Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahkumine, lahkuminek, lahkumineku, osapoole, emaks, tunnevad, suhtest, toivo, naiseks, kamp, positiivseks, niisiis, pakkuv, unustada, lõplikku, sugupool, meessoo, tapetakse, saadab, karile, joosta, taastumine, pettunud, kurnatud, kõiges, jääks, paaril, kahjulikke, mõjusid, ilmnenud, vanemaga, kohtuda, karistus, endisele, kaaslasele, õnnetuKuna lapsed panevad tähele ja jätavad suurepäraselt kogetu meelde, siis koduvägivalla või mõne muus halva kogemuse läbielamise tagajärjed võivad olla lapse vaimsele tervisele laastavad. Õnneks ei kannatata palju ebaõiglast käitumsist, seega minnakse lahku. Loomulikult ei soovi ükski lapsevanem oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi.
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus
visatakse nagu näljasele kassile toiduraasukesi, kes sest kõhtu täis ei saa, aga samas ka uut söögikohta otsima ei lähe. Teine viis oma süütunnet leevendada on "leida" endale ise karistus, karistada endi ise oma käitumise eest, näiteks "satutakse" ebaeetilistesse situatsioonidesse, korjatakse endale teiste viha ja pahameel, hakatakse jooma, suitsetama jne. Partneri jätja algne eufooria ja vabanemistunne võivad mõne kuu möödudes taanduda raskemate tunnete ees. 7. Kurbus, masendus. Lahkuminek on võrreldav leinaga ka see on lähedase inimese kaotus. Kurbus leiab tihti väljundi une- või toitumishäiretes, enamasti kõhnutakse. Ümbrus võib tunduda ebamaine, justkui filmimaastik, kaob keskendumisvõime, tõuseb enesekriitika. Meeleolu vaheldub väga kiiresti - tundes end vahetevahel justkui uuesti sündinuna vajutakse äkki jälle lohutamatusse kurbusse. Võimetus valitseda oma meeleolusid ajendab küsima: kas ma hakkan hulluks minema
intelligentsem koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001) Vanavanemate stiilid: formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud, kauged, manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad
kujunenud paljude põlvkondade jooksul. · Rahvuse temperament ja vajadused määravad kasvatuse stiili ja sisu. · Seksuaalsuhted on tunnete füüsiline väljendus ja eeldavad järelikult tunnete olemasolu. · Mehel tekib seksuaalne erutus mõne sekundi vältel. · Keerukusi tekitab naise ja mehe keha erogeensete piirkondade lahknevus. · Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri perioodil. · Mehed tunnevad kuni 25.eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. · Naisel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28-30. eluaastaks. Desmond Morris on kujutanud intiimvahekorda jõudmist 12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine
ebastandardsed, sõltudes eelkõige puudutaja isiksusest. Seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Suudlustele omistatakse mitmeid bioloogilisi funktsioone, üks on aga selge, suudeldes saadakse partneri kohta olulist informatsiooni. Mitmed uuringud on näidanud, et enamik mehi ja naisi ei lähe teisele kohtamisele inimesega, kes suudleb halvasti. Suudlus peegeldab võimalikku emotsionaalset ja seksuaalset sobivust, kui suudlus ei sobi, siis ei tule ka suhtest midagi välja. Flirtimine ja puudutused Mängulisus annab võimaluse teisega hõlpsasti ja turvaliselt tuttavaks saada, andes samas ka võimaluse kergelt ja millekski kohustumata mängust loobuda. Kuid mängida saavad ainult need, kel selleks piisavalt enesekindlust ja julgust. Liigne pingutamine ja kramplikkus rikuvad mängu, jättes selle ilma vajalikust kergusest. Mängu alustamiseks on vaja positiivset suhtumist ning avatud kehahoiakut. Tavaliselt on naine see,
EKSTRAVERTSUS Koleerik: Tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas melanhoolik: tujutu,kartlik,jäik, kaine,rahulik,seltimatu,seltsimatu 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid. Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.
Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv - mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti - mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu - mõlemad jagavad avastusi teisega - mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud - mõlemad kasutavad „tita-keelt“ Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe? - Fraley ja Shaveri (1998): lennujaamas partnerit saatvad inimesed rakendasid kiindumuskäitumisi
Kui tunnetatakse, et tasakaal on rikutud, siis püütakse seda hakata kuidagi taastama. Heideri tasakaaluteooria: Kognitiivse kooskla esialgsed arusaamad snastas Fritz Heider (1944,58). Heideri tasakaaluteooria on suurepärane näide kognitiivse kooskla mudelist. Siin väidetakse, et kui kahe inimese vahel on tugev positiivne omavaheline emotsionaalne suhe, siis nende vahel on kas tasakaal, kui nad jagavad ka peamisi sarnaseid hoiakuid vi tunnevad nad tasakaalustamatust, kui nende peamised hoiakud erinevad. Tasakaalustatud suhted on pshholoogilist rahuldust pakkuvad, stabiilsed ja vastupidavad muutustele. Tasakaalustamata suhe tekitab aga stressi, see suhe on ebastabiilne ja muutustele aldis. Kui nüüd inimeste suhe on tasakaalustamata, siis eksisteerib tugev surve selles suunas, et see suhe tasakaalustada. Heideri arvates tasakaalustatakse suhe selliste muudatuste abil, mis on vähem kulukad. Kognitiivse dissonantsi teooria (L
Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine)
omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised
vähesus - zestide vähesus, c) kohanemisliigutuste sagedus(näo ja kaela katsumine), d) näo mikroliigutused, e) silmside(üldiselt otsa ei vaata, kuid osavad vaatavad just pingsalt otsa). Rääkimiskiirus suureneb, kui on lühike hästi väljamõeldud vale, kuid kui on pikk ja halvasti väljamõeldud vale siis rääkimiskiirus väheneb, sest me üritame samal ajal sobitada oma juttu. Inimesed pole eriti head petmise äratundjad, paremini tunnevad need, kes pole asja sees. Kui keskendume ühele asjale, nt kuulamisele siis tunneme paremini ära. Üldiselt tuntakse ära omasooliste valetamist. Naised ei varja nii palju emotsioone, sellepärast on parem ära tunda kui naine valetab, mitte mees. Liigutused ärevus, sellega kaasnevad liigutused. Inimese enesepetmise võime väga suur ei taha tunnistada, et teine võib petta. Lastel on palju raskem endale neid asju tunnistada. Avalikult kontrollitakse oma käitumist paremini. 22
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele
..................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Enesehinnang ja selle mõju käitumisele 2. ENESEHINNANGU TÄHTSUS 2.1 Adekvaatse enesehinnangu olulisus Kas enesehinnangul on mingit tähtsust? Kas sellel, kuidas inimene endasse suhtub, on mingeid märgatavaid tagajärgi? Viimaste aastakümnete uurimused on korduvalt näidanud, et enesehinnang mõjutab oluliselt seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad, käituvad ja kohanevad erinevates situatsioonides. (Allik et al, 2003:198) Ebastabiilne enesehinnang võib võtta mitmeid vorme. Mõned inimesed tunnevad iseenda suhtes väga vastakaid tundeid - kord väga positiivselt, siis jälle vastupidi väga negatiivselt. On ka sellist tüüpi madala enesehinnanguga inimesi, kes reageerivad teravalt olukorrale, millel arvavad olevat ohtu nende eneseväärikusele, kuigi tegelikult see nii ei ole. Näiteks kui kolleeg
· tootmine on muutunud elu peamiseks eesmärgiks; · inimene on muutunud masinaripatsiks; · õnn tähendab uute ja paremate kaupade omandamist; · inimese väärtuse peamine mõõdupuu on ostuvõime; · asjad hakkavad valitsema inimeste üle. Vabadus toob kaasa kannatusi, piinu, hirmu, valu. Kedagi ei saa sundida olema vaba. Kapitalism oma olemuselt lubab positiivset tegutsemisvabadust, nõuab enesekriitikat, kohusetunnet, sisendab eneseusku. Tegelikult aga tunnevad paljud inimesed üksindust, hirmu homse ees. On kaks võimalust: · võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid; · loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises. Tänapäeval on " põgenemine vabaduse eest " üsna tavapärane: "Põgenemine autoriteeti" · masohhismi lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest;
" KAHJUTUNNE. ,,Temal on ju veel palju raskem kui minul." 15 PÄÄSTJA KOMPLEKS. ,,Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest. ,,Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha." SUTSIIDI HIRM. ,,Ta ütleb, et tapab end ära, kui ma lahkun." JULGEOLEK. Hirm üksikoleku ees ja kahtlus suutlikuses üksi toime tulla. KARTUS JÄÄDA ABITA. Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutusel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi. Tegurid, mis vähendavad agressiivsuse riski lähisuhetes: · Empaatia partneri motiivide ja seisundi tajumine konfliktides. Üks viis kuidas vähendada vägivaldsust on see, et inimesed oskavad asetada ennast teise inimese positsioonile. Mida kõrgem IQ seda suurema tõenäosusega suudab inimene asetada ennast teise inimese positsioonile
Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määratleb seda sugudevahelisest suhtest lähtuvalt. Meeste kujutelm naiselikkusest, mis vahetevahel annab täiesti difameeriva ja võltsitud või ka idealiseeritud pildi, eraldab mehe mitteidentsuse, s.t teistsuguste kogemuste, muljete, tervikpiltide ja sotsiaalsete tingimuste mitmekesisuse, mis samuti võiksid omada tähtsust naise kui isiksuse identiteedi seisukohalt. Need täiesti teistsugused kogemused, mis on esijoones seotud puuduva naise sotsiaalse ja
tähenduslikkus seoses. Alati on olemas mingi kanal, mida mööda meie sõnum liigub. Täitesõnad annavad inimesele aega mõelda, kuid võivad adressaadis tekitada segadust ja teate moondumist. Üldiselt on parem, kui kommunikatsioon suundub otse saatjalt vastvõtjale ega kulge kolmanda isiku kaudu (kaudselt saates võivad teated moonduda ja seada kolmanda osapoole raskesse olukorda). - P. Watzlawick, D. Jackson, J. Beavin-Bubbles töötasid koos G. Bateson’iga. Keskendusid kommunikatiivsele käitumisele. Sellele, kuidas inimeste kommunikatiivne käitumine mõjutab neid vastastikku (vastasmõjuline protsess, kuidas ühe inimese komm. käitumine mõjutab teist ja kuidas sellele reageerinud teine oma komm. käitumise kaudu mõjutab esimest, kuidas nende
skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad: *Koolimured – kasvav vaimne pinge, võistlev õhkkond, suured klassid, ületöötanud õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed. *Pereprobleemid: -ebastabiilsus, vanemate lahkuminek -vaesus, vanemate töötus või hirm töötuks jääda -tööga ülekoormatud vanemad -töömigratsioon- perest eemal töötav(ad) vanem(ad) *Varases eas põetud kroonilised haigused Lapse heaolu Moodustub perekonna kontekstis ja on otseselt seotud perekonna toimetulekuga. - kodu õhkkond on esmatähtis, kuid ka - koolikeskkond on õpilase arengu seisukohalt otsustava tähendusega, et areneda, õppida, muutuda üksteisele mõistetavaks, saades seeläbi võrdsed õigused ja võimalused
missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Catanzaro, Mac...man (2004) Üldjuhul on nõustajatel superviseerijatega alati kahesed suhted. Kõige enam püüavad nõustajad hoiduda seksuaalsetest suhetest. Kitchener, Anderson (2000) ~9% meessoost nõustajatest ja ~2,5% naissoost nõustajatest on oma kliendiga olnud seksuaalsuhtes. ~97% nõustajatest vastas, et neil on tekkinud seksuaalne iha kliendi suhtes. Kliendiga seksuaalsuhtes olnuna on võimatu tõestada, et te ei kasutanud teda ära. Gill-Wigal, Heaton (1996) Nõustajad tunnevad kliendi vastu kiindumuse pärast süütunnet ja ebamugavust. See ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud. Seksuaalne / romantiline kiindumus. Reaktsioonid / märgid, et piirid on ületatud. 1. Soov veeta kliendiga rohkem aega 2. Suurema naudingu kogemine kindla kliendiga koos olles 3. Võimutunne selle kliendi juuresolekul 4. Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta 5. Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul 6. Soov saada kliendi heakskiitu 7
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
vastavalt loomusle omandada. Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
lähtuta kaasajal enam tuntud tervisekasvatuse ja -käitumise printsiibist tunnustes (sign), mis tulenevad teatud allikatest (source) ning on edendatav sotsiaalmajanduslike staatust) on seotud selliste biomarkeritega. • Inimesed, (suitsetamine, toitumine, liikumine, riskikäitumine), vaid seda käsitletakse kindla strateegiaga (strategy). o Personaalne heaolu (site) peegeldub kel on vasaku ajupoolkera otsmikusagar enam aktiveeritud, tunnevad rohkem laiemalt - inimese toimetulek ja kontroll oma elu mõjutavate tegurite üle, sh enesejuhtimises (sign), mis tuleneb võimalustest (source) kasutada kõne- ja positiivset ja vähem negatiivset emotsiooni, samuti on see seotud kõrgema haigestumise korral. valikuvabadust, ning on edendatav võimestumise kaudu (strategy). antikeha vastusega.23. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja
4. J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole. · Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema. · Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne. Positiivne- siis kui hõlmab ühiskondlikud hüved ja teiste eest hoolitsemist,
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
annaabi.ee 
