Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvantitatiivsed uurimismeetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uurimis, kvantitatiivsed, teadustööd, tuisk, uurimismeetodid, andmeanalüüsi, uurimisprobleeme, küsimusi, otsima, nähtustega, koguda, õppekava, terevisioon, tavalised, uurimistööd, teisalt, nendeni, lahendama, terje, endist, aimu, valdkond, leiudneid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga
tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste
vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele. · Teadusliku uurimuse eesmärgiks saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta. Mõista, kirjeldada uuritavat objekti. Selgitada, seletada uuritava fenomeni seotust teiste fenomenidega + põhjuseid! Prognoosida võimalikke tulevikuarenguid. Teadusliku uurimise osad: teooria, metodoloogia, analüüs. Kõik on vajalikud! Teooria Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina teooria vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses. Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest. LISAKS: Eristusena võib tuua välja filosoofilise ja teadusliku teooria eripära
ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus. Posti- ja võrguküsitluse peamine negatiivne joon on see, et väga paljud ei vasta. Positiivne on see, et see on kiire ja mugav
Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria Veel mõned olulised mõisted: Analüüs uuritava nähtuse lahtivõtmine Süntees erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine Interpreteerimine nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria
mistõttu jääb arusaamatuks ka asjade sügavam tähendus. Seega ei ole teooriat ilma 12 empiirilise osata ja empiirilist osa ilma teooriata, teaduslikul teadmisel on olemas mõlemad pooled. Empiirilise osa abil saame uusi tähelepanekuid ja kontrollitakse ning tõestatakse teooria paikapidavust. 1.4 Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu Tinglikult võib teadustööd jaotada uurimusteks ja üldistusteks. Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel.
põhimõtteid; 11 uurimisstrateegiat ja andmekogumismeetodeid – põhjendatakse nende valikut, usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks; uurimuse protseduuri – kirjeldatakse millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras. Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus. 2.7. Tulemused Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne)
) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud – Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult – Ei püüta tulemusi kallutada või seletada enda ideoloogilistest tõekspidamistest lähtudes • Teadus ei loe moraali ega mõista kohut • Eesmärgiks on luua uut teadmist
sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid analüüsi meetoditest; teadmisi erinevatest andmete kogumise meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed. 3.1.2. Empiiriline uurimus 8 Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest .
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS 2.1. Seminaritööd Kirjalikeks seminaritöödeks võivad olla esseed referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud.
suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi eelmiste vastuste õigsuse kontroll teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); - valikvastustega küsimuse puhul peaks kindlasti üheks vastuseks olema " ei oska öelda" inimene ei tea vastust. 9Küsimuste rühmad: 1. Fakti tasemel küsimused, millega küsitakse faktilist infot
sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega. · OSALEJATE TUNNUSED üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust ,,juhtumianalüüs". See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav. Andmete analüüsimine: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid · KVALITATIIVMEETODID rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus. Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul. · KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning
Statistiliste meetoditega hinnatakse efekti suurust. KVALITATIIVSED UURINGUD - kasutatakse selliste fenomenide uurimiseks, mida ei saa mõista kontekstiväliselt. Palju erinevaid lähenemisi ja analüüsimeetodeid. KÜSITLUS - Kui tahetakse saada infot suure hulga inimeste kohta - mõtted, arvamused, seisukohad, hinnangud, tegutsemisviisid jms.- on sobivaks meetodiks küsitlus. Küsitluse puhul on vaja otsustada, mida küsida (kontrollida küsimusi keeleliselt, kas üheselt mõistetav; otsustada, kas küsimuste järjekord on oluline), keda ja mil viisil küsitleda. Valimi moodustamine Populatsioon (üldkogum) on ülesande sisu alusel määratud uuritavate hulk. Olgu näiteks populatsiooniks kõik ülikooli üliõpilased.
müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele. 3.2 Uuringu metoodika Uuringus kasutab autor kombineeritud ehk kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Creswell 26 (1998) toetub küsimusele vastamiseks Ragin’ile (1987), kes nimetab kahe uurimismetoodika peamise erinevuse väga lihtsalt ja selgelt: kvantitatiivsed uurijad töötavad väheste tunnuste ja suure hulga juhtumitega, kvalitatiivsed uurijad seevastu toetuvad väikesele juhtumite arvule ja suurele hulgale tunnustele. Tavaliselt nimetatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismetoodika peamise erinevusena seda, et esimene tegeleb numbritega, teine mitte. Antud määratlusega nõustuvad Bauer, Gaskell ja Allum (2000), kelle hinnangul kasutab kvantitatiivne metoodika
Vali Analyze/Descriptive Statistics/Frequencies... Vii tunnus kooliskäidud aastate arv Variable(s) väljale ning klpsa nupul Statistics ja vali soovitud statistikud: Andmeanalüüsi ülesanne: anda ülevaade meeste-naiste jaotumisest rahvuste lõikes. Teie ülesanded: a) leida igast seeriast (risttabelid, võrdlevad tulpdiagrammid, kihtdiagrammid, sektordiagrammid) statistiliselt/sisuliselt korrektne tulem, mis vastab püstitatud andmeanalüüsi küsimusele. b) Otsustada, milline valitud õigetest tulemitest on parim antud tulemuste esitamiseks KORRELATSIOONANALÜÜS Kuidas on kaks tunnust seotud? Reeglina mõõdetakse seost kahe intervalltunnuse (või järjestustunnuse) vahel. On oluline, et mõlemad mõõdetavad tunnused moodustaksid mingi järjestuse. Korrelatsioonanalüüs KORDAJAD Enamlevinud korrelatsioonikordajad Pearsoni kordaja puudused • Lineaarne seos: tunneb punktipilve, mis on venitatud piki sirget.
Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda:
toetuse väljundite kohta, kuhu tuleb märkida teavitamise, nõustamise, tööle suunamise ja värbamise teenuste arv. See on üks näitajatest, mis on seotud teenustega, mida osutavad tavaliselt piiriülesed partnerlused. Kogu programmi vältel on seega olemas selge alus järjepidevaks aruandluseks. Lisaks selgitavad projekti koordinaatorid oma tulemusi tavaliselt põhjalikumalt aruande kvalitatiivses osas, kus tuuakse esile piiriülese partnerluse saavutatud kvantitatiivsed näitajad, näiteks tööle suunamiste arv, ning kus neid selgitatakse. Hiljem neid näitajaid levitatakse ja tehakse teatavaks järelevalvearuannetes (mis tehakse kättesaadavaks EUROPA portaalis) nende projektide ja organisatsioonide kohta, mida Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kaudu rahastatakse (praegu on avalikkusele kättesaadavad seitse köidet; järgmine köide on ettevalmistamisel). IX
Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga. Õueala peetakse oluliseks, et arendada laste erinevaid meeli. Õpikeskkond on õpetaja ja laste loovuse arendaja. Õpetajat nähakse, kui õppijat. Tavaliselt ei järgita õppeprogrammi, vaid lähtutakse laste küsimustest. Lapsed ja täiskasvanud uurivad erinevaid küsimusi koos, õppides teineteiselt ning luues oma arusaamised maailma asjadest koos. (Thornton, Brunton 2007, 14, 69). Reggio Emilias on eesmärk olnud luua õpikeskkondi, kus lapsed saavad väljendada oma potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena; arendada oma võimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21 2. EMPIIRILINE UURIMUS 2.1
...............................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID................................................................................30 1.Andmekogumismeetodid infoteaduses...............................................................................30 2.Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses..............................................................................33 3.Statistilised meetodid infoteaduses.....................................................................................34 LIIGITAMINE JA INDEKSEERIMINE.....................
tõenäosused, väliskeskkonna täielik määramatus); tegutsemise tulemuste ruumi omadused (ühe- või mitmemõõtmeline, otsesed ja kaudsed tulemused, eesmärgipärased ja kõrvaltulemused, lühi- ja pikaajalised, oodatud ja ootamatud tulemused); hindamiskriteeriumite arv ja olemus (üks või mitu kriteeriumit, kvantitatiivsed või kvalitatiivsed kriteeriumid); otsustaja suhtumine riski (riskineutraalne, riskijulge või - kartlik). 26. Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi mõõtmelisusest; alternatiivide arvust; oluliste välismõjurite arvust; välismõjutite tulevikusseisundi määramatuse astmest; otsuse elluviimise tulemuste ruumi olemusest; otsustuskriteerumite arvust ja
tehtud uuringute tulemused, mis põhinesid laste pikemaajalisel jälgimisel 16 Intelligentsus ja erivõimed imikueast alates. Leiti, et mida rohkem on laps kolmekuuselt orienteeri- tud temaga tegelejale, mida rohkem ta huvitub stiimulmaterjalist ja mida rohkem ta uurib enda ümbrust, seda paremini areneb tema keel esimestel eluaastatel. On oluline, et kodu pakuks lapsele tema esimestel eluaastatel võimalikult mitmekülgset ja arendavat tegevust (Veisson, Tuisk & Laane, 1999). Lugusid andekatest lastest: teine lugu Nelja-aastase tüdruku intelligentsustesti tulemused olid väga kõrged. Lapse kõne areng on olnud väga varajane: 7,5-kuuselt lausus ta teadlikult kaht sõna, kümnekuuselt oli tal sõnavaras 15 tähenduslikku sõna, samuti täitis ta sama vanalt juba ka lihtsamaid korraldusi. Pooleteise aasta vanuselt suutis laps moodustada kahesõnalisi lauseid, kaheaastasena 5–6-sõnalisi
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
- seadusandlik eksperiment seda liiki kasutatakse, kui seadusandjal on ette kahtlused selles, et kuidas võib ühiskond reageerida mingi seaduse muudatusele konkreetselt. Siis antakse seadus välja n-ö eksperimentaal korras. Peale eksperimendi lõppu otsustatakse, kas anda see nii välja või mtte. Näide Inglismaalt, kus anti välja eksperimentaalkorras seadus, mis kaotaks sanktsiooniliigina ära surmanuhtluse. Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma: 1. Inimeste objektiivsete elamistingimuste uurimiseks mõeldud meetodid (nt dokumentide uurimine, küsitlus, vaatlus) 2. Meetodid inimeste sisemaailma uurimiseks (nt inimeste päevikute uurimine, laboratoorne eksperiment, küsitluse teatud vormid) 3. Meetodid, millega uuritakse inimeste reaalset käitumist, (nt vaatlus, loomulik eksperiment) Sotsioloogiat huvitab inimene kui ühiskonna ja grupi liige
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
