26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi
linnades, mis soovivad oma siluetti säilitada, teatud piirkõrgusest kõrgemate hoonete ehitamine keelatud. Pilvelõhkuja tippu pannakse sageli teleraadioantenne, et massiteabe edastamiseks ei oleks vaja eraldi suuri translatsioonirajatisi püstitada. Hoone kõrguse määramisel on sageli vaidlusi tekitanud, kas mõõta tuleb maapinnast katuseharjani või antenni ülemise tipuni: sellest on sõltunud ka see, missugust ehitist peetakse maailma kõrgeimaks. --------- Esmased kõrghooned (1884-1939) Esmased kõrghooned rajati aastatel 18841939 enamasti Ameerika Ühendriikide Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas Manhattani saarel New Yorgis, mis oli Põhja- Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus
Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon tuule tõttu Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine
1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool rohkem kui pool ruumi kõrgust. 5. Unikaalsuse järgi liigitatakse hooned: Unikaalhooned (eriprojekti järgi), masshooned (tüüpprojekti järgi). 6. Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned. 7
Gustav Adolfi Gümnaasium Hattorpe-tagune torn Karl Reispass 7.B Tallinn 2011 Sisukord 1. Lk 1 Sissejuhatus 2. Lk 2 Kõik Hattorpe-tagusest tornist 3. Lk 3-4 Pildid Tornist 4. Lk 5 Kasutatud allikad Sissejuhatus Linnamüürist - Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad, kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Tornid on üks paljudest, kuid tähtsamatest osadest müüris. Suhteliselt hästi kaitstud Toompead. Linnamüüri oli enamasti vaja vaenlaste eemale tõrjumiseks. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas. Sellega oleks kaasnenud see, et Eestisse ei oleks jõudnud palju erinevaid vürts...
vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Oma hubaste kohvikute, putiikide ja kunstigaleriide poolest ei jää Tallinn kindlasti alla teistele Euroopa pealinnadele. Suurlinlik elurütm ja kerkivad kõrghooned südalinnas võivad samuti olla meeldivaks vahelduseks, kui elad muidu vaiksemas kohas. Eesti pealinn-Tallinn, on elav ja loomulik ja pidevas liikumises. Keskaegne vanalinn pole väljasurnud muuseum, vaid tuksuv linnasüda, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset ka kohalikule elanikule. .Imetlemist väärivad ligemale 2 km säilinud linnamüüri ja 26 kaitsetorni, 600-aastane gooti raekoda, üks Euroopa vanimaid seni tegutsevaid apteeke Raekoja platsil ja kirikud.
toc 24.11.2007 3. Ehitustehnoloogia ajalugu. Üldine Traditsiooniliste ehitusvõtete ja materjalide kokkuvõte. Tutvustatakse traditsioonilisi võtteid müüri ja katuse tegemiseks, klaasimis ja plaaditöid, krohvimis jm. http://freespace.virgin.net/mp.hearth/Directory.html 24.11.2007 4. Ehitustehnoloogia ajalugu. Üldine Ehituse ajalooga tegelev ühendus. http://www.constructionhistory.co.uk/ 24.11.2007 5. Ehitustehnoloogia ajalugu. Kõrghooned. Betoonist kõrghoonete ajalugu. Kirjeldab betoonist kõrghoonete ehitamist ja ehitustehnoloogia ja betoonitehnoloogia arenguid, mis on kõrghoonete ehitamise viinud sellise tasemeni nagu ta praegu on. http://www.ejse.org/Archives/Fulltext/200101/01/20010101.htm 26.11.2007 6. Ehitustehnoloogia ajalugu. Kõrghooned Pildimaterjali 20. sajandi alguse ehitustehnoloogiast Empire State Building'i ehituse näitel. http://www.nypl.org/research/chss/spe/art/photo/hinex/empire/empire.html 24.11.2007
Disainiajalugu : Algus Sissejuhatus: 17.sajandil vallandunud leiutiste laine põhjustas ühiskonna ümberkorralduse ja käsitsitöö järk-järgulise asendumise masinatööga. J.Watt´i leiutis aurumasin (1765) oli otsustav samm industrialiseerimise suunas. 1850. aastaks oli see protsess haaranud peale Inglismaa ka teised jõukamad Euroopa riigid. · Inglismaa oli läbi kogu XIX sajandi tööstuslikult maailma kõige enam arenenud riik. · Kehtis arusaam, et tööstuslik areng oli sünonüümiks progressile. · Kuid masinate intensiivne kasutamine ja kaupade tootmise viimine spetsiaalsetesse tehasepiirkondadesse viis disaini ja tootmistegevuse killunemiseni. · See eraldas disaini toote valmistamisest ja tähendas, et oskuslik käsitööline enam ei loonud ega disaininud toodet kui oma ala meister. · Industrialiseerimise käigus asendusid oskustöölised pooliku või olematu kvalifikatsiooniga masinaoperaatori...
Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted REFERAAT Õppeaines: Projekteerimise alused Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Renee Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2015 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Maailma edukamad ettevõtted 2013. Aastal.............................................................................4 3HNTB Cos.................................................................................................................................5 4Parsons Brinckerhoff.................................................................................................................6 5CH2M Hill..........................
kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra
IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool, Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused. Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute materjalide maksimaalne kasutamine, kõrghooned muutuvad vaheldusrikkmaks. V Hi-Tech suund Pompidou keskus Pariisis(tellingulik, kõik on teisaldatav, MASIN); Lloyd'i hoone Londonis(juures suur sigar); ja Louvre'i klaaspüramiid. VI Dekonstruktivism Hoone tahab mõjuda nagu skulptuur. FRANK GEHRY, arhitektuur kaetakse terasplaatidega: Guggenheimi Muuseumi hoone. Veel käib selle valdkonna alla Sydney ooperiteater. VII Ökoloogiline arhitektuur - kasutatakse taastuvaid materjale; päikese ja tuuleenergia kasutamine; vee taaskasutamine.
juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1. Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama palju kui Eurooplastel. Tulemuseks allajäämine Euroopale. 2
Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport - kaubandusvõrk - kõrghooned Kuhu tekkisid esimesed linnad? - Mesopotaamia piirkond - Niiluse jõe orus - Induse madalik - Jangtse ja Huange jõe piirkonnas Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul
1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid. Mitme meetri laiuselt avanevad praod ja augud võivad neelata autosid ning ehitisi. Siiski täituvad maakooreavaused kiiresti purunenud kivimimassiga ning on lõpuks harva sügavamad kui mõni meeter. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mitmel moel hoidma. Näiteks ehitatakse kõrghooned püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia ja kindla alusega hoone püsti. Mõjud inimesele: Surm Epideemiad Hoonete kokkuvarisemine Sildade, teede jm ehitiste purunemine 1.6 Maavärina piirkonnad Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas: esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani
vahelaesüsteemi korral. 32 16 Teraskarkass Raud ehituses: 17. saj. lõpul; Raud kandev element 18 saj. lõpul (malm); 1889 324 meetrit kõrge Eiffeli torn; torn; Esimesed kõrghooned 1880 Chicagos: Tacoma Building (13 korrust, kõrgus 50m); 1931 New Yorgis Empire State Building 102- 102-korrust (kõrgus 381m) 1972 New Yorgis World Trade Center- Center-i kaksiktornid kõrgusega 417 ja 415meetrit. Taipei 101 (katus 448m + antenn 508m) 2008 aastal on Dubaisse valmimas (rb (rb.) .) Burj Dubai: Dubai: katuse 643 m + antenn 818 m. 33
Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat. Mõnikord püüavad seismoloogid maavärinat ära hoida. Selleks pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinud pingeid alandab. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mingil moel hoidma. Näiteks on kõrghooned ehitatud püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia kindla alusega hoone püsti. Kasutatud kirjandus: 1. Dorling Kindersley ,,Maakera seest ja väljast" Tallinn 1997 lk 20, 21 2. Guido Ilves ,,Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" Tallinn 1999 lk 7-122 3. A. Muranov ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn 1981 lk 243-252 4. V. Mezentsev ,,Imed looduses" Tallinn 1973 lk 193-210 5
Ja kolmas mälestus, mis seostub mul just nende mängudega on pärit Moskvast. Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas punase diplomiga (st olid kõik viied hinnetelehel), asus õppima Moskva Pedagoogilisse Instituuti ja selle kooli ühikaks oli olümpiaküla üks kõrghoonetest .Ehk siis ta elas õppimise ajal Moskva olümpiakülas. Sel korral Moskva jättis mulle taas kustumatud mälestused, aga olümpiakülas pettusin küll: seisid võimsad kõrghooned, aga ümbrus oli räämas ja majade vahel olevad haljasalad oli kui niitmata heinamaad. Loomulikult olümpia ajal see nii ei olnud. Aastaid hiljem aga on tehtud palju dokfilme sellest, mida kõik nõme nõukogude võim tegi selleks, et need mängud õnnestuksid. Tean, et kõik Moskva ja linna lähiümbrus "puhastati" asotsiaalidest ja kerjustest, kes oleksid jätnud välismaalastele halva mulje suure ja võimsa riigi pealinnast. Inimesed, kes elasid Moskvas, polnud enne ega pärast
korda paksem ja kõrgem kui Nürnbergi ja Kölni linnamüürid, mida loeti keskajal Saksamaa tugevaimaks. Tänapäeval on all-linnas säilinud umbes 1,85 km müürifronti, 18 müüri-, 4 värava- või eesväravatorni ja 3 madalat tornivaret. [4] 2. Linnamüüri tornid Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Kunagised kaitsetornid ja müürid pole mitte ainult kaunis raamistus Tallinna vanalinnale, vaid ka selle üks tähtsamaid osi. Suhteliselt hästi kaitstud Toompea - kõrval vajas tol ammusel ajal kaitset ka all-linn. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas, siin oleks ehitatud uhkeid elamuid ja kirikuid, või oleks kaubeldud kallite kangaste ja vürtsidega
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Cristi Riimand 2001.AASTA 11.SEPTEMBRI RÜNNAKUD uurimustöö 6.a klass Juhendaja: Ave Soodla Pärnu 2016 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Mis juhtus...................................................................................................................4 1.1Lennunduses.............................................................................................4 Hukkunud..............................
põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned • Energiatõhususe (säästliku püstitamisega) / energiasäästlikkuse (minimaalse tarbimisega) järgi 4. Hoone min eluiga
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
Kuid pinnamood on Eestis tasane ning tuulikutele sobivad lagedad alad väikesed. Tavaliselt mahutavad kõige enam mõnikümmend, enamasti aga paar tuulikut. Seega ei kujuta nad lindudele väga suurt ohtu. Statistika näitab, et kümne kilomeetri pikkuse tuulikuriviga võrreldes hukkub linde viis korda rohkem elektriliinide tõttu ning viisteist korda rohkem liikluses ja lisaks veel linde hukutavad peegelklaasidega kõrghooned. Piisab kui ei ehitata tuulikuid peamiste rändeteede ja suuremate pesitsusalade lähedustesse. Selleks, et tuulikuid lindudele veelgi ohutumaks muuta tuleks vältida linde pimestavaid signaallampe ja kasutada monoliitseid torutorne, sest tihti armastavad röövlinnud varitseda sõrestikmasti lattidel. Saaki märgates ei pane nad enam pöörlevat tiivikulaba tähele. Üldjuhul on loomadega vähem probleeme. Nad kas lahkuvad sellest piirkonnast või harjuvad kohanemisvõimelisemad
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust, samas karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades ja on eriti nõrk klaasi nurkades! Selgus, et klaasi valikut mõjutab eelkõige tema kasutusala, klaasi paksusest ja kihtide arvust sõltub tema soojapidavus (U-arv) ja helikindlus. Ka Eestis on klaasi kasutamine hoone välisfassaadina tõusuteel. Mitmekümnekorruselised kõrghooned tehakse justnimelt klaasfassaadile. Samamoodi on klaasi kasutamine ehitusesväga populaarne ka mujal pool maailma, mida saab järeldada näiteks erinevatelt fotoallikatelt internetist. 21 KASUTATUD KIRJANDUS [1] ,,Klaas Glass," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
Mässu juhtis LENIN (kodanikunimega Vladimir Uljanov). Temast saigi ultravasakpoolse riigi Nõukogude Venemaa juht. Tsaari perekond (ka väikesed lapsed) tapeti, kõik poliitilised parteid peale ühe keelustati, dissidentide e teisitimõtlejate jaoks loodi erilised vangilaagrid, kus kinnipeetavate elu ei erinenud millegi poolest antiikaja orjade elust. Selliste `orjade' armeega püstitati Valge mere kanal, Moskva kõrghooned ja metroo, suured hüdroelektrijaamad, uued raudteeliinid Siberis jpm. Riigis valitses juba LENINi ajal ehtne diktatuur, kuid kõige julmemaks diktaatoriks kujunes Kommunistliku Partei liider STALIN (kodanikunimega : Jossif Dzugasvili), kes oli rahvuselt grusiin. Just tema ajal okupeeriti iseseisev Eesti Vabariik, arreteeriti ja hukati meie arvamusliidrid, tuhanded pered küüditati Siberisse. Paraadportree Leninist Paraadportree Stalinist
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
Enamike ehituskonstruktsioonide jaoks on resonantskomponent väike ja tuulekoormuse mõju võib lihtsustatult asendada kvaasistaatilise taustkomponendiga. (3) Käesolevas normieelnõus esitatakse tuulekoormus staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega. Suhteliselt saledate ja väikese jäikusega konstruktsioonide (korstnad, vaatlustornid, raamide ja sõrestike elemendid, mõningal juhul sillad ja kõrghooned jne.) projekteerimisel tuleb arvestada tuulekoormuse dünaamilist mõju Projekteerimise alused 70 täpsemalt. Normieelnõu 9. peatükis on esitatud kriteeriumid, mis määravad kasutatava meetodi kehtivuspiirid. (4) Lisaks käesolevale dokumendile võib kasutada alternatiivseid meetodeid ja tuulekoormust täpsustavaid uurimusi. Need tuleb teha tunnustatud analüütiliste, numbriliste või eksperimentaalsete meetoditega, sh
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
2 tuld takistav 3) TP-3 tuld kartev Tulepüsiv hoone püstitatakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, ainult katusetarindis, kui katus ei ole kandetarindi (jäigastav) osa, võib kasutada B klassi kuuluvaid tarindeid. Tarindite tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest 4. Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone korruseid? Korruselisuse järgi: o vähekorruselised kuni 3 korrust o mitmekorruselised 4...9 korrust o kõrghooned 10 ja enam korrust Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning soklikorrus1), kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. 9 5. Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid. Tüpiseerimisel on väga oluline erimõõtmeliste hooneosade arvu piiramine ehk
120m. Ei teostatud, liiga surejooneline. 400m kõrge, ümber keskjoone liikuv. Le Corbusieu: Moskvas. Corbusieu on pseudonüüm, propageeris funktsionalismi igal pool. ka geomeetriline abstraktsionism, siis tegutses pärisnime Jeannret all. Oli prantsuskeelse ajakirja L'Espirit Nouveau peatoimetaja. selle ajakirja kaudu levis funkstionalism ka Eestisse. Lektor, propageeris funktsionalismi mujal maailmas ka. Vaiade kasutamine, natuke sambalaadsed. Villa Savoye Pariisi juures. Marseilles'is kõrghooned jämeda vaiamotiiviga. Aedlinn - tema populariseeris neid. Tänavad kaotati, majad ehitati pargi sisse. Palju tiike, basseine, rohelust. Majade vahel väikesed teed. 19.saj lõpus mõtles selle välja E.Howard. Ka Annelinnas, Mustamäel üritati aedlinna - koondati suuremad tänavad kvartalite külgedesse. Enamus hoonestikus pargi sees. Aedlinn on kallis, kuna nõuab aednikke pidevalt. NL-il polnud raha, lõunamaades polnud niiskust piisavalt. Corbusieu tegi aedlinna Indiasse
rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892)
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19. saj lõpp kuni 1950 ,,Areng ja valikd" o Kõrghooned, sadamad ja hüdroelektrijaamad nõudsid uut taset o Pinnasemehaanika kui teadus 1925 konsolidatsiooniteooria sünd o 1929 raamat ,,Insenergoilogie" K.A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe o Areng kahes erinevas suunas koos(geotehnika) või kaks eraldi teadust (omavahelised shted eerulised, kaks eri keelt) III etapp 1950 kuni tänapäev ,,Keskkonna probleemid" o Keskkonna geoloogia ja geotehnika
maja orgaaniline tervik, kus yks ruum läheb teiseks yle tal on vaid yks arhitktuur, ei ole uut ja vana Ville Contemporain 1922 Le Corbusier urbanist ratsionaalselt organiseeritud linn=ratsionaalne yhiskond tihe linn pargis urbanist vertikaalsus kõrghooned linn 3 miljonile elanikule tihe keskus, väikesed vahemaad ei trammile kesklinnas keskel suur plats, helikopterie maandumisplats, mida kasutati linnas taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!! maaomandus linnades -vaja metoodilist maa- poliitikat eksistentsmiinimum!!!
* Miks on parem, kui sama liigi isendid pärilikelt omadustelt teineteisest erinevad? Lisa Suur osa maailma elurikkusest paikneb vihmametsades Vihmametsad on maailma liigirikkaimad maismaaökosüsteemid. Need moodustavad umbes 7 % maismaast, kuid seal elab üle poole maailma liikidest. Vihmametsad kasvavad ekvaatorilähedastes piirkondades, kus on palav ja sajab palju. Sellistes tingimustes on taimed aasta läbi lopsakad. Kõrgekasvulised laiuvate võradega puud on nagu kõrghooned, kus igal korrusel elavad erinevad liigid. Kui organismid on jagunenud eri kõrgustele, on konkurents eluruumi ja toidu pärast väiksem ja sinna mahub rohkem liike. Ühel hektaril võib kasvada sadu puuliike. Eesti kõige liigirikkam kooslus on Lääne-Eestis asuv Laelatu puisniit. Selle ühelt ruutmeetrilt on loendatud 76 soontaimeliiki. Kogu maailmas on teada vaid üks kooslus, kus on ruutmeetril veel rohkem taimeliike loendatud, s.o Argentiina mäginiit 89 liigiga. Pilt: Laelatu puisniit.
matu kiirgus) (neutroni Li) liitumine; väliskesta pomm) (U238) raskete tuumade lõhustumine 155 massihävitusrelvad Tuumarelva kahjustavad mõjud Valguskiirgus umbes 35% plahva kõrghooned, üle keskmise vastupida- tuse energiast. Mõjub isikkoosseisule, vusega on madalad kivihooned, suuri- tekitades põletushaavu (nt kõige oht- ma vastupidavusega maasse kaevatud likumad III astme põletushaavad teki- ehitised. Lööklaine levikut takistavad vad keskmise tuumapommi (100 kT) künkad, tihedad metsasalud ja muud plahvatuse korral 5 km raadiuses, tõkked. Lööklaine soodustab tulekah- kergemad I astme põletushaavad aga jude teket.
suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel.
Bruno Taut tegi Berliinis 1920ndatel. Kõik see pidi hästi mõjuma nii töölisklassi tervisele kui ka moraalile, arvati. Ent Le Corbusier põlastas aedlinnade-entusiaste ja väitis, et aiatöö on töölistele ainult koormaks, see deformeerib keha ja tekitab reumatismi ja illusioone. samas pooldas ta looduse toomist linna. Tema lahendus oli hoopis suurejoonelisem: Kaasaegne Linn - La Ville Contemporaine (1922). Betoonist suurte akendega kõrghooned võimaldaksid puhast õhku ja päikest kõigile. Nad mahutaksid ka tohutult rohkem rahvast kui konventsionaalsed linnamajad. Seetõttu jääks vabaks palju maad ja majad võiksid asuda hõredalt kaunil parkmaastikul või isegi keset põlde ja karjamaid. Kuna majad on ehitatud sammastele, siis jääb ka nende all ruum vabaks. Majade katused on lamedad ja sinna on rajatud aiad. Seal asuvad solaariumid, basseinid, spordiplatsid...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
versumis. See moodustab siis mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lausa lõppfaasi. Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult nö. kunstlikult. See tähendab seda, et looduslikult selline kõrgelutalitlus ei teki ja ,,ilmselt" ei ole see ka võimalik. Ainult mõistuslik elu võimaldab niisugust elu luua nii nagu ainult mõistus võimaldab luua igasuguseid leiutisi nagu näi- teks autod, arvutid, kõrghooned, telefonid jne. Iseenesest ( see tähendab looduslikult ) need ei ole võimelised tekkima. 3.2.4 Energiavälja omadused ja võimalused Amorphuslike olendite ( see tähendab mateeria väljana eksisteerivat eluvormi ) füüsilised ja ka psüühilised omadused ja võimalused erinevad suurel määral nendest elusorganismidest, kes eksis- teerivad peale välja ka ainena see tähendab koosnevad aineosakestest. Miks see nõnda on, tuleneb puhtalt mateeria enda füüsikast
versumis. See moodustab siis mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lausa lõppfaasi. Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult nö. kunstlikult. See tähendab seda, et looduslikult selline kõrgelutalitlus ei teki ja ,,ilmselt" ei ole see ka võimalik. Ainult mõistuslik elu võimaldab niisugust elu luua nii nagu ainult mõistus võimaldab luua igasuguseid leiutisi nagu näi- teks autod, arvutid, kõrghooned, telefonid jne. Iseenesest ( see tähendab looduslikult ) need ei ole võimelised tekkima. 3.2.4 Energiavälja omadused ja võimalused Amorphuslike olendite ( see tähendab mateeria väljana eksisteerivat eluvormi ) füüsilised ja ka psüühilised omadused ja võimalused erinevad suurel määral nendest elusorganismidest, kes eksis- teerivad peale välja ka ainena see tähendab koosnevad aineosakestest. Miks see nõnda on, tuleneb puhtalt mateeria enda füüsikast
versumis. See moodustab siis mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lausa lõppfaasi. Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult nö. kunstlikult. See tähendab seda, et looduslikult selline kõrgelutalitlus ei teki ja „ilmselt“ ei ole see ka võimalik. Ainult mõistuslik elu võimaldab niisugust elu luua – nii nagu ainult mõistus võimaldab luua igasuguseid leiutisi nagu näi- teks autod, arvutid, kõrghooned, telefonid jne. Iseenesest ( see tähendab looduslikult ) need ei ole võimelised tekkima. 3.2.4 Energiavälja omadused ja võimalused Joonis 5 Aegruumi tunneli loomine, psühhokineetika, telepaatia ja virtuaalreaalsus on need neli võimalust, mis automaatselt kaasnevad inimese kehast väljumisega. Amorphuslike olendite ( see tähendab mateeria väljana eksisteerivat eluvormi ) füüsilised ja ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
