jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport  liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina  0,8 mmooli/l (0,5 Â1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 Â15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l
Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada.
V: Ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. AEROOBNE JA ANAEROOBNE TREENING Lihaskontraktsiooni jaoks vaja minev allikas on ATP!!! Aeroobne võimekus on arendatav suuremal määral kui anaeroobne võimekus! ATP taastootmine:  Aeroobsed energiatootmise mehhanismid  süsivesikud  valgud  rasvad  Anaeroobsed energiatootmised mehhanismid:  laktaatsed- laktaadi juuresolekul  alaktaatsed- laktaadi juuresolekuta Aeroobne energiatootmine:  SV- intensiivsuse kasvades  Rasvad- madalal intensiivsusel 7  Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min  Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne  Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne  Energiaallikaks on kreatiinfosfaat
Leukotsüüdid Spermatosoidid Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholikäärimine on identne anaeroobse glükolüüsiga kuni püruvaadini Inimorganismis toimub maksas alkoholikäärimise pöördprotsess- alkoholi kahjutustamine Pyr dekarboksülaas Alkoholi dehürdrogenaas Atsetaat Glükoos Püruvaat Atseetaldehüüd Etanool Laktaadi teke ja glükoneogeneesi pärssimine NADH Joonis 5. Alkoholi detoksikatsioon Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholi suurannused põhjustavad Laktatsidoosi Hüpoglükeemiat Anaeroobse glükolüüsiga seonduvad labormarkerid Glükoos Laktaat LDH Insuliin C-peptiid Glükoos Määramise näidustus Diabetes mellituse diagnostika ja ravi jälgimine Hüpo- ja hüperglükeemia diagnostika Glükoos
Vastupidavuse tugitalaks on aeroobse ja anaeroobse taluvusastete kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste olemuse mõistmine ning arvestamine treeningute läbiviimisel. Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid metaboolseid võimalusi, mis on aluseks kõrgele oksüdatiivsele töövõimele: paraneb kapillariatsioon ja koos sellega verevarustus,. suureneb mitokondrite arv ja maht, .kerkib oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus,. kiireneb laktaadi tööaegse eemaldamise võime,kasvab rasvade kasutamine energiaallikana,. tõuseb muoglobiini hulk,. suureneb südame löökidemaht,. mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. AUTOR, KUS KOHAST VÕTSITE SELLE Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust. Anaeroobne lävi on piiriks,mida ületades laktaadi produtseerimine ületab tema eemaldamise mehhanismide maksimaalsed võimalused ja koos sellega hakkab järsult tõusma laktaadi tase
· Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. · Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. Glükoosi anaeroobne lõhustumine Glükoosi osaline lõhustumine (anaeroobne glükolüüs) algab glükoosist ja lõpeb laktaadi (piimhappe) kahe molekuli tekkega. Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon: Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. Insuliin soodustab nende võtmeensüümide sünteesi ja sellega glükoosi tarbimist ja veresuhkru taseme langetamist. Glükagoon on aga vastupidise toimega - pidurdab nende ensüüümide sünteesi.
ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus. Kirjeldage toimuvaid reaktsioone ja nende produkte. Pärmirakus  toimub käärimine, 2etanooli ja 2CO2 . Lihasrakus  aktiivselt kontrakteeruvates lihastes, erütrotsüütides ja mõningates mikroorganismides toimub piimhappekäärimine, 2laktaati. 8. Leidke glükolüüsi reaktsiooniahelast etapid, kus toimub ATP süntees. Nimetage
Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus. Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi
b) Milline on reaktsioonisaagis ATPna ühe glükoosi molekuli kohta  1glükoosi kohta sünteesitakse 2 ATP molekuli. c) Millise potensiaalse energiakandja molekulid tekivad lisaks ATP-le  Lisaks tekib 2 NADH molekuli. NADH on energia  hapniku juures olekul NADH reoksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatsiivse fosforüleerimise käigus. Tekib ATP. Anaeroobsetes tingimustes NADH reoksüdeeritakse laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) poolt, andes täiendava NAD+ edasiseks glükolüüsiks. 6. Milline ühend on glükolüüsi anaroobse reaktsiooniahela tinglik lõpp-produkt. Kirjutage selle ühendi struktuurivalem ja põhjendage, miks see ühend ei ole protsessi tõeline lõpp-produkt. Lõpp-produktiks on laktaat. püruvaat + NADH + H+ laktaat + NAD+ Võimalik glükolüüsi jätkata, kuid laktaat on vaja hiljem oksüdeerida.
rakkudes), iidne metabolismi rada (ka bakterites) • Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke • Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O) Anaeroobne glükolüüs (piimhapekäärimine) • Glc osaline lõhustumine hapniku puuduse tingimustes raku tsütoplasmas (intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides) • Algab 1 glükoosi molekuliga ja lõpeb 2 laktaadi molekuli tekkega
Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos  sahharaas, tärklis  amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas  substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas
(difusiooni teel)). AEROOBNE GLÜKOLÜÜS  glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne). Nt närvirakud toimivad ainult aeroobsetes tingimustes. Lipiide saab energiaks kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS  anaeroobsetes tingimustes tekib piimhapet (laktaati) ning moodustub 2 ATP molekuli. (Laktaadi viimine verre (happeline) viib vere pH tasakaalust välja). Laktaadi lagundajad: 50% maks, 30% mittekoormatud lihased, 10% süda, 10% neerud. (Protsessid, mis toimuvad mitokondri membraanide peal:) GLÜKOLÜÜS(tsütoplasmas)---------> TSITRAADITSÜKKEL(mitokondri maatriksis)--------- >OKSFOSFORÜÜLIMINE(mitokondri kristadel)
vere laktaadisisaldus kerkida kõrgele. (Jürimäe, Mäestu 2011) Tabel 3. Energiaproduktsioon maksimaalse pingutuse korral Pingutuse kestus Peamine energiatootmine Energiaallikas Märkused 1–4s Anaeroobne alaktaatne ATP 4 – 20 s Anaeroobne alaktaatne ATP + KrP 20 – 45 s Anaeroobne laktaatne ATP + KrP + glükogeen Laktaadi suur produktsioon 45 – 120 s Ananeroobne laktaatne Glükogeen + glükoos Laktaadi suur produktsioon 2 – 4 min Aeroobne + anaeroobne laktaatne Glükoos + glükogeen Laktaadi tekke vähenemine
Kõrge intensiivsusega mängulised tegevused vahelduvad madalama intensiivsusega preioodidega, mille käigus domineerivad aeroovsed protsessid (Kotzamanidis jt.,1999; Norkowski, 2002). VO2max tase ja hapniku tarbimine mängu kestel näitavad, et energiatootmise aeroobsed mehhanismid on käsipallimängus olulised, kuna sel ajal toimub organismi ettevalmistamine järgnevaks kiireks ja jõuliseks tegevuseks. Mängu kestel intensiivsete korduvate liigutuste ning laktaadi kuhjumise suhteliselt madal tase näitab ,et anaeroobne laktaatne energiatootmise mehhanism ei ole käsipallimängus esmatähtis. See aktiveerub põhiliselt mängu alguses ning asendub järk-järgult aeroobsete mehhanismidega (Kotzamanidis jt.,1999). Kõrget aeroobset võimekust peetakse üheks fundamentaalseks osaks käsipallis. Pidev SLS'i mõõtmine annab võimaluse analüüsida, millised on füsioloogilised nõudmised vahelduva intensiivsusega spordialadel
säilitustingimuste kohta. 2008. aastal Standfordi ülikooli teadlaste poolt avaldatud artiklis, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seosest, jõuti järeldusele, et antud hormooni süstimine ei paranda sportlikke tulemusi, vaid pigem hoopis kiirendab väsimust ja suurendab vigastusteohtu (Hau Llu jt, 2008; 755). Jalgratturid, kes läbisid hormoonkuuri, saavutasid pärast kuuri kehvemaid tulemusi ja lihastes oli kõrgenenud laktaadi kogused (Kai Henrik Wiborg Lange jt, 2002). Uuringute põhjal pole leitud tõestud, et kasvuhormoon parandaks tervete inimeste puhul lihaskasvu ja sportikke tulemusi (M J Rennie, 2003; 103) Kasvuhormoon ei parandanud jõunäitajaid, hapniku tarbimisevõimet ega ka anaeroobset vastupidavust. Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesvalusid ja karpaalkanali sündroomi (Hau Llu jt, 2008; 766). Pikaajaline tarbimine suurendab ka diabeedi,
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140Â150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185Â190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse
Klassikaliselt loetakse pleuraefusiooni eksudaadiks, kui ta sisaldab valku rohkem kui 30 g/l, ning transudaadiks, kui ta sisaldab valku vähem kui 30 g/l. 10 Kliinilises praktikas kasutatakse täpsemaks eristamiseks Light kriteeriumi, mis on hetkel standardmeetodiks transudaadi ja eksudaadi eristamiseks. Light kriteeriumi kohaselt on pleuravedelik eksudaaat, kui esineb üks järgnevatest kriteeriumitest: pleuravedeliku ja seerumi valgusisalduse suhe on suurem kui 0,5 ; pleuravedeliku ja seerumi laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuste suhe on suurem kui 0,6; pleuravedeliku LDH aktiivsus tase on kõrgem kui kaks kolmandiku seerumi laktaadi dehüdrogenaasi referentsväärtuse ülempiirist (200 U/l). Light kriteerium ei võimalda alati eristada transudaati ja eksudaati, seda juhul kui südamepuudulikkusega haige on saanud eelnevalt diureetikume. Näiteks võib südamepuudulikkusega patsiendil transudatsiooni käigus
distantsi- ja finišiosa. Stardis ja finišis ületab tavaliselt sõudjate tõmbesagedus distantsil kasutatava tõmbesageduse. Energia saadakse siin peamiselt anaeroobsete energiatootmisprotsesside arvelt, sest töötavad lihasrakud ei saa piisavalt hapnikku ATP resünteesimiseks. Anaeroobse energiatootmise ajal kasutatakse peamiselt glükogeeni-varusid. Anaeroobse energiatootmisega kaasneb aga laguprodukti – laktaadi teke, mille edasise kuhjumisega kaasneb lihasvalu, mistõttu sportlane on sunnitud vähendama lihaskontraktsiooni võimsust ja intensiivsust. Distantsi jooksul toodetakse energiat aga põhiliselt hapniku juuresolekul, seda energiatootmismehhanismi nimetataksegi aeroobseks. Aeroobne energiatootmismehhanism on peaaegu 18 korda efektiivsem kui anaeroobne energiatootmine ja temaga ei kaasne laktaadi kuhjumist. Anaeroobne energiatootmine on aga palju kiirem ja
tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida.  Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 – 85 % maksimaalsest töövõimest, sel juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine.  Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi, südame löögisageduse alusel ning vere laktaadisisalduse järgi. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine Â sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal – koormusÂ
• Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon.
2. Ensüümide nomenklatuur, klassifikatsioon ja EC kood: Ensüümi nimetus tuleneb tema poolt lõhustatava substraadi nimetusest (laktoos  laktaas). Ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp "aas" (lipaas katalüüsib lipiid triglütseriidi hüdrolüüsi ja sahharaas katalüüsib sahharoosi hüdrolüüsi glükoosiks ja fruktoosiks). Peale substraadi nimetuse märgitakse ensüümi nimetuses tavaliselt ära katalüüsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüdrogenaas tähistab seda, et substraadiks on laktaat ja toimub selle dehüdrogeenimine). Multiensüümkomplekside puhul kasutatakse lisandit "kompleks" (Püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). Tihti kasutatakse ka ajaloolisi nimetusi, näiteks Trüpsiin ja pepsin. Vastavalt katalüüsitavatele reaktsioonidele jaotatakse ensüümid kuude klassi. Iga klass jaotub alaklassideks (subclass) ja need omakorda alaalaklassideks (subsubclass). Ensüümi klassid:
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN  nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon  bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha  vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats  hüpofüüsi augus c) Kilpnääre  kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed  kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund  rinnaku taga
ei taga küllaldast motivatsiooni. Seetõttu soovitatakse sprinteritel määrata viimase 30 m läbimise aeg 100 m või 200 m jooksu ajal. Laboratoorsetes tingimustes on võimalik kiirusomadusi hinnata nende aluseks olevate energiamehhanismide võimsuse ja mahutavuse määramise põhjal. Levinud testid on Margaria trepitest (anaeroobse alaktaatse võimsuse hindamine) ja Bosco üheminutiline hüppetest (laktaatse võimsuse ja mahutavuse hindamine). Kiiruslikku vastupidavust saab hinnata vere laktaadi kontsentratsiooni ja pH taseme põhjal. Oluline on koos kiirusvõimete hindamisega testida ka jõuvõimeid. Nende testide omavaheline võrdlemine aitab hinnata kiiruse üksikkomponentide taset. Kui näiteks kiirusliku jõu tase on hea, aga kiirus kehv, võib olla põhjuseks halb tehnika. Kui aga kiirus on hea ja kiirusliku jõu tase kehv, tuleb enam tähelepanu osutada jõutreeningule, et luua võimalusi kiiruse parandamiseks. Kasutatud kirjandus
Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib üha enam, organism ei jõua seda eemaldada ja see jääb lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut? Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m². Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11
Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel. Proteaas, mis lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Markerensüümid Markerensüümid on olulised haiguste kindlakstegemisel. Kui markerensüüm ilmub verre, on tegu vastava koe kahjustusega, kust ensüüm pärit on. Tähtsamad markerensüümid on: kreatiini kinaas (CK), laktaadi dehüdrogenaas (LDH), aspartaadi aminotransferaas (AST), alaniini aminotransferaas (ALT), aluseline fosfataas (ALP), happeline fosfataas (ACP), plasma koliini esteraas (PChE). vm - maksimaalne substraadi kontsentratsioon reaktsiooni kiiruses. Km- michaelise konstant (mol/l) G- gibsi vabaenergia Reaktsiooni kiirust saab muuta: substraadi kontsentratsiooniga, ensüümi kontsentratsiooniga, temperatuuriga Allosteeriline ensüüm-
mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävi tähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l. See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävi vastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on 4 mmol/l, 160  175 lööki minutis. On kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada
(ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävitähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l.See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävivastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on4 mmol/l, 160  175 lööki minutis.On kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada
olulised: harjutuste intensiivsus, harjutuste kestus, harjutuste arv, puhkepausi kestus, tegevus puhkepausi ajal, pingutuse doseerimise oskus, hea lõdvestus. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste kestus on 10 sekundit kuni 2 minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist maksimaalsete ja 90–95% submaksimaalsete harjutuste puhul. Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks
Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres (näiteks suhkruhaiguse puhul võib olla kõikumisi). Vere suhkrusisladuse langemine väga madalale võib olla fataalne. Glükosuuria on glükoosi eraldumine uriiniga. Normaalselt ei peaks seda uriinis olema. Kui veres suhkrusisaldus tõuseb ,siis eritub see neeurude kaudu. Laktaadi teke lihastes puhkeseisundis ja kehalisel tööl ja selle kasutamine erinevates kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse
kahe glütseraldehüüd-3-fosfaadi molekuli tekkimisega, mis ühtlasi tähendab glükoosimolekuli jagunemist kaheks, kummaski pooles 3 süsiniku aatomit. Iseloomulik on sellele etapile 2 ATP molekuli hüdrolüüs iga glükoosi ühiku kohta, mis tähendab, et siin mitte ei toodeta ATP-d rakku juurde, vaid hoopis kulutatakse olemasolevat; 2) Teises staadiumis toimub tekkinud glütseeraldehüüd-3-fosfaadi ümbertöötamine kaheks laktaadi molekuliks. Sellega kaasneb nelja ADP molekuli fosforüülimine ATP-ks. Seega kujunebki glükolüüsi summaarseks energeetiliseks egektiks 2 ATP molekuli iga lammutatud glükoosi ühiku kohta. 4. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus: 5. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sõltuvalt raku hapnikuga varustatusest: 6. Glükolüüsi raja võtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas
hüperammoneemiat. Ammoniaagi mõõdukas intoksikatsiooni sümptomid on värinad, ebaselge kõne, nägemise häire. Sügav intoksikatsioon tekitab kooma ja sellega võib järgneda surm. Ammoniaagi toksilisuse peapõhjused: 1) Tsütoplasma pH taseme tõus NH3 kuhjumisega 2) AKG kulutamise suurenemine (Glu dehüdrogenaasi reaktsiooni käigus tasakaalu nihkumises Glu tekkesuunas) => TKT töö häire ja ATP tööhäire. 3) Laktaadi kuhjumine Ammoniaagi taseme kontroll: 1) Salvestamine Gln ja Ala vormis 2) Kasutamine aminohapete sünteesiks 3) Ammoniumsoolade teke 4) Kasutamine karbamiidi sünteesis Karbamiidi süntees Karbamiidi süntees on inimkehas ammoniaagi detoksikatsiooni põhiline rada. Karbamiid on aminohapete metabolismi põhiline lõpp-produkt. Trans- ja desamiinimine võtab aminohapetelt aminorühma: karbamiidi üks lämmastik pärineb ammoniaagist, teine aga
Glükolüüsi käigus vabaneb vaid 7% energiast ning sellest 60% kasutatakse vaid ATP sünteesiks. Glükolüüsi protsessis võib eristada üldistatult peamiselt kahte staadiumit. Esiteks glükoosi fosforüülimine glükoos-6 fosfaadiks ning jagunemine kaheks nii et tekib kaks molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Selle käigus kasutatakse ATP-d ning 2ATP-d muundatakse 2ADP-ks. Teises staadiumis toimub glütseeraldehüüd-3- fosaadi ümbertöötlemine kaheks laktaadi molekuliks, millega kaasneb 4ADP molekuli fosforüülimine ATP-ks ehk siis kogu protsessi summaarne energeetiline efekt on 2ATP-d. Skemaatiliselt: 2ADP->2ATP glütseeraldehüüd-3-fosfaat laktaat GLÜKOOS 2ATP->2ADP Glütseeraldehüüd-3-fosfaat 2ADP-2ATP laktaat Kahjuks nii lihtne asi ei ole. Pikemalt siis.
metabolismiga · Kalgendi pesemine järelsoojenduse järgselt tõstab pH-d · Pehmete hallitusjuustude küpsemisel pH tõuseb · Nt: Bries Klebsiella, Camembertis kolivorme 107 CFU/ml 3. Sporogeenid: · Hiline gaasiteke: klostriidid Emmentalis, Goudas, sulatatud juustudes, kõrge pH, madal soola kontsentratsioon. Cl.tyrobutyricum, Cl.sporogenes, Cl.butyricum. Laktaadi konversioon butüraadiks, äädikhappeks, CO2, H2 · Mikroseened, pärmid. Candida  pärmimaitseline juust, etanooli, etüülatsetaadi, etüülbutüraadi tootmine. Suur niiskusesisaldus ja jääksuhkru sisaldus · Juustul: Aspergillus, Alternaria, Mucor, Fusarium, Cladosporium
tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60  85 % maksimaalsest töövõimest, sel juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Kõige täpsem viis on kahtlemata vere laktaadisisalduse järgi optimaalse treeningkoormuse määramine. Kuigi arenenud maades ostavad tervisesportlased juba ise endale vastavad seadmed ja
Liigid: reaktsioonikiirus lähtekiirendus maksimaalne kiirus kiiruslik vastupidavus Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel maksimaalne vastupidavus - vastupidavus maksimaalse O 2 tarbimise tasemel laktaalne kiiruslik vastupidavus - laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening alaktaalne kiiruslik vastupidavus - kreatiinfosfaadi mehhanismil põhinev lühiajaline kiiruslik vastupidavus 2) Millised jõuliigid on jõuvõimete arendamise baasiks? Kestusjõud (lihasvastupidavus, jõuvastupidavus), maksimaalne jõud (põhijõud, maksimaalne jõud), kiiruslik jõud (kiire jõud, plahvatuslik jõud).
ebastabiilne enoolvorm, mis tautomeriseerub spontaanselt stabiilsemaks püruvaadi ketovormiks. Selle reaktsiooni arvele langeb oluline osa PEP hüdrolüüsi vabaenergiast. Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid Aeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat enamikes rakkudes edasi TCA tsükli vahendusel. Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse püruvaat erütrotsüütides ja lihaskoes püruvaat laktaadiks. Reaktsiooni katalüüsib laktaadi dehüdrogenaas (LDH), tekkiv laktaat transporditakse rakust välja. Anaeroobsetes tingimustes võimaldab püruvaadi konverteerimine laktaadiks samaaegselt tagasi oksüdeerida G3PH reaktsioonis tekkiva NADH. See reaktsioon on vajalik, sest NAD+ on glükolüüsi rajas G3PDH reaktsiooni üheks substraadiks, ning ilma selleta glükolüüs seiskub. Aeroobsetes tingimustes kulgeva glükolüüsi korral kantakse elektronid NADH koosseisust mitokondriaalse hingamisahela kandjatele,
- kiirus – võime sooritada liigutust võimalikult lühikese Aeroobse treeninug osad: ajaga - põhitreening - võimsus= jõud x distants/aeg -kiirused ja maksimaalse vastupidavuse treening - osavus – võime liigutada oma keha ruumis kiirelt ja täpselt (jõu, kiirused, tasakaalu koordinatsiooni kompleks) - laktaadi treening - tasakaal Soovitused: -koordinatsioon - treeni regulaarselt 3.Millised on erinevad energeetilised rajad -aktiivne eluviis erinevatel kehaliste harjutuste intensiivsustel? - jälgida enda tervist 4.Milline on aeroobse ja jõufitnessi areng ning milline on nende treenitavus
Galaktooskonvergeeritakse enne glükolüüsi suunamist glükoos-6-fosfaadiks (Leloir'i rajal) b) reaktsioonide toimumise koht rakus Reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas c) protsessi on aeroobsus / anaeroobsus (põhjendus!) NADH on potentsiaalne energiaallikas  kaks varianti:  Aeroobsetes tingimustes NADH re-oksüdeeritakseelektronide transpordi ahelas oksüdatiivse fosforüleerimise käigus, tekib ATP  Anaeroobsetes tingimustes, NADH re-oksüdeeritakse laktaadi dehüdrogenaasi poolt, andes täiendava NAD+edasiseks glükolüüsiks · Püruvaat kannab endas samuti suurt energeetilist potentsiaali:  Aeroobsetes tingimustes siseneb tsitraadi tsüklisse, kus lõhustatakse CO2ja sünteesitakse täiendavalt NADH ja FADH2 Glükolüüsis vabanenud püruvaadi metabolismi anaeroobsetes tingimustes nimetatakse fermentatsiooniks. . d) millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat Standardolekui G'0väärtused on hajutatud
organismis. Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P akumuleerumisel, glükokinaas ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada gükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes kudedes. 5. Püruvaadi kinaasi regulatsioon. PÜRUVAADI EDASINE KONVERSIOON 1. Etanooli, laktaadi ja AcCoA moodustumine. Alkohoolse fermentatsiooni korral püruvaat dekarboksüleeritakse atseetaldehüüdiks, mis omakorda redutseeritakse etanooliks. NADH moodustub glükolüüsil (eukarüootse raku tsütosoolis). Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks. Glükolüüsi käigus tekib glükoosist kaks 3C molekuli, glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Anaeroobsetes
3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat ÂSCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2  Tekib piimhappebakterite toimel LPS toimimiseks vajalik kogus 8-10 mg/l LPS toimemehhanism: o Laktoperoksüdaas oksüdeerib tiotsüanaadi, H2O2 redutseerub ja moodustub hüpotiotsüanaat o Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH) o Oksüdeerib NADH ja NADPH-d o Interakteerub membraanivalkudega  inhibeerib aminohapete ja suhkrute transporti LPS antimikroobne toime: o Sagedamini bakteritsiidne toime GN-bakteritele (nt E.coli, Salmonella typhimurium, pseudomonaadid, Campylobacter jejuni)
Maksimaalne jõud Maksimaalne jõud on suurim jõud, mida närvi- ja lihasaparaat maksimaalsel kontraktsioonil ehk kokkutõmbel saavutada suudab. Maksimaalne jõud jaguneb staatiliseks- ja dünaamiliseks jõuks. Maksimaalne lihasjõud sõltub lihaste läbilõike pindalast, lihaste vahelisest kordinatsioonist ja lihase sisesest koordinatsioonist. Energeetiliselt on olulised energiarikkad fosfaadid, sest pingutus kestab lühikest aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on 85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. Kiire jõud
3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke Ensüümiks anaeroobse glükolüüsi keskne ensppm fosfofruktoosi kinaas 4) Fru-1,6-bisP lõhustumine trioosfosfaatideks Aldolaas A lõhustav toime annab DAP-di ja GAP-di 5) DAP isomeriseerumine Ensüümiks trioosfosfaadi isomeraas isomeriseerib DAP-di GAPiks, kuna
ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi. 12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida nimetatakse antioksüdantideks. Eksogeensete antioksüdantide hulka kuuluvad vitamiinid C, A ja E. 13. Selgitage lühidalt, kuidas võib lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi ja laktaadi dehüdrogenaasi aktiivsuse muutus veres olla seotud oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustustega lihaskoes. - Lihaste oksüdatiivseid kahjustusi saab kaudselt hinnata lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi (CK) ja laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas. Nende ensüü- mide aktiivsuse väga ulatuslik ja pikaajaline suurenemine sportlase veres võib aga peegeldada oksüdatiivsest stressist tingitud tõsiseid lihasekahjustusi. 14
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN Ânääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha  vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats  hüpofüüsi augus
Piimhappebakterid on GP, tavaliselt liikumatud, sahharolüütiliselt aktiivsed, kasutavad laktoosi, galaktoosi, sahharoosi, maltoosi, pentoose, mõned ka tärklist ja on sageli anaboolselt defektsed. Aerotolerantsed anaeroobid. Elevad piimas, taimedel, inimese ja loomade limaskestadel. Nende hulgas on ka patogeene (Streptococcus hulgas). Homofermentatiivne piimhappekäärimine  suhkrud lagundatakse glükolüüsirajas püruvaadini. Püruvaat redutseeritakse laktaadi dh-ga laktaadiks. Sellega reoksüdeeritakse glükolüüsis moodustunud NADH. Gaase ei teki. ATP saagis on 2 mooli 1 mooli Glc kohta. Kui substraadiks on polüsahhariid (tärklis) 19 või maltoos, siis moodustub 3 ATPd 1 mooli Glc kohta, kuna fosforülaasireaktsioonis vabaneb suhkur juba fosforüülituna ja see sööstab 1 ATP. Homofermentatiivsed bakterid on: Lactobacillus lactis, L.acidophilus, L.casei, L.bulgaricus, L.plantarum, Lactococcus lactis
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi. Ka Fleming testis tema peal oma lüsotsüümi. Perekond Propionibacterium · Orla-Jensen ja von Freudenreich olid 1906. a. esimesed, kes uurisid Shvetsi (Emmentali) juustus juustuauke tekitavaid baktereid. Juustuaugud tekivad piimhappe propioonhappeks kääritamise käigus tekkivast CO2-st. · Nime Propionibacterium pani ette Orla-Jensen. Bakterid osalevad juustu valmimises- kääritavad laktaadi propionaadiks ja atsetaadiks. Neid on kasutataud ka vitamiini B12 tootmiseks. · Propioonhapebakterid on väga levinud ka inimese nahal. Naha propioonhapebakterid: · Neid isoleeriti esmalt aknega patsientidelt, kuid neid leitakse ka tervetelt inimestelt. Seega ei saa päris kindel olla, et aknet põhjustab Propionibacterium. Alati leitakse aknega haigete nahalt ka Staphylococcust. · P. acnes't on nahal v
vaimse arengu peetus. Ammoniaagi toksilisuse peapõhjused: 1) NH3 kujunemine põhjustab tsütoplasma pH nihkumist aluselise suunas. 2) NH3 kõrgematel kontsidel hakkab Glu dehüdrogenaas rohkesti kulutama AKG ja NADPH tootmaks glutamaati. Kuna AKG on TKT tähtis ühend, hakkab tema defitsiit häirima selle tööd ja seega ka rakuhingamist ja ATP tootmist. Eriti kahjustab see närvkudet. 3) liigne NH3 intensiivistab glükolüüsi (laktaadi kuhjumine)ja pärsib püruvaadi oksüdatiivset dekarboksüülimist. Ammoniaagi taseme kontroll:  Salvestamine Gln ja Ala vormis  Kasutamine asendatavate AH sünteesis  Ammooniumsoolade teke  Kasutamine karbamiidi sünteesis (! 11.Kuidas toimub organismis karbamiidi süntees? Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees on ammoniaagi detoksikatsiooni põhirada. Ta on AH metabolismi põhiline ja mahukam lõpp-produkt. Karbamiidi sünteesitakse maksas uureatsüklis
vajadustega, siis kuulub selline teraviljatootmine kindlasti ka doteeritavate (riigi poolt soodustatavate) tegevuste hulka. Tehnoloogiaprojektid pole ilma intellektuaalse omandi kaitseta kindlasti rakendatavad. Patendi või patentide omamine on siin sisuliselt prerogatiiv. Tartus oli avastatud uus unikaalne mikroob, bioplastide sünteesimiseks: bacillus coagulans sim-7 dsm 14043. Selle bakteritüvi Bacillus coagulans SIM-3 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest on autoriõigusega kaitstud. Lisaks Eestile, selle patenditaotlus hinnatud rahvusvahelise patendi tasemele vastavaks . Tööstusliku tähtsusega mikroobi tuleb kaitsta kaasaegsete meetoditega. Eesti mikroobitüvi on deponeeritud Saksamaal asuvas rahvusvahelises mikroorganismide kollektsioonis numbri all DSM 14043. Ülalnimetatu autorikaitse õigused on autorid andnud Tartu Ülikoolile.
annaabi.ee 
