Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lamminiit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sete, niit, luhaniit, kooslus, viljakad, mullad, lammi, carex, toidukoht, fosfor, taimestik, aasad, kasvukeskkond, luhad, tihedad, kooslused, luhasood, turvastunud, muld, jusshein, maarjahein, luht, pudeltarn, loomastik, külluslik, haruldased, liblikaliigid, kiilidPeale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad; 3) terrassiäärne luht, kus settivad kõige peenemad osakesed ja setete hulk on väike. Luhtade laiusest ja settelisuse intensiivsusest sõltub, kas seal esinevad kõik eelpool nimetatud vööndid või mitte (Pork, 1959). Et jõeorgude põhja tase on enamasti madal ja vähese kallakuga, siis esinevad valdaval osal pindalast soostunud lammimullad ja vastavalt luhasoode taimekooslused. Kaldaäärsed
Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste.
Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse.
Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa
ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide
.................................................................................................................... 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht. ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed,
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne
on mahetootmine jne); Dünaamika uuring; Marsruudi uuring; Erosiooni-deflatsiooniuuring olulisim, annab infot vee- ja tuuleärakande kohta (deflatsioon on tuuleärakanne). Üks olulisemaid probleeme, hinnangute alusel hävib erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda
neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et
Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus kuiv; viljakad helmikas; lubikas, vesihaljas tarn liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks
kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
kohrutusnähtused. Suvel lahtisulanud (turbas kuni 40 cm, liivas kuni 1,5 m) pinnasekihid on enamasti liigniisked, sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni
Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
· Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine. · Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia). · Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia,
· Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) · 10...20 cm väikekivid · 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) · >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub
teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. -autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes
Kus esineb: geol ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit, klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää
Puurindes kask, sanglepp, saar, kuusk, haab, toomingas, rohurindes vähe salutaimi. 1.6. Soovikumetsade tüübirühm- perioodiliselt liigniisked, toitvad veed suhteliselt karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont. Leht- või segametsad. 1.6.1. osja kkt.- reljeef tasane, mikroreljeef sageli künklik. Mulla lähtekivimiks mitmesugused veekogude setted. Mullad rasked, veereziim kõikuv. Puurindes kask, kuusk, mänd, haab..., põhiliselt segametsad. Põõsarinne hõre, sageli liigirikas. Hästi välja kujunenud mosaiiksus (kõrgematel aladel, nt. küngastel, vähemnõudlikud liigid, mättavahedes laiema amplituudiga saluliigid). Samblarinne ebaühtlane. Levinud põhiliselt Lääne-Eestis. 1.6.2. tarna kkt.- levinud Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel soode äärsetel
l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv c) saviliiv e. sl savi 10-20% d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis.
Ladestu (inglise system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete. Kvaternaari kihis. Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide(alasside) kujunemine.
· Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte
huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. 15 Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Suurem osa omnivoore eelistab siiski toituda loomsest toidust kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad
annaabi.ee 
