Ladu on mõeldud neile, kes soovivad mõnda aega ladustada omi asju. 1. Sugu Mees Naine 2. Vanus Alla 18 18-25 26-35 36-45 46-60 Üle 60 3. Elukoht Eesti (mis maakond?) Välisriik 4. Millise lao kasuks otsustate? Kodu lähedal Töökoha lähedal Eesti piires Autoga hästi ligipääsetav Ei vaja ladustamis teenust Muu 5. Kuidas broneerite või leiate tavapäraselt sobiliku laopinna? Vahndusbüroo kaudu (veo-, kolimisfirma) Interneti teel Suheldes otse teenust pakkuva inimesega Brosüüride, kataloogide, infopunkti kaudu Sõprade/tuttavate/pere abiga Muu 6. Kas olete kuulnud või kokku puutunud varem sellist teenust pakkuva ettevõtetga Ei Kui ei, siis lühitutvustus: Siis siin tutvustad, et kus, mis ja väiksed näited mujalt maailmast 4-5 lauset. 7. Kas Te kasutaksite loodava laondusettevõtte teenusied? Jah
sajandil kasutusele võetud algeliste trükimasinatega. Euroopas "avastati" trükimasinakunst 15. sajandi keskel. Teksti tüpograafia Traditsiooniline trükikunst näeb ette, et tekst oleks ühtaegu hõlpsasti loetav, ühtlaselt vormistatud ent ka visuaalselt tagasihoidlik tervik, mis toimiks vaikselt, lugeja tähelepanuta. Tüpograafia üks kesksemaid aspekte on fondi (ehk kirja, ehk kirjagarnituuri) valik. Trükiteksti iseloomu aitavad määratleda ka teksti värv ning toon, laopinna ning veerise suhe. Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi - kui kergesti on tähed, kiri ja tekst loetavad ning mõistetavad. Paber ja trükikunst Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile. Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm
2. Selgita, mis on logistikakulude kasvu põhjuseks Friedlandis. Logistikakulude kasvul on mitmeid põhjuseid. Esiteks tuleneb kulude kasv ostuosakonna suurematest tellimiskogustest, mis ei arvesta tegelikku nõudlust, teiseks tekitab kulusid kiirtellimuste esitamine, et tarnida tootmisele neid materjale mida nad kõige kiiremini vajavad ja see suurendab transpordikulusid. Kolmandaks probleemiks on suuremate tellimiskoguste koondamine, mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi. Laotöötajad on öelnud, et ostuosakonna liiga suured kogused on tekitanud kulud laopinnaga seoses, kuna vaba laopind on tihtipeale otsakorral ja tekitab seega suuremaid kulusid. Tulevikus võivad 2 kulusid tekitada ka väiksemad tellimuste suurused, kuna sellega kaasneb transpordikulude suurenemine
Gr laeva kandevõime, t; laeva kandevõime kasutamistegur (antud kauba puhul). Teguri võtame antud ülesandes võrdseks laeva koormamise tehnilise normiga (vt tabel 3). Vajalik laopind leitake: Eld Fld = , (9) × k kas kus lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile, t/m2; kkas laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks (vt tabel 7). Lubatav koormus lao pinnale leitakse: Gkp × nkh = , (10) Lkp × Bkp kus Gkp kaubapaki brutomass, t; Lkp kaubapaki gabariitpikkus, m; Bkp kaubapaki gabariitlaius, m; nkh kihtide arv laovirnas. Viimati mainitud andmed saab ülesandest 2 ja/või lisa tabelist 3.
ning et firmal oleks võimalik toota või müüa vastavalt kavandatud mahule ning hakkama saada olemasoleva laopinnaga. Samuti tuleb uurida: Kui palju muutuvad juhtimiskulud, kui kaubapartii suurus hälbib optimaalsest Kui palju on otstarbekas soodsamate lepingutingimuste saamiseks kaubapartii suurust muuta Kui palju on otstarbekas maksta täiendava laopinna üürimise eest 2) Tootmise planeerimine –eesmärk:olemasolevate võimaluste juures saada max toodangut. Lähtuvad järmisest infost: 9 Milline on max võimalik toodangu maht (Q) Kui palju tuleb palgata tööjõudu ning hankida materjale, et tootmiseks vajalikud ressursid oleksid tasakaalus Kui palju suureneb toodangu maht tootmiskulude mahu suurendamisel ühe
tööohutusvahendid. 1.4 Trauma õnnetus tööülesandeid Madal (1) Redelit kasutab alati täites. kaks inimest korraga. Abiks on laopinna Jääkide koristamise Pakendite ning aluste otsa 1.5 Madal(1) parem organiseerimine oht komistamise oht ning koristamine. Jälgitakse Kaupluses müüdavad tuleohutusreegleid. 1
raskemaid õnnetusi. 2 Müra Saekaatri töölistel on kõigil kohustuslikud kõrvatropid. Ka laotöölistel võiks seda rakendada. Samas võib see suurendada riski masinate alla jäämisele, kui ei kuule. 3 Füüsilise töö raskus Võimalikult paljud tõstmised tuleks teha tõstukiga, mis säästab selga. 4 Kukkumisoht Laopinna suurendamisega saaks vältida kõrgete pagivirnade tekkimist. See oleks see—eest firmale üsna suur kulutus, seega efektiivsem oleks olla lihtsalt ettevaatlikum, kasutada redelit ning kiivrit. 5 Hallitusseened Hingamisteede haiguste tekkimist saaks vältida respiraatori kasutamisega, mis aitab nii seente kui ka tolmu vastu. 6 Tolm
teenuse osutamist varem samal aadressil tegutsenud Abemi OÜ klientidele. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega 25.maist 2006 väljastati Abemi Laoteenused OÜ-le tollilao luba AT/0120/EE100EE ja tolliterminali luba YT/0114/EE100EE. Ettevõttel on laoteenuste osutamiseks teeninduspinda 16350 m², millest avatud territooriumi on 12000 m² ja kinnist laopinda 4350 m². Kinnise laopinna moodustavad 6 laohoonet, millest 5 on renoveeritud aastatel 2002-2005; uus, 1100 m²-ne külmladu valmis aastal 2004. Ettevõtte territooriumile suubub 2 raudteeharu kogupikkusega 1486 meetrit ning raudteevagunitega saabuva kauba teenindamiseks omab ettevõte kahte rööbastel liikuvat 10- ja 20-tonnise tõstejõuga sildkraanat. Teenused Abemi Laoteenused OÜ põhitegevusalaks on laomajandusteenused, mis hõlmab nii
mille hulka kuuluvad sobiva platvormi ostmine, laoruumi rent, e-poe serverihalduse kulud. Lisaks peab laos olema piisavalt ressursse klientide tellimuste pakendamiseks. Projekti teostusfaasi perioodiks on 3 kuud ehk 01.02.2018-02.05.2018 (vt Tabel 1). Tabel 1. Projekti teostus periood (Autorite koostatud) Veebruar Tegevustiku planeerimine ning eesmärkide seadmine. Sobiva laopinna leidmine. Märts Sobiva rätseplahenduse leidmine e–poe tarbeks. Koostööpartnerite leidmine. Lisaks lepingud nii maksekeskustega kui ka transportfirmadega. Aprill Projekti võimalike kitsaskohtade tuvastamine
-täiendavad teenuselaiendused -tarbimistrendide muutumine -konkurentsivõimeline hind -välisturule sisenemine 12 11.FINANTSOLUKORD Majandusolukord viimasel aastal tunduvalt paranenud. Ettevõttekäive on arvestatavalt tõusnud. Käibesagedus 50% kõrgem kui 2005 aastal. Ärikasumlikkus tõusnud järsult. Kasumist investeeritakse edasi oma hoone ja laopinna ehitamiseks. 13 Kokkuvõte OÜ Combitec on olnud hoogne firma. Alati püüdes ennetades tuleviku trende ja tarbijate soove. Kõik muutub pimestavalt kiiresti, mitmes erisuunas, nii tehnoloogia, kultuuri, ökonoomia kui ka hariduse aladel. Nagu kogu firma, näeb ka automatiseerimine tulevikus üha enam uusi võimalusi. Teatakse, mis tähendab sõna raskus ja kriis. Ent ikka olles seejuures edukas ja arvatavasti
ladude planeerimine 7 Kaasaegsetele laopindadele kehtivad nõuded: • Asukoht- logistiliselt soodne: kiired kaubaveod kliendini, hea ligipääs ja transpordi liikumine (soovitatavalt suure magistraaltee ja liiklussõlme lähedal) • Krunt- võimalikult lage ala, vaba territoorium hoonest 25-45m, (krundi suurus peab ületama hoone alust pinda vähemalt 3 korda) ladude planeerimine 8 • Suurus- alla 3000m2 laopinna ehitamisel läheb m2 hind liiga kalliks • Kõrgus- alla 7,5-8m kõrguse lao korral läheb m2 hind liiga kalliks ladude planeerimine 9 • Kuju- võimalikult ruudu kujuline • Põrand- võimalikult tasased, suure koormustaluvusega • Väravad- tõstetavad, seatavad laadimissillad ja kaasaegsed laadimistaskud ladude planeerimine 10 • Temperatuur- tavalaod 14-18 C, külmlaod 4-6 C, külmutuslaod -18C
Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja MUDA vormid: 70 % vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 1. Ületootmine. Detailide tootmine, mille pole tulnud tellimust, viib tootmisvarude Sellise analüüsi võib teha ühe kliendi, jaotuskanali, regiooni, tarneallika või mis tahes muul vähendamisele. Suurendab laopinna vajadust tasandil. 2. Ootamine. Töölised (tööpingid) ootavad mingit eelneva protsessi taga. Aega ei kasutata effektiivselt. Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea klienditeeninduse kliima: 3. Liigne transport või liigutamine
Q 5 = 100 -k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2 F t = H Kv Kl = = 13950,18m = 1,39 ha Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 0,2) Q 5 = 0,15*55800,18 = 8370,027 m 3 H virna kõrgus, m (3m) K v = 0,5 0,6 virna täitekoefitsient K l = 0,4 0,6 laopinna täitekoefitsient 6 2. Spooni valmistamise tehnoloogia 2.1.Tooraine ettevalmistamine Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine
100 - k t 100 - 2 Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 6320,5 Ft = = = 9363,7 m2 H Kv Kl 3 * 0,5 * 0,45 Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 0,2) Q 5 =6320,5 m3 H virna kõrgus, m K v = 0,5 0,6 virna täitekoefitsient K l = 0,4 0,6 laopinna täitekoefitsient 2. Spooni valmistamise tehnoloogia. 3 2.1.Tooraine ettevalmistamine. Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema
Q 5 = 100 −k = = 55800,79m t 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga E 2 F t = H Kv Kl = = 13950,18m = 1,39 ha Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 – 0,2) Q 5 = 0,15*55800,18 = 8370,027 m 3 H – virna kõrgus, m (3m) K v = 0,5 – 0,6 virna täitekoefitsient K l = 0,4 – 0,6 laopinna täitekoefitsient 6 2. Spooni valmistamise tehnoloogia 2.1.Tooraine ettevalmistamine Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: pakkude hüdrotermiline töötlemine; pakkude koorimine; pakkude tükeldamine; 2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine
Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. • LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud –
ülekannet tarneahelas. Teiste seas kasutavad selliseid süsteeme näiteks IBM, Hewlett-Packard ja Apple. Sajaprotsendiliselt täpseid prognoose ei ole olemas ehk tuleb elada ebatäpsete prognoosidega ning neid vastavalt muutustele parandada. Prognoosimine võimaldab eelkõige vähendada varude suurust, kuna prognoos näitab teatud täpsusega, kui suur peab olema keskmine laoseis ning kui suured võiksid olla selle potentsiaalsed hälbed. Paraneb kaubandus- ja laopinna kasutamine, muutub tootevalik. (Slepuhhov 2006) Prognoosimine on vahetult seotud varude juhtimisega. Seetõttu tekib teatud hetkel soov need valdkonnad veelgi tihedamalt omavahel kokku siduda, kusjuures nii üksiku ettevõtte kui ka tarneahela tasemel. Selline lähenemine eelkõige võimaldab vältida Forresteri efekti tekkimist, kus niigi ebatäpsed prognoosid annavad läbi tarneahela liikudes, lõpptootjale täiesti väära pildi tegelikkusest nõudlusest
5 250 TEU – laevale laaditav kogus Vajalik laopind leitake: Eld Fld k kas 5 000 Fld 2 = 6,11 × 0,52 = 1 574 m kus 2 ρ – lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile, t/ m ; k kas – laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks Lubatav koormus lao pinnale leitakse: Gkp nkh Lkp Bkp 28,26 × 3 2 ρ= 5,9 ×2,35 = 6,11 t/ m kus Gkp – kaubapaki brutomass, t; Lkp – kaubapaki gabariitpikkus, m; B kp – kaubapaki gabariitlaius, m; nkh – kihtide arv laovirnas.
Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid justintime tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline. Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast
17. JIT tähtsus põhineb alljärgneval: 18. · lõpeb raiskamine 19. · tegutsemisviisid on lihtsad (lihtne juhtimine) 20. · vaheladustamise vajadus väheneb 21. · lüheneb läbimisaeg 22. · seadistusajad lühenevad ja tootepartiid vähenevad 23. · vigade arv väheneb (0 vea mõtteviis) 24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27. Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. 28. Lean- juhtimine (lean,5S) 29. Lean tootmise kõige fundamentaalsemaks alustõeks on asjaolu, et tootmises on suures plaanis kahte liiki tegevusi: neid, mis lisavad väärtust ja neid, mis ei lisa. Viimaseid nimetatakse raiskamisteks, mida on
Mobiiltelefon 4 1000 4000 0,2 Kontorimööbel 1 kompl Renditud Rendi sees 0,2 KOKKU 4 11 000 44 000 Kokku investeerimisvajadus seadmetesse: 44 000 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru · Vajaliku laopinna suurus. Tooraine hankimise võimalused, hinnatase, võimalikud muutused OÜ Klaasimaailmal ei ole vaja ise toote toorainet hankida, kuna sellega tegeleb tootev firma. Kontoris on vaja kontoritarbeid ja paberit. Samuti puudub vajadus laopinnale, sest tooteid hoitakse partnerfirma laopinnal. 4.4.6. Tööjõu vajadus Amet Tööjõu vajadus Brutopalk (krooni tunnis või
Pole vaja KOKKU Kokku 8 investeerimisvajadus seadmetesse: 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru Tooraine Partii suurus Ennetusaeg Laovaru Laovaru Tasumise suurus maksumus tingimused Pole vaja · Vajaliku laopinna suurus. Tooraine hankimise võimalused, hinnatase, võimalikud muutused · Toitlustuses toiduainete säilitamine ja tingimused Toiduained ostetakse sama päeva hommikul vastavalt laste planeeritud laste arvule, toitu ei säilitata. 4.4.6. Tööjõu vajadus Amet Tööjõu vajadus Palk (krooni tunnis/kuus) 2012 2013 2014 2012 2013 2014
Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid just-in-time tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline. Meretransport- Rahvusvahelistest kaubavedudest hõlmab Rootsis meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis
tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on
teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. · Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. 23. Mõõdikud logistikas Tänapäeval kasutatakse ettevõtetes palju mõõdikuid, et hinnata kui efektiivselt ja kvaliteetselt on tegevused ettevõttes korraldatud. Mõõdikud annavad juhtidele juhtimiseks vajalikku teavet. Tootlikkusega seotud tegevusmõõdikud Nt laopinna kasutus, veokite täituvus, töötaja täidetud tellimuste arv Kvaliteediga seotud tegevusmõõdikud nt vigadeta tellimused laos, saatelehtede korrektsus, mahakantud toodete osakaal, klientide esitatud kaebused Teeninduskulude analüüs on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui palju kliendilt tulu teenitakse
väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on riigisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunud lähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 9. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 10. Logistikapartnerilt oodatakse võimet pakkuda terviklahendusi ettevõtte logistiliste vajaduste muutudes oodatakse logistikapartnerilt võimet pakkuda paindlikke terviklahendusi. Selleks, et ära areneks rahvusvaheliseks, mängib järjest olulisemat rolli teenusepakkuja võrgustiku geograafiline katvus ja standardiseeritud kvaliteet. Logistikafirma peab toime tulema tarneahela efektiivse juhtimisega globaalses ulatuses .
teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. • Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. 23. Mõõdikud logistikas Tänapäeval kasutatakse ettevõtetes palju mõõdikuid, et hinnata kui efektiivselt ja kvaliteetselt on tegevused ettevõttes korraldatud. Mõõdikud annavad juhtidele juhtimiseks vajalikku teavet. Tootlikkusega seotud tegevusmõõdikud Nt laopinna kasutus, veokite täituvus, töötaja täidetud tellimuste arv Kvaliteediga seotud tegevusmõõdikud nt vigadeta tellimused laos, saatelehtede korrektsus, mahakantud toodete osakaal, klientide esitatud kaebused Teeninduskulude analüüs on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui palju kliendilt tulu teenitakse
sõlmimiseks klientide ja jaotuskanali liikmetega. c) tellimuste täitmisega seonduvad kulud (order fulfillment costs). Tellimuste töötlemise kulud, kaubavarude laialipaigutamise (allocating inventory) kulud, tellimiskulud organisatsioonisisestelt või -välistelt tarnijatelt, kohaletoimetamise ajaline planeerimine, tellimuse täitmise seisust teavitamise kulud. b) jaotuskulud (distribution costs): laopinna ja lao juhtimise kulud, lõpptoodete vastuvõtt ja ladustamine, saadetiste töötlemine (processing shipments: lao infosüsteemiga seotud toimingud), komplekteerimine ja ühitamine, vedajate valik c) transpordikulud: kõik organisatsiooni poolt makstavad transpordikulud ja maksud tootmispaigast lõppkliendini. d) installeerimiskulud (installation costs). Tegevuste kontrolli- ja mõõtmissüsteemi
Transpordiriisiko kaubad ei jõua õigeaegselt kohale. 4. Jäätmemajandus ABC analüüs Põhineb kogemusel, et suhteliselt väike hulk materjalidest ja kaupadest suure osa tarbitavate materjalide ja kaupade väärtusest. Kaustatakse laopinna vajaduse ja tellimissageduse leidmise jaoks. A-kaubad haaravad väärtuseliselt 70- 80% ja koguseliselt vaid 10-20% materjalide tarbimisest
otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus – tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda
projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale
o Varused kogumine ja täiendamine: tarnija A, B, C ladu tehas. o Tootevaliku ühitamine Tarnija A, B, C ladu Klient 1 (A,B), 2 (B,C), 3 (ABC) · Konsolideerimine tarnija A, B, C Ladu Klient · Joatus Klient A, B, C ladu tarnija A Ladustamise võimalused · Ettevõtetel on üldjuhul valida kolme erineva ladustamise võimaluse vahel: o Eraladustamine ettevõte omab, rendib või liisib vajaliku laopinna. o Ladustamine üldkasutatavas laos lao omanik on sõltumatu partner, kes pakub antud teenust rohkem kui ühele lepingupartnerile. o Lapinguline ladustamine kliendi erivajadustele kohaldatud laoteenuse pakkumine, mille puhul on laosüsteemi kohaldatud klienid vajadustele (ohtlikud jäätmed). Lao tüübid · Üldkasutatavate ladude tüübid on järgnevad:
projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms · Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) · Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale
^ _ J S ꞊` N Kus: S – lao pindala m , Q – toorikute ja detailide kaal, mis keskmiselt läbib ladu päevas, t/päevas; bPJ TML 3,332B2 7333 Q꞊ ꞊ =0,03 t/päevas =@7 =@7 Kus det – valmisdetaili kaal, t; q – kasuliku laopinna koormus, t/m2; q = 0,5...1,5 t/m2, valin 0,5 t/m2. k – laopinna kasutamise tegur, k = 0,1...0,5, valin k= 0,1 50 t – materjali varu päevades t = 3...5 päeva, valin 5 päeva. ^ _ J 3,3= 7 S꞊ ` N =
Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt-võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna ehitamisel läheb ruutmeetri hind liiga kalliks. Kõrgus- Mida kõrgem ladu ehitada seda madalam on ruumalaühiku hind. Kuju- Võimalikult ruudukujuline. Põrandad- võimalikult tasased, suure koormustaluvusega. Väravad- tõstetavad. Temperatuur- tavalaod soovitatavalt 14-18 kraadi, külmlaod 4-6 kraadi ja külmutuslaod -18 kraadi. 6. Ladude planeerimine. Lao asukoha valik. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus
mõlemad või vähemalt üks mittelineaarne. 3. Dünaamiline planeerimine. Tootmise dünaamiline planeerimine võimaldab erinevate toodete tootmist planeerida teatud ajaperioodideks (nädalad, kuud) minimaalsete kuludega. Tootmisjuht pean ära määrama iga toote tootmismahu vastavateks perioodideks, kusjuures lisanduvad järgmised kitsendused: x nõudluse rahuldamine; x piirangud tootmismahule; x tööjõu ressursi olemasolu; x laopinna ressursi olemasolu. Nii nõudlus kui ka muud kitsendused võivad olla erinevad igal ajaperioodil (nädalas, kuus). Dünaamilised ülesanded on mitmeetapilised. 4. Stohhastilised mudelid. Neis liidetakse mudelisse sündmuste esinemise tõenäosus (s.o. juhusündmused). See tähendab, et kasutada saab hulka erinevaid lähteandmeid. Kui mudelit rakendatakse mitmeid kordi, genereeritakse hulk erinevaid tulemiväärtusi ja tõenäoliste tulemite jaotus (intervalli hinnang). Kui
projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale
ja mobiiltelefonikulud osakondade lõikes. Ekspluatatsioonikulude grupis (konto 55110 35 kuni 55490) summas 142 924,46 eurot on kajastatud laohoone rent, elekter, vesi, soojus, prügivedu ja haldus-, valve- ja koristusteenus ning ka ruumide remont ja hooldus. Vaadeldes pearaamatust ekspluatatsioonikulude kontode kandeid järeldas töö autor, et ruumide rendi all on kajastatud nii laopinna kui ka büroopinna rent. Kuna hoone rendimaksed ja kommunaalkulud on vajalikud, et ettevõte saaks tegeleda oma põhitegevusega, siis näeb lõputöö autor vastuolu RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjeldusega. Põhitegevusega seotud hoone rendi ja kommunaalkulud on otsekulud ja ilma nende kuludeta ei saa ettevõte oma põhitegevuse teenuseid osutada. Ülejäänud hoone haldamisega seotud kulud on autori arvates põhitegevusega seotud üldkulud ning neid
Selleks tuleb registreerida teatud perioodi jooksul nende ressursside rakendatus. Nii näiteks on võimalik saada ja registreerida andmeid ühe kalendrikuu jooksul: · lao lahtioleku aja (tööaja) kohta ajaressurss (h) · laopersonali töötundide kohta tööjõuressurss (h) · tõstukite töötundide kohta laotehnika ressurss (h) · kasutatud laoruumi kohta laoruumi ressurss (m3) · kasutatud laopinna kohta lao põrandapinna ressurss (m2) · hoiustamise kohta hoiustamise ressurss (hoiukohtade arv, tk) · kasutatud elektrienergia kohta elektrienergia ressurss (kWh; ) · kasutatud soojusenergia kohta kütte ressurss (MWh; ) · kasutatud pakkematerjal lisatud kaubaaluste arv (tk); pakkekile (kg); kartongpakend (tk) Eraldi võib mõõta, kui palju on kasutatud vaadeldaval perioodil mingit ressurssi kindla tegevuse läbiviimiseks. Need suurused võivad olla järgmised:
• lao lahtioleku aja (tööaja) kohta – ajaressurss (h) • laopersonali töötundide kohta – tööjõuressurss (h) • tõstukite töötundide kohta – laotehnika ressurss (h) • kasutatud laoruumi kohta – laoruumi ressurss (m3) • kasutatud laopinna kohta – lao põrandapinna ressurss (m2) • hoiustamise kohta – hoiustamise ressurss (hoiukohtade arv, tk) • kasutatud elektrienergia kohta – elektrienergia ressurss (kWh; €) • kasutatud soojusenergia kohta – kütte ressurss (MWh; €)
annaabi.ee 
