kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.) Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart, sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik". Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine külakogukond. Impeeriumi valitseti karmilt:
Valitsejat peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks. Impeeriumi valitseti karmilt. Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid. Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud. Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia Igapäevaelu Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras
läbivad omaniku juhtimisel takistusrada. Alpakasid kasutatakse ka teraapialoomadena. Inimesed ajavad tihti alpakad ja laamad segamini. Nende suurim erinevus välimuses on nende suuruse vahe (vt lisa 3.). Laamad on palju suuremad ja raskemad kui alpakad. Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu
c) Siluri kivimeid Saaremaal, Kesk-Eestis d) Devoni kivimeid Lõuna-Eestis 15. Analüüsi maavarade kaevandamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme Eesti näitel. Õhusaaste, põhjaveereostus, maapinna vajumine, pinnase hävimine elustiku hävimine, põllumajanduse hävimine, toitainete puudus, puhta õhu ja veepuudus. 16. Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? Konvektsioonivoolud vahevöös olevad konvektsioonivoolud liigutavad laamasid. 17. Leia kaardilt ookeanilise maakoorega laamasid. Vaikse ookeani laam, Nazca laam, Scotti laam, Kookose laam, Filipiini laam. 18. Millises piirkonnas liiguvad laamad üksteise suhtes kõige kiiremini? Vaikse ookeani ja Nazca laam, Lõuna-Ameerika ja Nazca laam. 19. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus laamad üksteisest eemalduvad. Vaikse Ookeani kogu piirkond, Atlandi Ookeani keskahelik, India Ookeani keskahelik, Araabia poolsaar ja Aafrika sarv. 20
( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5 mln t-st villatoodangust Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan. Kaameleid kasvatakse Aafrika-ja Aasia poolkõrbetes, kõrbetes; Põhjapõtru Ameerika ja Euraasia põhjaosades ; Laamasid, jakke - kõrgmägedes Toiduainetööstuse ja-kaubanduse geograafia Liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus sajandeid vanad Konservi-,juustu, makaroni tööstus kujunesid välja XIX saj. Põhja riikides moodustab toiduainetööstus 13-17% riigi tööstustoodangust Piimatööstus Arenes XIX sajandil (pastöriseerimine, jahutamine) I-ne juustuvabrik rajati 1840a (USAs) I-sed võivabrikud rajati 1861a (USAs) Suhkrutööstus
(16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime
* saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud
eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Inkasid valitses keiser Sapa Inca, kes arvatakse olevat päikesejumala otsene järeltulija. Keiser pööras tähelepanu inimeste heaolule niivõrd palju, et valitsus omas kõike ja raha inimestel vaja polnud. Nad said mida vaja tehtud töö eest. Inkade ehitatud terrassid ja põldude niisutamine võimaldas neil elada taludes järskudel mäenõlvadel. Nad kasvatasid maisi, kartulit, kinoaad ja paprikaid ning söögiks laamasid ja merisigu. Inkad kasutasid ka laamasid pakikandja loomadena. Nad olid head metallitöölised, kes töötasid eriti kulla ja hõbedaga. Inkad olid ka kvalifitseeritud insenerid, kes ehitasid teedevõrke, mis hõlmas tunneleid, teid ja sildu. Peamised marsruudid kulgesid Andide rannikul 4450 miili ja rannikul 2500 miili ulatuses. Teised teed ühendasid peamised teed teistega. Inkad võisid ohverdada jumalatele nii loomi kui inimesi. Päikese kummardamine oli rahvuslik religioon
Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16
tsetsekärbes. · Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel kartulit ja maisi ning nelja kilomeetri kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Nepalis viivad seprad jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest piirkondadest saadav toodang on valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvahelist huvi vaid turistidele. · Põllumajandust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid
XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. Inkade Andid mägismaal: Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid nign harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka.
teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad · Toodang valdavalt omatarbeline PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID · VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS · MÕISASÜSTEEM · SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine
suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside-ja niisutussüsteemi. Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati kivist. Kasutati lihtsaid töövahendeid nagu kaevekepp, kobestusnui ja kõblas. Veel oli oluliseks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo-ega künniloomi neil polnud, nad kasutasid küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väikesi koormaid. Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks võib pidada seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud. Inkad arendasid kohati väga raskesti läbitaval maastikul välja tiheda teedevõrgu kogupikkusega u. 30 000 km, mis ühendas tervet impeeriumi. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud ning mägedes jooksid köitest sillad üle kuristiku. Sidet peeti kullerpostijaamade kaudu. Need väikesed jaamad asusid u
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika,
Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad Inka tähendab kuninglikku valitsejat, kuid selle terminiga tähistati kogu vallutajarahvast. Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult.
Terrasspõllud Inkad leiutasid terrasspõllunduse. Nad elasid mägedes ja seega oli tasane maa haruldane. Nii tegid nad ise maad tasaseks, ehitades mäeküljele astmed. See oli ka heaks niisutussüsteemiks (ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed. Päikesejumal
Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas, seda põhjust, head teooriat maakoore all toimivate liikumiste kirjeldamisel ei tea teadlased tänase päevani. Imelik, et sama argument Wegeneri teooria vastu on jõus nii 1915 kui ka 2005: keegi ei oska eriti veenvalt ära selgitada, mis võrrandite või seaduste põhjal laamasid oma kukil tassivad liikumised Aafrikat ja Ameerikat eemale tirivad. Tänane päev niisiis pole küll selgitanud põhjuseid, miks mandrid triivivad, ometi suure empiirilise andmestiku põhjal toetab planeedi mineviku seisu parimini kirjeldavat teooriat. Tõsi, Maa arengu osas on oodata murrangulisi muutusi edaspidigi, teame minevikus toimuvast õieti väga vähe. Näiteks on väga omapärane see, kuidas asteroidid on meie teket mõjutanud - arvatavasti kõnnime ja filosofeerime
teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad Toodang valdavalt omatarbeline MAISI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND NISU PEAMINE KASVATUS PIIRKOND RIISI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND RUKKI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND
jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad Toodang valdavalt omatarbeline MAJANDUSLIKE TEGURITE mõju PM-le KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised …kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11
Võimalikult suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside ja niisutussüsteemi. Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil siiski nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati enamasti kivist ja puust. Veel oli oluliseks mõjutavaks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo ega künniloomi neil polnud. Kasutati küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väiksemaid koormaid. Koduloomi oli inkadel viis: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat peeti põhiliselt kandeloomana, kuid temalt saadi ka villa, millest valmistati riiet. Alpakat peeti luksus villa omanikuks, kuna temalt saadud vill oli laama omast palju peenem. · USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad
- suurem osa toodangust läheb söögiks piirkond ja Kesk-Ameerika - Kagu-Aasia, Hiina, India rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt.
- kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India 1.3. Miks rajatakse terrasspõlde? põllumajandus- maa puudus erosiooni vältimiseks rohkem avatud päikesele vihmavee kogumiseks 1.4. Kaubanduslik põllumajandus segatalud
Alepõllundus. -kasutatakse laialdast maa-ala -palju tööd põllu rajamisel -põld kasutusel 1-2 aastat -saagikus väike -kogu saak oma tarbeks -kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju -Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus. -karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise -loomadel saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse mõningate põllukultuuride vastu -kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid -Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu, hirsi- ja maisitalud -väikesed maalapid -palju tööjõudu -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal -suurem osa toodangust läheb söögiks -Kagu-Aasia, Hiina, India Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi) Kaubanduslik põllumajandus. Segatalud. -suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu
Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfäärik. Kivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus). Vahevöö ei ole ühtlaselt plastiline, on vedelamaid ja tahkemaid osi. Välistuuma piiril vahevöö kivimid sulavad ning väiksema tihedusega sula mass kerkib üles. Litosfäärini jõudes hakkab mass liikuma külgsuunas ning mingil hetkel vajub allapoole tagasi. Külgsuunas liikudes tirib mass endaga kaasa litosfääri laamasid, tekitades sellega mandrite triivimise. Seal kus laamad üksteisest eemale tiritakse, tungib magma maapinnale ja tahkub. Nii tekib kogu aeg uut maakoort juurde. Kohtades, kus laamad kokku surutakse, tekivad mäed (laamad surutakse ,,kortsu") või surutakse ühe laama serv teise alla. Astenosfäär suhteliselt õhuke kiht, kus kivimid on plastilised. Mandrite all 100 km alates kuni 200 km sügavuseni, ookeanide all 30-60 km Litosfäär- ei ole ühes tükis ümber maakera
Brasiilia asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ning lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses agrokliimavöötmes. Temperatuur kõigub 20 30 kraadini. Aktiivsete temperatuuride summa on 6500 kraadi Celsiuse kohta. Sademeid on aastas 1000 1500 mm aastas ja kasvuperioodi keskmine pikkus päevades on 240. Brasiilias niisutatakse arvatavasti põlde. Andides kasvatatakse 3 km kõrgusel veel kartulit ja maisi ning 4 km kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Mujal pool riigi sisemaal on mullad üsna viljatud välja arvatud muidugi Atlandi ookeani äärealadel ja Amazonas madalikul. Igal pool pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Brasiilia kirdeosa on kõige viljatum ja väga kuiv. Ning on kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda veelgi teravdanud. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Põllumajandus rakendab 2/5 tööhõivelisest rahvastikust ja toodab 65% ekpordist.
liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kunstvalgustus, seemned) mõningate põllukultuuride vastu kohta madal Palju tööjõudu, kõrge saagikus kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, suurem osa toodangust läheb söögiks Linna lähedus (Luunja) laamasid Kagu-Aasia, Hiina, India Põllukultuuride geograafiline levik Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo Põllukultuuride tähtsus kaubanduses on Lõuna-Ameerikas, Aasias – suurem kui loomakasvatussaadustel
Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu. MOCHE KULTUUR 100-750 a pKr Moche tsivilisatsioon õitses Peruu põhjarannikul. Õigustatult on Moche kuulus oma kolme
täielikult kaheks, mille vahel asus hõredalt asustatud ala, mille suurus oli 400 miili. Pachacutic'u seadused Pachacutic lisas oma sõdalase kuulsusele juurde targa ning liberaalse valitseja maine. Ta ehitas Cuzco'sse (arvatavasti mingi vanema hoone asukohale) suure Päikesetempli, asutas selle seinte vahele kloostri, kus elas 500 neitsit, et jumalat teenida. Ta, nagu öeldud, pani aluse ka Ccapac-cocha suurele riitusele, kus päikesejumala auks ohverdati maisi, laamasid ning lapsi. Ta leiutas nii-öelda rahvaloenduse, mille järgi pidid kubernerid talle perioodiliselt ette kandma oma valitsetava rahvahulga suuruse. See avaldus esitati quipos'e abil. Põllumajandus oli tema eriline huvi ning ta oli karm seaduste täideviimise, mis puudutas mullaharimist, viljaaitasid, ladusid ning töö reguleerimist üldiselt, suhtes. Olles arhitekt, võttis ta enda peale ülesande isiklikult kujundada Cuzco linna peahooned, mis ehitati tema juhiste
niiskemaid perioode. Õhutemperatuur on kõrge, kuid peaaegu kunagi ei tõuse see üle 38 kraadi. Maa kirdeosa on kõige viljatum piirkond. Kuigi enamasti hõivatud elatustööliste poolt, hilisemad regioonid on aina enam tähtsamad metsasaaduste, kakao ja troopikaliste puuviljade eksportijad. Andides kasvatatakse 3 km kõrgusel veel kartulit ja maisi ning 4 km kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Mujal pool riigi sisemaal on mullad üsna viljatud, ning seal peetakse karja, välja arvatud muidugi Atlandi ookeani äärealadel ja Amazonas madalikul. Brasiilias niisutatakse arvatavasti põlde. Igal pool pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Brasiilia kirdeosa on kõige viljatum ja väga kuiv. Ning on kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda veelgi teravdanud. Põllumajandus rakendab 2/5
kullavarude suurust, rahvastikuandmeid jm teavet. 13 Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Villa ja liha saamiseks pidasid nad laamasid ja alpakasid, terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja muid köögivilju. Käsitsi kooti villast ning puuvillast kangast, valmistati savianumaid. Linnu ja teid kaitsesid kivist kindlustused, kuid enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste
· põld kasutusel 1-2 aastat · saagikus väike · kogu saak oma toiduks · kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju · Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus · karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise · loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu · kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid · Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud · väikesed maalapid · palju tööjõudu · saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal · suurem osa toodangust läheb söögiks · Kagu-Aasia, Hiina, India Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele
(Andes Mountains, 2016) 4.2.3. Tootmine Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust. (The World Factbook, 2016) Paljudel nõlvadel on arendatud terrasspõllud, et suurendada põllumajanduseks sobiva maa suurust. Peamised põllukultuurid on kartul, mais, põldoad, kohvioad ja kinoa. Piirkonna looduslikke karjamaid kasutatakse suures osas karjakasvatuseks. Põhiliselt kasvatatakse lambaid, kitsi, veiseid, laamasid ja alpakasid. Kuigi suurem osa Andide põllumajanduslikust toodangust on mõeldud kohalikuks tarbimiseks, siis mõningaid produkte kasvatatakse piisavas koguses, et neid eksportida. Peamisteks põllukultuurideks mida eksporditakse on kohvi (suuremalt osast Colombiast), tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor
taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinget, mis lahenevad rikete tekke läbi. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Vaata lisa: Glatsiaalsed pinnavormid_mõisted
XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. (Konspekt 2013) 2.4. Inkade Andid mägismaal Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid ning harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka.
Laamavill on musta, pruuni või valget värvi. Värvipigment asetseb villakiu selgelt eristatavas südamikus. Laamavill ei ole nii peen kui kaamelivill, kuid selle tõmbetugevus on suhteliselt suur. Laamavilla parimad omadused on soojus, kergus ja tugevus. Laamasid on villa andmise seisukohalt kahesuguseid: kerge vill (alusvill), millest valmistatakse rõivariiet ja raske vill (pealisvill) , mida kasutatakse vaipade, köite, mütside, kottide jm tekstiiltoodete valmistamiseks. Laamavillast valmistatakse suhteliselt paksu, tugevalt karvastatud materjali: pontšosid,
seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2. Laamade liikumine ja sellega kaasnevad geoloogilised protsessid. Millistes piirkondades mis protsessid toimuvad vaja kaardil ära tunda (kaardil on näha laamade piirid). Litosfäär jaguneb plaatideks ehk laamades, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. LAHKU Ookeanipõhjas kulgeb mäeahelike süsteem, mida nim ookeani keskahelikuks. See on koht, kus vahevööst ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolud kuumutavad intensiivselt astenosfääri, sulatades selle kivimeist magmat. See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort
tingimustes. Sellistes oludes on maaharimine raske ja liiklus takistatud. Põlluharimine on võimalik kuni 2 kilomeetri kõrgusel. Inimeste elatusallikateks on põhiliselt karjakasvatus, maavarade kaevandamine ja väikepõllundus. Peruus elab Andides veerand Peruu elanikkonnast. Põliselanikud kannavad rahvariideid. Seal kasvatatakse tubakat, maisi, kohvi ja puuvilla. Riigi lõunaosas Titicaca järve ääres elavad rahvad püüavad kala, kasvatavad kartulit ja karjatavad laamasid. Karjakasvatus on levinud 2-4 kilomeetri kõrgusel. Põliselanikud püüavad teenida ka turismiga ja käsitöötoodete müügiga. 2. Aafrika, Austraalia ja Antarktise reljeef. PILET 13 1. Maailmameri: selle elustik, kasutamine inimtegevuses, keskkonnaprobleemid. MAAILMAMERE PÕHI : · Mandrilava ehk self on mere või ookeaniveega üleujutatud mandriääreala. Kuni 200 m. · Mandrinõlv on ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv. Kuni 2000 m. · Ookeanipõhi on maailmamere
a. USAs ja Euroopa Liidus. Rahvusvaheline Villaorganisatsioon võttis nimetuse kasutusele 1988.a. Pikkuse ja läike poolest sarnane mohääriga, siidisuse ja pehmuse poolest aga kasmiiriga. Värvuselt valge või hallikas. Kaamellaste sugukonna loomade vill Kaamelivill(WK)- Saadakse kaksküürkaamlitelt, neid peetakse Loode- Hiinas ja Mongoolias. Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid. Alpakavill(WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste kiududest väärtuslikem. Seda kutsutakse inkade kullaks. Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga
Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama kokkupuute piirkonnas, mis kannab nime San Andrease murrang. Laamade liikumise põhjused o Tektoonilised jõud põhjustavad litosfääri lõhustumist plokkideks (litosfääri laamadeks), laamade liikumist ning haprate ning plastiliste deformatsioonide teket maakoores. o Tektooniliste jõudude mõjul tekkivad pinged ja kivimite deformeerumine. o Laamasid purustavad ning liigutavad tektoonilised jõud tekitavad kivimites pingeid, mis kontsentreeruvad suuresti litosfääriplokkide kokkupuutealadele. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: a. kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks.
Vk-varakevadel Põ- pärast õitsemist Põõsasmaran Vk Igal aastal kärpida Harvendada mõne aasta Potentilla fruticosa eelmise aasta kasve - järel, lausistutustel võrra tagasilõikus Joonis 14 (Järve, Eskla 2009) Madalast põõsast võib kujundada laamasid, mida pole vaja pügada. Piisab, kui neid kord üle paari aasta hekilõikuriga tasandatakse. Põõsalaamasid pöetakse hekilõikuriga, sest hekikääridega võtaks see töö kaua aega ja laiemate laamade puhul ei ulatu kääridega keskpaigani, mis aga on kõige tähtsam- hekikääridega on väga raske suuremaid pindu tasaseks lõigata. Mida tihedamalt laam on istutatud, seda enam vajavad taimed toitaineid. Laama tuleks väetada neljandiku kuni
Ameerika asukad katsetasid põllundusega. Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli kasutusel 57002800 eKr. Inimesed elasid lihtsates ümmarguse põhiplaaniga ritvadest ja rohust majades. Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid. Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62
annaabi.ee 
