Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse arengu analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohlberg, erikson, vanematest, lapseeas, muusika, perioodis, piire, arvab, nutma, kohlbergi, kinnipidamine, kauplemine, eluaasta, süüd, hüperaktiivse, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, kätlin, leuska, mõdriku, üldandmed, söök, majas, elekter, seisukohast, nooremas, 30kg, klaverit, varajases, sõi, koguaeg, laseb, minnes, patsidloetud. Ka kirjutamises tal palju vigu ei ole. Mõned üksikud õigekirjavead tulevad ikka ette, aga üldiselt võib öelda, et eesti keeles saab ta hästi hakkama. Kui Jean Piaget teooriat vaadata, siis minu vaadeldav laps asub formaalsete operatsioonide perioodis, kus kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Ja kui ma vaatan andmeid, mis ma kogusin, siis võiks öelda, et see tüdruk on täpselt õiges perioodis. Isiklikult ei näe ma mingit mahajäämust. Kõlbeline areng Tüdruk ise on aus ja kohusetundlik inimene. Samuti tunnistab ta oma vigu ning vastutab oma tegude eest. Küsides, mida ta reeglitest arvab, ütles ta mulle, et vahel on küll nii, et kui tuju tuleb, siis peab reeglitest kinni, aga üldiselt austab ta reegleid. Karistusega on ta ka suhteliselt leplik, kui ta teab, et ta on selle ära teeninud. Kui aga juhtub nii, et tüdruk pole midagi teinudki ja lihtsalt
Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Ka mäng on seotud lähima arengu tasemega. Mängus kasutatakse ära kultuuri poolt pakutud objektid mängu toetamiseks (mänguasjad) ja mäng sisaldab kohati ka ühiskonnas esinevate rollide (ema, isa, õpetaja, arst, bussijuht jm) imiteerimist. Mängus oli laps Võgotski arvates oma tegelikust vanusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaksperioodiks. Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees
Kui Ralf viha ja oli saanud üheksakuuseks, Franzjska^ ^j väsjtav on väikese lapse eest hoolitsemine. Ennastohverdav töötas Franziska jälle oma a / t us -boutique's ning poiss veetis enamuse imikuga tegelemine kurnas teda. Ralf ei pidanud kunagi kaua nutma, ta oma päevast Franziska ema juures, kes suhtus lapselapse kasvatamisse võeti kõhe sülle ja talle anti rinda, nii öösel kui päeval. küllaltki ükskõikselt. Oodatud laps, ent ometi mitte "Antiautoritaarne hooletusse jätmine" tunnustatud
.....................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler...............................................
Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.(Leuska, 2010) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus
Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 40 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kartus Situatsiooni kirjeldus: Terve jalutuskäik laps mängis kullimängu. Kõik oli normaalne, lastel oli lõbus. Kuid ühel hetkel mingi poiss lükkas juhuslikult Leo maha. Leo kukkus otse porri. Ta tõusis püsti, tahtis hakata nutma, aga suutis pisaraid tagasi hoida. Leo kartis tulla täiskasvanute juurde ja paluda abi, sest ta mõtles, et ta saab emalt selle pärast riielda. Ta otsis lompi ja pesis seal oma musti käsi. Poiss, kes lükkas teda, vabandas ning pakkus salvrätte, et Leo saaks teha end porist puhtaks. Lõpus vanem märkas, et tal on mudased püksid ja me läksime koju.
solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib
Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta hinnanguid teistelt inimestelt. Eneseusaldus on alles habras ning kergesti haavatav. [5] 6 2.4 Kõlbeline areng Kõlbeline käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus. Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest. Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest. L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale
viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus,
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda. Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim, haigla) kõige enam. Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui nad teavad, mis maailm see on ja mida selle kujundamisel tuleks teha. Alates teisest- kolmandast eluaastast hakkab laps ümbritsevates esemetes ja nähtustes nägema ühist ja erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema. 3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng
2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi.
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste
2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1. Kiindumuseelne staadium (0 – 3 kuud) – jonnakaks või kurvaks, kui ta emast lahutatakse.
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
Tartu Ülikool Eesti ja soome-ugri keeleteadus Merilyn Muru LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja s
Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007)
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab;
Nii võib hoolitsemise ja kontrollimisega liiale minna ning lapse iseseisvuse ja enesekindluse arengut takistada. 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? Iga pere on erinev. Seega pole ka kindlaid vanemliku käitumise nippe, mis oleksid igalpool ühtmoodi edukad. Laps ei sünni siia ilma koos kasvatamise instruktsioonidega. Vanemlikud oskused, nagu kõik muudki oskused, on aga õpitavad. Kõik lapsed testivad piire ja käituvad aeg- 18 ajalt halvasti. Kõik vanemad võivad vahel eksida. Tähtis on vigu tunnistada ning neist juurde õppida. 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid Esita realistlikud ootused nii endale, partnerile kui ka lapsele. Ära nõua endalt, et pead kasvatusest teadma alati ja kõike ainult sellepärast, et oled lapsevanem. Ära nõua partnerilt ülimat täiuslikkust ja ilmeksimatust. Jaga vanemlikke rolle ja vastutust
Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid: Läbi eeskujude ja mudelite, mitte kehtestamise Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal. Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse. Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia.
Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1. Kas suhted vanematega on head ? Tulemustest võib järeldada, et suhteid vanematega peetakse headeks. 69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab, aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10. klassist oli üks õpilane, kes pidasid suhteid vanematega halvaks. 12 Joonis 1. Millised on suhted vanematega ? 2. Kumma vanemaga saate paremini läbi ?
indiviide, need lapsed ei võistle üksteisega tähelepanu pärast kuigi palju ega pea mänguasju jagama. See, milliseks kujuneb side õdede-vendade vahel, sõltub enamasti sellest, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad. Mõnikord ei kujune õdede-vendade vahel kunagi head suhet, selle asemel tulevad konfliktid armukadeduse pärast. Kui õed ja vennad on täiskasvanueas pidevalt vaenujalal, on selle põhjuseks tavaliselt see, et vanemad on neile lapseeas erineval määral tähelepanu pööranud. Laps, kes tunneb, et teda on vanemate poolt tähelepanu ja armastuse osas ebaõiglaselt koheldud, käitub ta ka vastumeelselt õe või vennaga. Lapsepõlv jääb ning sellest ei saa üle ega ümber. Erinevad tunded võivad seostuda lapsepõlvega, näiteks solvumine. Isa ja tütre suhe on tütre arengus väga oluline, samuti ka isa suhe emaga. Tüdrukud, kes ei ole isaga hästi läbi saanud, neil on ka raskem hiljem toime tulla
· genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist * Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal aja
Kui palju varem või hiljem küpseb? 2. Kuidas ise suhtub neisse muutustesse ? 3. Kuidas suhtuvad ümbritsevad inimesed? 4. Kummast soost? POISID: PLUSSID • Varaküpsed: • Vabam, meeldivam • Sportlasena edukam • Enesekindlam, iseseisvam • Enesehinnang positiivsem • Sotsiaalsetessuhetes edukam • Liidripositsioon • Ekstrovertsus • Enesekontroll parem • Kaaslaste poolt hinnatum • Isiksus stabiilsem, harmoonilisem ka TK-na • Hilisküpsed: • Lapsepõlv kestab kauem • Muusika, akadeemilised saavutused • Pole sotsiaalset survet, ebareaalseid ootusi MIINUSED: • Varaküpsed: • Ebareaalsed ootused - vastuolu füüsilise ja psüühilise arengu vahel • Vähe aega valmistuda muutusteks • Hilisküpsed: • Spordis kehvemad • Väiksem, nõrgem • Sotsiaalselt teised huvid • Küündimatuse tunne • Kaaslased ei tunnusta • Introvertsed, suhtlemisraskused • Emotsionaalne ebakindlus
Kui talle öelda talle palun midagi andes, siis ütleb ilusti aitäh. Laps oskab koristada enda järelt ära, kuid vahepeal on vaja suunata. Jagab asju mängukaaslastega, kuid vahepeal esineb ka kadedust. Kui ilusti rääkida, et ilus on jagada, siis mõistab. Soovib aretada vestlusi ja seda just täiskasvanutega. Tunneb huvi erinevate asjade vastu ja esitab palju küsimusi. Tuleb peaaegu iseseisvalt toime WCs, kuid vajab abi pühkimisega. Lapsele meeldib väga muusika. Oskab laulda ja tantsida muusika saatel. Samuti teab laps oma nime kui ka lähedaste nimesid ning enda sugu. 4) Emotsionaalne areng - Laps püüab teistega mängida ja suhelda. Laps kuulab mida talle räägitakse ning on näha, et mõtleb kaasa ning suudab suhelda teemat hoides. Samuti esitab küsimusi ja palju „miks“ küsimusi. Laps soovib ise pidevalt tegutseda ja ootab kiitusi kui millegagi hakkama saab. On näha, et areneb enesehinnang. Laps
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vai
Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi tasakaalus · Tunneb täpselt ära igapäevase objekte. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Saab hakkama enamiku häälte väljaütlemisega, kuid vahel mõned konsonandid segamini või hääleb neid valesti. · Vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ja osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
............................................................................9 2.2. Mäng ja lapse areng..............................................................................................10 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Varane lapseiga". Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi
jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem. Asi peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali kinnistumisele kaasa. Mnemoonilised ehk mälu abistavad tehnikad subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne. 20. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. FREUD Teooria üldised põhimõtted: · Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) · Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" · Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
annaabi.ee 
