Euroopa (0)

Euroopa
Anna Bogdanskaja 
11 a 
 
 
 
 

Euroopa on  maailmajagu  ja looduslik-kultuuriline regioon, mis 
hõlmab  Euraasia  mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Loodusgeograafilist Euroopat pi  ravad  põhjast Põhja-Jäämere 
ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning sel e osad. 
Euroopa ja  Aasia  pi r on  tinglik  ja üheselt määratlemata. Idas 
moodustavad pi ri  Uurali  mäed (kas idajalam või veelahe), edasi 
lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi  Kaspia  mereni ning kas 
Kuma -Manõtši nõgu  Aasovi  mereni või Suur- Kaukasuse  Peaahelik.

Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning 
rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa  rahvastik  moodustab 11% 
kogu maailma rahvastikust.
 
 
Liigendus

Sügavale maismaasse lõikuvate  merede  ( Vahemeri , 
Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa  rannajoon  väga 
liigendatud, poolsaared ( Skandinaavia , Pürenee, Balkan ) 
ja saared (Briti saared, Island , Novaja  Zemlja , Franz 
Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa 
pindalast.
 
 
Pinnamood

Euroopa on madal ja valdavalt tasane.

 Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa,  loodes  asuvad 
Fennoskandia  tasandikud ja  platood , mida läänest äärestab 
vana Skandinaavia mäestik. 

Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud 
keskmäestikud (Tšehhi  massiiv , Reini Kiltkivimäestik, 
Keskmassi v). 

Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa 
kõrgeim mäestik  Alpid  (kõrgeim tipp Mont  Blanc , 4808 m), 
Karpaadid , Püreneed, Apenni nid ja Stara planina. 

Mägede vahel asub  madalikke  (Lombardia ehk Po, Kesk- ja 
Alam- Doonau  madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee 
poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning 
esineb maavärinaid.
 
 
Kliima

Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes 
on pehme ja  mereline , idaosas  karmim , kuivem  ja 
kontinentaalsem. 

Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-
Atlandi  hoovus , mistõttu  talved  on Põhja-Euroopas 
tunduvalt soojemad kui samadel laiustel  Aasias ja Põhja-
Ameerikas.

 Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja 
arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline 
vahemereline  kliima.
 
 
Siseveekogud

Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein ) kuulub Atlandi 
ookeani valgalasse, pikim  jõgi  Volga  (3530 km) voolab 
Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua.

Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti 
Fennoskandia (seal asuvad näiteks  Laadoga , Äänisjärv ja 
Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.
 
 
Taimestik  ja Maavarad

Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja 
tundravööndis ning kõrbes. 

Stepid on põlluks haritud.

Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt 
tähtsad  rauamaak , boksiit , pruun- ja kivisüsi, kaali- ja 
keedusool , elavhõbe, nafta  ja  väävel .
 
 
Rahvastik  ja Majandus

Euroopas kõneldakse kõige rohkem  slaavi , germaani ja 
romaani keeli.

Peamine  usund  on  kristlus .

Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, 
küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse 
tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks 
maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.
 
 
Riigid

Luksemburg  

Malta 

Austria

Holland

Belgia

 Poola

  Bulgaaria

  Portugal  

Suurbritannia

Rumeenia  

Ungari

Slovakkia

Saksamaa

Sloveenia

 Taani

 Soome 

 Kreeka

Prantsusmaa

  Iirimaa

 Tšehhi

 Itaalia

 Rootsi

Läti

 Eesti
  
 
Leedu
 
 
Tänan tähelepanu eest!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12