi, mis näitab seda, et tagatud on turvalisus. Seda näitab ka, et laps on õnnelik ja  räägib positiivselt kodust. Samuti puutub kokku paljude inimestega, kuna perekonnas  ja sugulastel on lapsi palju ja samas eas. Vesteldes antud teemal oli laps väga õnnelik  ja jutukas, millest võis tuletada, et tagatud on lapse turvalisus ja talle meeldib.   2)  Suhtlemine:  Laps  tuli  ise  minu  juurde  alustas  vestlust  ja  tahtis  mängida.  Olen  arvamusel,  et  seda  mõjutab  kokku  puude  erinevate  ja  paljude  inimestega.  Suhtlus  keeleks  on  eesti  keel  kuid  oskab  ka  inglise  keele  termineid,  mida  soodustab  tehnoloogia areng. Lapse kõne on selge ja arusaadav. Sõnade lõpus on käänded sassis  kuid see on eale kohane, et õpib alles käändeid sõnade lõpus. Suhtleb ka teiste lastega  ja meeldib lasteaias lastega mängida.   3)   Hingamine:  Hingamissagedus  on  25x  minutis.  Lapsega  suheldes  ei  jäänud  silma  hingeldamist  või  muid  probleeme,  mis  oleksid  viidanud  probleemidele  seoses  hingamisega.   4)  Söömine ja joomine: laps sööb kõike ja suure isuga. Ainuke toiduaine, mida laps ei  söö  on  ketšup.  Lasteaias  laps  saab  80%  oma  päeva  kaloraasist  ning  seal  laps  sööb  antud koguse ilusti ära. Temaga vesteldes tuli ilusti välja, et peale lasteaeda sööb ta  kodus veel õhtusööki, millest võib järeldada, et saab kätte oma päevase koguse ilusti.  Laps  ütleb  alati,  kui  kõht  täis  saab  ega  sunnita  edasi  sööma.  Söömisel  ja  joomisel  probleeme  lapsel  ei  esine  ega  pole  muid  mõjutavaid  tegureid.  Lapse  lemmikud  on:  kala, piim, soe juustusai, kali, piimasupp.  5)   Eritamine:  Probleeme  urineerimisel  ja  defekatsioonil  ei  esine.  Käib  ise  ilusti  potil.  Mängimise hoos ei taha a kohe minna pissile, millest tulenevalt võib juhtuda väike tilk  püksi.   6)   Isiklik puhtus ja hügieen – Laps peseb ise ilusti ja talle meeldib vesi väga. Käib isegi  ujumistrennis. Riietumisel saab hakkama iseseisvalt. Vajab vahepeal abi näiteks jope  lukku kinni tõmbamisel. Enamasti saab aru ka kui asjad on valepidi.   7)  Kehatemperatuuri kontrollimine – Kõrvalekaldeid normist ei toimu ning tavapärane  kehatemperatuur  on  36.4  kraadi.  Nahk  visuaalselt  tundub  olevat  korras:  pehme  ega  pole kuiv.  


  4    8)  Füüsiline aktiivsus – Laps on väga energiline. Meeldib väga joosta ja käib ka ujumise  trennis kakas korda nädalas. Samuti ei esine liikumist mõjutavaid tegureid. Lapsel ei  esine probleeme ka rühiga – rüht on korras.   9)   Töötamine  ja  mängimine    -  lapsele  meeldib  väga  väljas  mängida.  Lemmik  mängudeks  on  erinevad  jooksu-  ja  hüppamismängud.  Lapsele  meeldib  väga  ka  joonistada ja puslesid kokku panna. Meelsasti mängib ka klotside ja legodega.   10)  Seksuaalsuse väljendamine – Laps teab, et on poiss ja tüdruk ning on teadlik, et on  poiss. Samuti teab põgusalt ka poisi ja tüdruku erinevusest.  11) Magamine – laps magab vähemalt 8-10 tundi öösel. Kõikumine oleneb päevast ja mis  oli  päevane  tegevus.  Und  hindab  ta  ise  väga  heaks  ega  mäleta  öösiti  üles  ärkamisi.  Lõuna und magab ta ilusti igakord, kaasaarvatud kodus.   12) Suremine  –  Laps  ei  tea  mis  on  surm.  Kokkupuuted  surmaga  oli  siis,  kui  oli  väike  mõne kuune, mida laps ise ei tea.    Lapsel ei esine allergiaid. Lapsel nägemine tundub olevat korras. Ta ei osanud kurta, et  näeb vahepeal häguselt või on raske midagi näha ega pole ka prille. Samuti ei kurda ta ka  kuulmise  üle.  Lapsega  suheldes  ei  täheldanud  ka  probleeme  seoses  kuulmisega.  Visuaalselt ja temaga suheldes ei jäänud silma, et oleks mingeid kahjulikke harjumusi ja  vaimseid haiguseid.      


  5    2. LAPSE OBJEKTIIVSE LÄBIVAATUSE TULEMUSED  ORGANSÜSTEEMIDE KAUPA   1)   Üldseisund: Lapse üldseisund on väga hea. Ta näeb välja hooldatud ja puhas – puhtad  riided, ise puhas jne. Samuti on väga rõõmsalmeelne ja õnnelik laps. On aktiivne igas  tegevuses ega kurda millegi üle. Laps näeb välja terve ega pole olnud pikalt haige.   2)   Füüsiline areng: laps kaalub täpselt 18 kg ja on 102 cm pikk. Jäsemed on sama pikad  ning normaalselt välja arenenud. Laps näeb proportsioonis olevat.   3)  Nahk: Nahk on puhas ega pole näha ühtegi löövet. Samuti tundus olevat paraja niiske.  See ei olnud õline ega kuiv, Naha värvuseks on hele roosakas-beež ja seda ühtlaselt, ei  esine pigmendi laike ega ka punetusi.   4)  Hingamiselundkond:  Hingamisel  ei  paista  olevat  mingeid  probleeme  ega  takistusi.  Hingamine  tunduvat  olevat  puhas.  Ka  magamise  ajal  ei  täheldanud  probleeme.  Vahepeal esines norskamist kuid siis oli ka näha pea liiga kõrgel olevat. Kui patja pea  all  kohandada,  et  pea  poleks  liiga  kõrgel,  siis  kadus  ka  norskamine  ära.  Lapse  hingamissagedus on 25 korda minutis  5)  Südameelundkond:  südamerütm  tundub  olevat  stabiilserütmiga.  Pulss  on  104  lööki  minutis.  6)  Seedeelundkond:  Hambus  näis  visuaalselt  korras  olevat.  Kõht  käib  läbi  ilusti,  vähemalt kord päevas.   7)   Luu- ja lihassüsteem: Laps tunneb väga palju rõõmu liikumistegevusest ja teeb kõike  kaasa väga hea tujuga. Lapsel pole esinenud luumurde. Visuaalselt näeb lapse luu- ja  lihassüsteem  välja  arenenud  normaalselt.  Kergemate  koordinatsiooni  ülesannetega  tuleb toime – rattaga sõitmine/väntamine.  Hüppab koosjalal.      


  6    3. LAPSE MOTOORNE, KOGNITIIVNE, SOTSIAALNE JA  EMOTSIONAALNE ARENG   1)   Motoorne areng – lapse aktiivsus on suurem. Laps vajab pidevat tegevuse vahetust,  kuna  väsib  kiiresti  ühest  tegevusest.  Lööb  palli  jalaga  ja  oskab  hüpata  koosjalu.  Lapsele  meeldib  väga  ronida  ja  hüpelda.  Tasakaal  on  väga  hea.  Oskab  samuti  jooksuhoo pealt peatuma, oskab joosta erineva kiirusega ja erineval distantsil. Oskab  panna ka iseseisvalt jalanõusid, saab hakkama ka  nööpide kinnipanekuga kuid vajab  abi luku kinni tõmbamisega. Lapsele meeldib väga mängida klotsidega.   2)   Kognitiivne  areng  –  operatsioonide-eelne  periood.  Laps  tunneb  ajamõisteid  nagu  näiteks homme, täna ja hommik, õhtu. Samuti oskab kasutada õpituid ruumi mõisteid,  kuid vahepeal ajab sassi üles ja alla. Laps vastab ilusti küsimustele miks ja seda koos  selgitustega.  Laps  ruumis  suudab  jätta  meelde  viis  või  enam  esemeid.  Rääkimisel  üritab kasutada õigeid keelevorme kuid ajab neid sassi. Parandamisel parandab kohe  ennast ja ütleb õigesti järgi.   3)  Sotsiaalne areng -  Laps riietub peamiselt ise, kuid vajab abi lukkudega. Kui vajab  abi, siis küsib abi täiskasvanult. Oskab oodata oma järge ja mõistab , et tuleb oodata  oma korda. Samuti kasutab õigesti viisakustermineid, kuid vahepeal kipub unustama.  Kui talle öelda talle palun midagi andes, siis ütleb ilusti aitäh. Laps oskab koristada  enda  järelt  ära,  kuid  vahepeal  on  vaja  suunata.  Jagab  asju  mängukaaslastega,  kuid  vahepeal esineb ka kadedust. Kui ilusti rääkida, et ilus on jagada, siis mõistab.  Soovib  aretada  vestlusi  ja  seda  just  täiskasvanutega.  Tunneb  huvi  erinevate  asjade  vastu  ja  esitab  palju  küsimusi.  Tuleb  peaaegu  iseseisvalt  toime  WCs,  kuid  vajab  abi  pühkimisega. Lapsele meeldib väga muusika. Oskab laulda ja tantsida muusika saatel.  Samuti teab laps oma nime kui ka lähedaste nimesid ning enda sugu.   4)  Emotsionaalne areng  - Laps püüab teistega mängida ja suhelda. Laps kuulab mida  talle  räägitakse  ning  on  näha,  et  mõtleb  kaasa  ning  suudab  suhelda  teemat  hoides.  Samuti esitab küsimusi ja palju „miks“ küsimusi. Laps soovib ise pidevalt tegutseda ja  ootab  kiitusi  kui  millegagi  hakkama  saab.  On  näha,  et  areneb  enesehinnang.  Laps  vajab  vähem  füsioloogiliste  rütmide  reguleerimist.  Saab  aru  kui  on  lõunauni  ja  tihti  peale  ütleb,  et  lähme  magama.  Söömist  ise  ei  reguleeri  täielikult  vaid  sööb  siis  kui  tahab  ja  kui  isu  on.  Lasteaias  peab  ilusti  kinni  päevakavat,  kui  on  söömise  aeg,  siis  sööb  ilusti.  Loob  suhteid  väljaspool  pere,  leiab  ja  loob  sõprussuhteid  lasteaias  ja  muudes keskkondades.  


  7    4.   KOKKUVÕTTEV HINNANG LAPSE ARENGULE JA IGAPÄEVAELUGA  TOIMETULEKULE , OBJEKTIIVSE LÄBIVAATUSE LEIULE JA SELLEST  TULENEVALT LAPSE TERVISLIKULE SEISUNDILE   Lapse areng vastab kõikidele ealisele normile. Samuti ei esine kõrvalekaldeid. Lapse kaalu ja  pikkuse suhe on normaalne. Laps ei ole üle- ega ka alakaaluline. Tervislik seisund on korras.  Ta tunneb ennast hästi ega teda ei vaeva miski.   Igapäevatoimingute  tegemisel  saab  ise  hakkama,  vajab  abi  lukkude  ja  nööpidega.  On  arenenud vastavalt eale. Suhtlemisel mõtleb kaasa ja esitab „miks“ küsimusi ning seda teema  kohaseid  küsimusi.  Mängib  oma  eakaaslastega  ja  koristab  ära  ka  enda  järelt.  Motoorne,  sotsiaalne, kognitiivne ja emotsionaalne areng on täiesti normipiires.  

Document Outline

• Page 1
• Page 2
• Page 3
• Page 4
• Page 5
• Page 6
• Page 7