Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sòjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus
- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega. Hilis rauajal (1050-1200 pKr.) matmiskombed ei muutunud oluliselt. Kasutati ikka kalmeid ja kääpaid. Sellest järeldan ma,et matmiskommetes oli suuri läbimurdeid ja oli ka aega kui muutused oli väiksed. Suurim muutus toimus nooremal pronksiajal kui kasutama hakati kivikirstkalmeid.
Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest arvatakse et väärmsmetall maeti maha sõjaohu korral , vahel ka ohverdamisel
Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sõjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus.
Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei rajatud. On tarandkalmega kokku ehitatud kivivarekalmeid. Valdav põletusmatus. Hauda kaasa pandud relvi Kiviristkalmed alates nooremast pronksiajast kuni vanema rauaajani Laevkalmed pronksiajast, Saaremaal Tarandkalmed alates vanemast rauaajast. Rooma rauaajast tüüpilised tarandkalmed põletusmatusega Kangurkalmed noorem rauaaeg Kivivarekalmed keskmine rauaaeg Kääpad Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad) Kiviringkalmed viikingiajal saartel Hilised kivikalmed hilisrauaaeg Lohukivid . Kokku leitud 1750 erineva suurusega lohukivi, enamus Põhja-Eestis. Eelrooma rauaaeg. Asendilt seostuvad kivid maaviljelusega. Kivide fuktsiooni kohta ei ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks ROOMA RAUAEG Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg
*käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine KESKMINE *ribapõllud, *künnipõllundus, *kraaviga linnuste *tarandkalmed RAUAAEG kaheväljasüsteem karjakasvatus rajamine *kääpad 450-800 pKr *hõbeaarded *käsitöö *külade kujunemine VIIKINGIAEG *kaubandus *sõjakäigud Eestisse 800-1050 pKr
1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2. neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng) 3. Ringvall-linnused Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall. Kääpad- liivast kuhjatud kääpad, mille alla või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. ( Kagu-Eestis levinud) Naabrite vallutuskatsed: a) Oht lääne poolt. 9tat ja 10tat saj tuntakse viikingu ajana Euroopas. Eesti jäi viikingite ida teele ning Lääne ja põhja ranniku elanikud pidi sageli tagasi lööma viikingite röövretki. Üldiselt saadi sellega hakkama ja vahel korraldati ka vasturetki. b) Oht ida poolt. 9 saj lõpul oli tekkinud Vana-Vene riik(Kiievi-Venemaa) Venelased
2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal
sisemaaks. Ehitati ümbruskonna üle, kindlustatud Ühiskondlik asulaid,põllumaa võimuvõitlus eraomandlus, kujunes varandulik ebavõrdsus MATMISKOMBED Kivikirtkalmed Tüüpilised Tarandkalmed Tehti liivast sama laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid
omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridadest või müüridest,mis piirasid 4nurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m,surnud asetati tarandimüüride vahele;Kääpad-liivast kuhjatud,mille all või sees on põletusmatused suht väheste panustega; Kihelkond-teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna 13.saj algul eestis u 45kihelkonda Maakond-kihelkonnad liitusid suuremateks maakondadeks,eestis neid 8; Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga;Mitmeväljasüsteem-ühele põllule külvati
Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid ka laevkalmed, mis tulid ka naaberpiirkondadelt. Nende keskele rajati kivikirstud, kuhu puisati põletatud surnute tuhk. Rauaajal toimusid jällegi suured muutused kalmistute suhtes. Seda arvatavasti selle pärast, et toimus ühiskonna kihistumine. Mida rikkam ja edukam oli surnu, seda suurem ja laiem oli tema hauaplats. Uued kalmed olid liivast kuhjatud kääpad. Matmispaikadesse pandi lahkunutega kaasa hõbeehteid, relvi ja muud väärtuslikku. See viitas sellele, et lahkunu oli austatud ja armastatud. Kuna talle kaasa pandud esemed pidid järgmises elus rikkust, jõukust ja õnne tooma. Selle töö kokkuvõtteks oskan öelda, et matmiskombed läbi aegade on muutunud usundimuutuse, ühiskonna kihistumise ja naaberpiirkondade tõttu. Olen kindel, et aja pikku matmiskombed muutuvad veelgi, kuigi mina seda enda elu jooksul arvatavasti ei näe
sõdaderohke periood, poliitiliselt suured muutused MATMISKOMBED tarandkalmed Tarandkalmed, Kivivare kalmed- Liivast kuhjatud kivikirstkalmed enamasti korrapärane kuju kääpad. põletatult. VÄLISMÕJUD/ On seotud Jõukamad talud Linnuste Rahutud ajad, Rahutud ajad, SUHTED rahvusvahelise võimutsesid puudumine, ja võimuvõitlus võimuvõitlus, pronksikaubanduse ümbruskonnas. relvade äärmine vähesus, haua panustes osutab
peaaegu Alpideni Millised olid Tarandkalme Sängitati Rajati Maeti Kivikirstkalm matmiskombed d, asulad asulatest territoorium ed , mis oli kivivarekalm territooriumile väljapoole ite või moodustatud ed, kääpad , vahel isegi veidi elamualla suurematest (ümarad ja põranda elamu kõrgematel kivimitest pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst.
Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a.
euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama.
majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu,
“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati „Maahingamispäevaks“, kus inimesed laulisd meeletult palju. Rannikualadel tegeleti kalandusega ja kuiv havi oli rituaalne toit, mis on väga maitsev. Olid tekkinud ka Iisaku- Kuremäe põliskülad ja eripaikades olid kääpad ehk matmispaigad. Mall rääkis ka eestlastest ja vadjalastest, kelle vahel on väga tugev side. Ta mainis ka seda, et vadjalase tunneb ära selle järgi, et tal on põsenukid kõrgemal. On tehtud uuring, et aastast aastasse on jäänud vadjalasi aina vähemaks ning arvatavasti praegu ei eksisteeri neid enam üldse, kui siis mõni üksik. Kui Mall oli oma ettekandega lõpetanud tuli Dmitri Kulakov oma ettekandega „Poluvernikud“
idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega?
raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi
ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii. Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada iv. Liivlased tahtsid olla iseseisvad c. Sõjakäik i
Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga.
Mis seda soodustas? Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge · ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt.
a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna
Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist)
relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
Matmiskombed a) Tarandkalme maapealne matmispaik, mis koosnes ühest või mitmest suurest rüstikülikukujulisest kirstust. Reeglina maeti sinna põletatult, suurus 5-8m x 2-4m. b) Kivivare ebakorrapärased kivihunnikud, mille vahele puistati reeglina põlenud luud ja hauapanused. c) Kääpad kääbastesse matsid eelkõige Kagu-Eesti elanikud, nii ümmargused kui ka piklikud kääpad, sügavus umbes 0,5-1m. Maeti põletatult, hauapanused väga tagasihoidlikud. d) Maahaud haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena. 5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25)
Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus, siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid. Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed. Malev maakonnast moodustatud väeüksus Adramaa põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Kääpad kuhjatud liiv, mille all või sees toimus põletusmatus
800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe. looduslikule Kääpad- nende künkale või all/sees kunstlikule põletusmautsed, Põld Kesa vallile, millele suurenes püstitati palkide panuste hulk- kaheväljasüsteem kaitsetara. relvad
rauaaeg 800 * relvad ribapõllud mitmest talust, kujunesid * vanad tarandkalmed, kivikalmed *hõbe ja kuld esemed *kaheväljasüsteem (üks osa külad * kaasa panek vähenes * mõõgad, võitlusnoad põllu all, teine puhkas * ühiskonna kihistumine * liivast kuhjatud kääpad (Kagu- (kesa), kasutati karjamaana) Eesti), põletusmatused, väheste * relvade valmistamine panustega * künnipõllundus (ader) * rahutu aeg (sõjakäigud ja
kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed Grobia skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga N 10.12.09-2 II Viikingiaeg VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest kuna viikingid
seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn. Linnus asula- avaasula paiknes linnuse läheduses, nii vaadeldigi neid L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded.
11. Vanema rauaaja matmiskombed? Tarandkalmed: ristküikukujuline kivist tarand, põletusmatus, panused katki tehtud ja kivide vahele puistatud. Mida suurem kalme, seda jõukam inimene. 12. Millal ja kelle poolt mainitakse esmakordselt eestlasi? 98. a pKr, roomalse Tacituse poolt (aestid) 13. Linnuste rajamine rauaajal+ tüübid. Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad. Liivast kuhjatud hauaplatsid, kuhu sisse pandi maised jäänused 15. Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt)
laotud kambrilaadne ase. · laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal. * Laevkalmed Salme, Saaremaal, maetud 7 meest, paat üle 10 meetri. Paadist järgi vaid roostetanud needid. *Maahaudadega põletusmatused Kirimäe *Kääpad (pikad kääpad ja ümarkääpad) kääpad- algselt suur liivakuhi , 3-4 m läbimõõduga, 1 m kõrge. Sinna sisse on maetud põletatud surnu+ panused. Eriti levinud Kagu-Eesti idapoolsel alal. Aarde peitleiud , koosnevad hõbe- ja kuldesemetest. Viikingiaeg 800- 1050. 19 saj suhtumine viikingitesse negatiivne, põhjuseks omaaegsete kroonikute negatiivne hinnang. Kuna nad olid paganad kujutati neid metslastena. Seoses viikingite arheoloogilise uurimistööna on pilt nendest mõnevõrra paranenud
eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms)
kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret. 14. Kivikirstkalmed Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist. 15. Tarandkalmed Madala kivimüüriga piiratud tarand. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega 16. Kääpad Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused. 17. Lohukivid Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke. 18. Mägilinnus Linnused, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid
suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia
(Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi
Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal. Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid Narva jõe orgus elama kiviaja kütid ja kalastajad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest. 10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920. Ristisid rahvast taanlased, sellega kaasnes ka esmane külakohtade ja nende suuruste ülesmärkimine. Taani võim kestis üle saja aasta. 14.sajandil müüs Taani oma maad Saksa Ordule, see sõlmis ka üle 200 aasta kestnud rahulepingu mille purustuas 16. Sajandil alanud Liivi sõda. 1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid Venemaa väed Narvat, kuid kuningas Karl XII
külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele. Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall. Maalinnad-kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis.
Lepna kalmistu ("katkuhaud") Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003. Laevmatused kivikalmetes Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl'i mängunuppe. Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a.
Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli Kalevipoja säng, kuna nad meenutasid suurt kõrgete otstega voodit. Olid veel ringvall- linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks
· Linnused Vaata TV lk 9 harjutus 1 · Külad ja põllud *enamus rahvast elas avaasulates *külade kujunemine *ribapõllud *maa jagati pikkadeks ribadeks, et kõigil oleks võrdselt head ja "halba" maad *puuadrale lisati rauast ots *kaheväljasüsteem · Kalmed *tarandkalmed *uued kivivarekalmed sisekonstruktsioonita kivivaremed *pandi kaasa kullast ja kullatud esemeid, aga vähem *kääpad · Aarded *hõbeaarded *väärismetallii aarded leitud enamasti põllumaadelt või asulakohtadelt, ehted *raudesemed odaotsad, mõõga fragmendid, võitlusnoad Vt TV ül 3 lk 11, ül 1 lk 10
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse
Adrad levisid juba varakult ja nende vedajateks olid härjad (luustike järgi) Vanim vein u 4300 eKr Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula 2. pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks
.. Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem..
Tekkisid külad. Põllud olid talude vahel ära jaotatud. Levis kaheväljasüsteemis põlluharimine. Kujunes välja kolm linnusetüüpi : neemiklinnused, Kalevipika sängid, ringvall-linnused. Jätkus tarandkalmetesse matmine, kuid neid enam juurde ei ehitatud. Rajati uues kivikalmed ebakorrapäraste kiviaredena. Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga.
(mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks, millesse kuulus linnus ja seda ümbritsev ala koos selle elanikega). Kujunesid külad. Tekkisid esimesed ribapõllud (põllud jagati pikkadeks siiludeks ehk ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt paremat ja kehvemat maad) Kalmete erinevused hakkasid suurenema. Matmiseks hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad (põletusmatused suhteliselt väheste panustega). Pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid. Suhted naabritega: Skandinaavlastega olid tihedad suhted, toimus kaubavahetus, aga ka mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas. Idanaabritega olid suhted üldiselt rahumeelsed, 10. saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene
Ringvall-Linnus-vallid tehti ise paekivist, tasasele maale Kalevipoja säng-rajatud voortele Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus- asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi
Keraamikastiilid varieeruvad eri piirkondades ja eri aegadel. Algul ei olnud savinõud peaaegu üldse kaunistatud. Kui neid aga kaunistama hakati, siis oli enamasti kasutati abstraktset ja geomeetrilist ornamenti. Lehterpeekrite kultuuri lõpu pool muutub põhja- ja läänerühmas ornament jälle väheseks või kaob hoopis. 11 Matmiskombed mitmekesised. Ümmargused ja pikad kääpad, neis mitmeid erinevaid matusestruktuure alates puitkambritest ja lõpetades kivikirstudega. Kultuuri põhjapoolses osas ehitati megaliite (dolmeneid, käiguskalmeid). Üksikud hauad olid algselt sageli kaetud väikese mullakuhjaga, aja jooksul kasvasid mitmed sellised väikesed kääpad kokku moodustades suuri kääpaid. Hoonetest pikad majad, algul siiski suhteliselt lühikesed majad. Majade pikkus aja jooksul kasvas. Harilikult täisnurksed hooned; mõnel pool ka ümmargused ja ümardatud
annaabi.ee 
