docstxt/128448760271170.txt
FJORDRANNIK ASEND See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, Põhja Iirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale jt. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidegapikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike
Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna
2009-08-18.1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene. Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi. Taimed Enamik meretaimi on kohastunud soolase veega ning suudavad taluda ka tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed. Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki. Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed,
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud
tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et üheltki merikapsa osalt ei leia me ühtegi karva, neid lihtsalt polegi seal. Merikapsas on väga kena nii mererannal kui ka peenras. Valged lõhnavad õied asuvad suurtes sarikjates õisikutes ning loovad tugevaid värvilaike. Dekoratiivsed on ka viljad ning suured sinaka kirmega kaetud lehed. · LEVIK JA ELUPAIK Levik : Levinud Läänemere, Musta mere ja Atlandi ookeani Euroopa rannikul kuni Kesk-Rootsini.
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid
just sisemembraani harjakestes, kus pannakse vesinikioonidest ja hapnikust kokku vesi. Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates. C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O ->C6H12=6 + 6O2 Fotosünteesis muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP
Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik.
sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala. Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks süvikuteks on Landsorti (459m) ja Ahvenamaa süvik (300m). Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani) ranniku vetes on hulganiselt saari ning rannajoon on lahtede ja poolsaarte rohke. Venemaal on rannajoone lähedal on vähe saari. Madalate vete ning aeglaste ja väikeste hoovuste tõttu külmub Läänemeri kiiresti. Soome laht on olenevalt aastast umbes 100 päeva jääkatte all. Jääkate on üldiselt koondunud rannikulähedale, jättes avamere avatuks, kuid siiski häirib poolemeetrine jääkiht kaubandust ning teisi operatsioone.2 Must meri on sisemeri, mis asub Ida-Euroopa ja Lähis-Ida vahel. Musta merd
fjordidega pikkade paiknevad skäärid liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused
......... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8 OSA 1. Alakirjeldus: 1. Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu Hoiualad Saare maakonnas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 27. juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-
1. Püügiobjektid Läänemeres on viis tööstuslikult püütavat kalaliiki: Läänemeres, nende Räim – Atlandi heerina Läänemere alaliik, levib üle liigitus ja levik. Läänemere ja lahtede Kilu – Euroopa kilu alamliik. Enam levinud suures osas Läänemeres. Vähem levinud Põhja lahes ja Soome lahe idaosas. Lest – kuulub lestlaste sugukonda. Süvikutelestad ja rannikulestad. Levib kõikjal rannikuvetes Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere
Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune.Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu.Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute
Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud(Norra) Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared(Soome) Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga
Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll) Kromoplast Kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht, mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool Läbi selle toimub ainete trantsport :
Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Tallinna Tehnikakõrgkool 4 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 2.2 Veeteed Eesti on Läänemere idaranniku kolmest Balti riigist kõige enam merega seotud. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on meie rannajoone pikkuseks 3794km. Regulaarne meresõit Eesti vetes algas hansaaegadel, XIII sajandi lõpupoolel. Tolle aja algeliste navigatsioonivahendite ja meie rannikumere füüsilis geograafiliste iseärasuste(eriti arvukate madalate ja madalike ning keerulise rannajoone) tõttu oli navigeerimine äärmiselt ohtlik. Enamik kasutatavast asfaldist ei Kuidas ole võetud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks
Eestis on lind levinud paiguti, Kesk-Eestis on tema põhiliseks leiupaikadeks Emajõe jõgikond, aga linnuliigi põhimass on ikka Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis rannavööndis või rannikulähedastel aladel. Arvukus Eestis on kahanemas, viimastel aastakümnetel hinnatakse seda 2000 pesitsevale emaslinnule - lisaks veel suuremaarvuliselt isaseid. Tutkas eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaalasid. Peamised elupaigad on Matsalu ja Haapsalu lahtede ümbrus, Saaremaa rannikuniidud, Kunda rannik ja Emajõe luhad, seega tegutseb peamiselt rannaheinamaadel, soodes ja luhtades. Tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Tutka peamisteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned .Tutka kevadisest saabumusest alates kuni juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud
12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit. Veel on Koonilised projektsioonid, põiksilindri projektsioon. Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon. 16. Geograafilised koordinaadid jaotuvad Laius: nurk referentselliproidi normaali ja ekvaatori vahel
Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning
Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel Kus on Eestis lainete mõjul tekkinud järsakud? Osmussaarel, Rannamõisas, Väike-Pakri saarel Kuidas tekivad maasääred? Tuuled puhuvad piki randa ja panevad vee ühes suunas liikuma, kusjuures setted kanduvad kaugele merre. Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt. (Skandinaavias) Skäärrannik - sellisele rannikule on iseloomulikud rohked kõvadest kivimitest koosnevad saared ja saarekesed ning väinad ja lahed. Moreen - kivimaterjal, mis jääb maha, kui liustik sulab Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis Kus on tuul tähtsaim pinnamoe kujundaja? Kus taimestik on hõre või puudub hoopis Kuidas tekivad seenkaljud ? Kui kõvemad kivimid on pehmete peal, tuul kulutab pehmet kivi kiiremini Kuidas tekitab inimene tehispinnavorme
maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Järvelubi Pärast jääaegsetes sulglohkudes tekkinud peenest kaltsiidist koosnev valge ja kollakas setend. Eestis laialt levinud ja kasutamist leidnud söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina
hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala
Rannikute tüübid: 6 · Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. · Laidrannik on rannikutüüp kus rannajoone lähedal paikneb väiksete saare- keste - laiude ahel. · Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul
Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele.
Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini
nime Johann Voldemar Jannsen. · Loodus Eesti asub Läänemere idakaldal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. · Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp
skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid
– Männikud, e) Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud, f) Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad Test 5 "Eestimaa loodusväärtused Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis" 1. Lisa info juurde elupaigatüüp. a) Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad, b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud,
.........................................................................12 2.3Tallinna laht......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3 1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
liigestatud. Delta kujuneb jõevee, loodete, merelainetuse ning hoovuste setteid transportival ja kuhjaval toimel. Deltade piirkonda võivad tekkida ka mangroovisoostikud (Sundangani mangroovisoostik Gangese deltas) (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Mangroovide levialaks on 25° p.l - 25° l.l. Mangroovideks nimetatakse madalate puude tihnikut troopiliste merede lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja
a esimese rahvuspargina Balti riikides, tollases Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. Satelliidi pilt Eestist joonis 2 . joonis 2 5 Kliima
4 vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank). Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005) 2. Kiima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri
piirides. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli. Haapsalu lahe setete mikroorganisme uuris 1851. aastal E. Eichwald, kes kirjeldas meremuda ja avaldas andmeid merevee ja -muda keemilise koostise kohta . Autor märkis, et mudale annavad raviomaduse lagunenud taimsed ja loomsed organismid ning mitmesugused mineraalsed ühendid. Muda keemilist koostist analüüsis 1852. aastal C. Schmidt. С. A. Hunnius märgib oma 1857. aastal ilmunud trükises, et ranna lähedal lahtede põhjas paiknevat liivaterade ja lagunemata taimejäänustega meremuda ei saa tema arvates tarvitada. Ravimudaks sobib pehme võõristeta leeliseline, väävelvesiniku lõhnaga mustjashall materjal. Muda keemilist koostist kirjeldas ta C. Schmidti tehtud analüüside põhjal. Autori arvates annavad meremudale tervistavaid omadusi väävelvesiniku ja süsihappega küllastunud vesi ning vees lahustunud fosfor, süsihappe- ja rauaühendid, orgaanilised ained ning silikaadid
võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres; kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres; määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid; koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke; selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi; tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared; väärtustab Läänemerd elukeskkonnana Õppetegevus Läänemere suuremate lahtede, väinade, saarte ja poolsaarte märkimine kontuurkaardile; näitamine seinakaardil. Jää sulatamine, selle mõju ümbritsevale õhule. Rannikuala ja siseosa ilmaelementide (eeskätt õhutemperatuur) võrdlus. Lainetuse mõju pinnale, elustikule. Vee soolsuse mõju organismidele. 2 ÕPPEVAHENDID: looduskaardid, atlased, mitmesugused määrajad elustikuga tutvumiseks (puude-põõsaste määraja, samblike määraja, lindude määraja),seinatabelid, mudelid, mulaazid,
Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti
sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele
Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis)
" Borgese loomingus sarnaneb inimene laekaga, kus on lugematul hulgal väiksemaid sahtleid ja panipaiku. Ta annab inimesele õiguse mõelda ja tunda unenäolisi mõtteid ja tundeid, uskuda usklikkuseta; valikuvabadus Borgese moel on eelkõige vabadus jätta valimata. Vestluses kirjandusteadlase Richard Burginiga on Borges muu hulgas arutlenud järgmiselt: ,,Aastate vältel asustab inimene ruumi provintside, kuningriikide, mägede, lahtede, laevade, saarte, kalade, tubade, tööriistade, tähtede, hobuste ja inimestega. Veidi aega enne oma surma avastab ta, et see joonte kannatlik labürint järgib tema enda näojooni." Niinimetatud maagilises realismis põimub ajalooline tegelikkus üleloomulikkusega: sündmused kulgevad reaalsuse ja irreaalsuse piirimail, fantastilisi olukordi esitatakse kui tavalisi. Maagilise realismi tuntuim esindaja on kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez;
setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid. Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri
kaitsest - Elupaikade Direktiiv. 2) Direktiiv79/409/EEC lindude kaitsest Lindude Direktiiv. Kuressaare jahisadama sissesõidutee süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 käsitleb mõju hindamist Natura 2000 alasid. Kuna antud tegevus võib mõjutada Natura 2000 objekti. Ja seda tuleb KMH põhjalikult käsitleda. 1) Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620),linnuliikide, sealhulgas rändlindude elupaikade kaitse. Elupaikade kaitsmine on antud Natura 2000 hoiuala eesmärgiks. 2) Mullutu-Loode Natura 2000 linnuhoiuala. Mõjud on analoogsed. Kai ehitamine iseenesest ei tekita tõenäoselt olulist mõju selle Natura 2000 linnuhoiuala eesmärkidele, teviklikkusele ja võtmeliikidele. Kuressaare jahisadama sissesõüidutee süendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu(144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 kmVenemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp
Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised
Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Üks maakera veejaotuse hinnanguid: Protsenti Protsenti Veeallikas Vee hulk km3 mageveest kogu veest Ookeanide, merede ja lahtede 1 338 000 000 -- 96,5 vesi Jääkilbid, liustikud ja 24 064 000 68,7 1,74 püsilumi Põhjavesi 23 400 000 -- 1,7 mage 10 530 000 30,1 0,76 soolane 12 870 000 -- 0.94 Mullavesi 16 500 0,05 0,001
suunatavad heitveed. · Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune. · Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu. · Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. · Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. 25. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises Eesti territoorium jaguneb nelja vesikonna vahel Peipsi järve-Narva jõe vesikond Soome lahe vesikond Väinamere-Liivi lahe vesikond Saarte vesikond Et Narva jõgi on piiriveekogu, tuleb tunda ka piiriveekogul liikumise korda.
annaabi.ee 
