õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse
õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse
(vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...
selleni · Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine · Abiellumine o Peigmees vähemalt 14, pruut 12
Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus
(seisused=head,riik ei sekku Vasakpoolsus(võrdsus,reformid) Parempoolsus majandusse,konservatiivsus) 1) Asutav Kogu montanjaarid 50:50 rojalistid (advokaadid,ajakirjanikud) (pankurid,aadlikud,kõrgvaimulikud) 2)Seadusandlik jakobiinid&zirondiinid SOO föjäänid( pooldasid konst. monarhiat ) Kogu 30:60:10 3)Rahvuskonvent jakobiinid&zirondiinid SOO 20:30:50
zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest(kuningad, hertsogid, krahvid ja kõrgvaimulikud). Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn, Richard Kõvisüda, Adam de la Halle Mitmehäälsuse kujunemine Sai alguse 11. 12. sajandil. Pikka aega oli ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum : Gregooriuse lauluse lisati saatehääled. Organum saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil, põhiliselt Pariisis (seostatakse gooti stiiliga). 13. sajandil kujunes mitmehäälsuse kõige
· 13. saj. võitlus paavstivõimuga · Friedrich II o Tüli paavstiga o Keisririigi ühtsuse taastaja 2)seisuste esinduskogud: · Inglismaal parlament o Magna Charta 1215. a. o Kuningas Henry III ja parunite sõda o Kuningas langes vangi ja Montfort(aadlike juht) kutsus kokku maa esinduskogu(suurfeodaalid, kõrgvaimulikud, 2 rüütlit igast kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel
Rooma riigikorraldus õiguse süstematiseerimine.Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikzanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Kyrillos, Methodios võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Justinianuse *Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) valitsemisaja 527-565 * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) saavutused FRANGI RIIK 3. Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481
lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki
*Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure. Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt. Diivan nt. Seisuslike esinuskogude tekkimine Taustaks oli tsentraliseeritud riikide tekkimine ühtse keskvõimuga riik. Kuninga ainuvõim. 1265.a Inglismaal parlament, koosneb 2 kojast, ülemkoda sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud. Alamkoda alamaade vaimulikud ja linnade esindusm, Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid. Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud, vaimulikud ja linnakodanikud. Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata. Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast
mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude
maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus.
Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks. Indulgents Patukustutuskiri. Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avingoni linna Prantsusmaal
kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused, paganad Pühakud eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Reliikviad pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a. suur kirikulõhejagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks Indulgents patulunastuskiri. Väideti, et selle ostjale annab Jumal kõik patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida
Rooma õiguse süstematiseerimine, edasi arendamine - sellel rajanevad paljude Euroopa riikide tsiviilkoodeksid, Balti eraseadus. Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu
· Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui
paranes.Idamaadeskonsolideerus(tihedalt läbi käima), hakkasid kerkima fundamentalistid. Teravnesid ida ja lääne suhted. 6.Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga
Koolide tase oli ebaühtlane. 3. VAIMULIKE KASVATUS Vaimulikud moodustasid keskaegses ühiskonnas talupoegade ja feodaalide kõrval omaette seisuse, kelle ülesandeks oli olla vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimulikele esitati mitmeid kohustusi ja kitsendusi, näiteks, ei tohtinud nad abielluda ega omada perekonda. Kuna puudusid oma seisusest järeltulijad, tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste seisuste laste seast. Feodaalide poegadest kasvatati enamasti kõrgvaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väikesearvulisem osa. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. Lisaks teistsugusele eluviisile vajas vaimuliku kasvatus ka pikaaegset ja kindlat koolitust, mida pakkusid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Kloostrid olid pidevalt sõdivas maailmas ainsateks tõelisteks religioosse elu keskusteks
kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas
sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi)
kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid. Kõrgvaimulike ja tavaliste kogudusepreestrite vahel valitsesis suured sotsiaalsed ja elulaadilised erinevused. Peapiiskopid, piiskopid jt. kõrgvaimulikud pärinesid enamasti kõrgaadlikest, neil olid lossid ja nad elasid üpris ilmalikku seltskondlikku elu. Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest. Seisuslikult tehti vahet vana päritolu nn. mõõga-aadli ja kodanluse seest pärineva nn. mantliaadli vahel. Ainult mõõga-aadlisse kuuluvad mehed võisid käia koos
Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. b)seisuste esinduskogud prantsusmaal(generaalstaadid) ja Inglismaal(parlament) *Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia/absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim *Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad *Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks,Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad
Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad
hiinlased üle ja suutsid siidiussid Bütsantsi tuua. Peamisteks siidiusside kasvatamise kohtadeks muutusid Süüria ja Foiniikia. Selle kõige tõttu avati keiser Justinianuse käsul pealinnas suured siiditöökojad ja see käsitööala kuulutati riigi monopoliks. Siidiriiet müüdi kullakaalus. Bütsantsi siidiriiet peeti kõige kvaliteetsemaks ja nii ostisidki seda kuningad ja vürstid, piiskopid ja teised kõrgvaimulikud nii riietuse tarvis, kui losside ja kirikute kaunistamiseks. Veel levisid laialdasel alal Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Talurahvas ajas läbi külakäsitööliste tehtuga, sest linnakaubad olid liiga kallid. Palju vajalikke asju valmistasid talumehed ise. Pidev riigi järelvalve hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samaks jäid töökorraldus, töö võtted ja tööriistad, samal ajal kui Lääne-Euroopas toimus kiire progress
· Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. · Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj
2.3. Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 2.4. Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12
b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:
7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.- 16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135 *Alates 1420-ndatest aastatest hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi- Vana-Liivimaa seisusete kogunemisi. *Maapäevadel arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud ja astuti samme talurahva pagemise vastu *Maapäevadel osalesid Riia peapiiskop ja ülejäänud kõrgvaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad ja linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad *Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris. *Liivi ordu suhted Taaniga: Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal.
Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst. Seejärel: Preestrid Vikaarid, diakonid-preestri abid kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst) Peapiiskopid Sakramendid- jumalaarm Piiskopid Ristimine Kanoonikud(toomkapiitli liikmed) Leeritamine Kloostriülemad (abtid, Priorid, Piht ja patukahetsus abtissid, priorissid) Armulaud
Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt. Teoorias oli võimalik ka see, et talupoja poegadest said vaimulikud, aga enamasti talupoja poegadest ei saanud kõrgvaimulikud, vaid nad jäid pigem alamatele astmetele peatuma. Oli võimalik ka vaimulike seisust täiustada talupoegade arvelt. Nii vaimuliku kui ka aadlike seisuse sees oli oma hierarhia. Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle Euroopa oli üldiselt sama
jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsi musi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik
kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik
kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik
Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses hierarhias sakslaste ja mittesakslaste vahel. Võib pidada sotsiaalse mobiilsuse
maailmaavastamist. 7) Varakapitalistlik tootmine vajas uusi tooraineallikaid ning turge. Tekkiv kodanlus tahtis avaldada oma majanduspiire. REFORMATSIOON Ühelt poolt tähendab ristiusu puhastamine Miks algas reformatsioon? 1) Kiriku moraalne prestiiz oli alla käinud vaimulikud rääkisid ühtmoodi, aga elasid hoopis teistmoodi ( sõnade ja tegude mittekokkulangevus). Kõrgvaimulikud elasid küllaltki ilmalikku elu 2) Kiriku rikkus kiriku ülalpidamine oli kallis, osadel kõrgvaimulikel oli ambitsioon ka kirikuid ümberehitada, aga see maksis ning sellepärast tõsteti kirikumakse. 3) Humanism uus inimesekeskne maailmavaade läks vastuollu keskaegse kirikliku maailmavaatega. 4) Saksamaa oli killustatud kiriku tegevust võimude poolt ei piiratud Muutused: · kirikus ja kultuuris 1) rahvuskeelne jumalateenistus
ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt. Teoorias oli võimalik ka see, et talupoja poegadest said vaimulikud, aga enamasti talupoja poegadest ei saanud kõrgvaimulikud, vaid nad jäid pigem alamatele astmetele peatuma. Oli võimalik ka vaimulike seisust täiustada talupoegade arvelt. Nii vaimuliku kui ka aadlike seisuse sees oli oma hierarhia. Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle eruoopa oli üldiselt sama
Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
Seisuslike esinduste kujunemine: 1410. a sai Saksa ordu lüüa Grünwaldi lahingus PoolaLeedu ühisvägedelt, jätkus Saksa ordu allakäik, mis lõppes Poolast läänisõltuvuse tunnistamisega ja teised siinsed jõud hakkasid ajama iseseisvat poliitikat vasallid hakkasid korraldama meespäevi ja linnad linnade päevi 1421. a hakati VanaLiivimaal kokku kutsuma igaaastaseid maapäevi (seisuste esinduskogu), kus olid esindatud neli seisust e kuuriat: Riia peapiiskop ja teised kõrgvaimulikud, ordumeister ja teised orduvennad, vasallkondade ja linnade esindajad; otsused ei olnud täitmiseks kohustuslikud (Valgas) Maapäev seisuste esinduskogu, ühehäälsuse põhimõte VanaLiivimaa killustatus jäi tegelikult püsima kuni Liivi sõjani VanaLiivimaa välispoliitika: 14. sajandil algas suurriikide kujunemine VanaLiivimaa ümbruses 14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu
annaabi.ee 
