Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust. Võrgusond - näitab traalnooda ülemisele selisele kinnitatud seadme abil traalnooda vertikaalava ja traali sisenevat kala, mis kuvatakse roolimajas kuvarile. Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris
videokaart Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Kahjustuste ennetamine LAUD 0 Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist: 0 Jalad peavad toetuma kindlalt maha. 0 Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. 0 Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi Kahjustuste ennetamine KUVAR 0 15" kuvarile tuleks eelistada 17" 0 Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz 0 Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm 0 Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all 0 Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes 0 Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega 0 Ära tööta kuvariga pimedas ruumis Kahjustuste ennetamine KLAVIATUUR
Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : Jalad peavad toetuma kindlalt maha Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi KUVAR 15" kuvarile tuleks eelistada 17" Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega Ära tööta kuvariga pimedas ruumis KLAVIATUUR Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega
• Arvutitöökoht on soovitatav üles seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti. Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. • Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummarduma. • Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90 kraadi või veidi vähem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees.
Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random access memory) Toimub programmi info hoidmine niikaua kuni arvuti töötab. Tootjad: Corsair, OCZ, PQI, Kingston, Apacer. Videokaart ehk graafikakaart VGA (video, graphics accelerator) Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit)
Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random access memory) Toimub programmi info hoidmine niikaua kuni arvuti töötab. Tootjad: Corsair, OCZ, PQI, Kingston, Apacer. Videokaart ehk graafikakaart VGA (video, graphics accelerator) Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit)
Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 1823C ja suhteline õhuniiskus 4070%. Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Üldvalgustus peab tagama piisava tööpinna valguse. Loomulik valguse reguleerimise jaoks peavad akendel olema valgust reguleerivad katted. Nõuded kuvariga töötamise kohale on selleks, et ei tekiks pingeid kätes, õlavöötmes, seljas ega reites ja säärtes. Nõuded arvutile ja kuvarile on eelkõige selleks, et ei väsiks silmad. Nõuded töökeskkonnale on selleks, et päike liigniiskus või kuivus ruumis ei segaks töötajal töö tegemist. Ja kõik need nõuded on selleks, et kaitsta või ära hoida arvutiga töötava inimese tervist.
videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid.
- istme pikkus 40< cm - võimalus reguleerida kallet - peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi - rataste olemasolu - saab muuta kõrgust Laud: - jalad peavad toetuma kindlalt maha laua all - reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi - tööpinnast madalamal - kõrgus peab vastama kasutaja kasvule Monitor: - kaugus silmadest 60-70cm - soovitav vaade kuvarile silma horisontaalist on 20-30° all - peab paiknema otse ees - pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval
MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bitti x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile. Suurus, mida mõned tootjad oma
on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam
kirjas kui kõnes, kuid selle nähtuse ohtlikkust ei ole ehk piisavalt teadvustatud. Noorem põlvkond on tänapäeval võtnud kasutusele nö. ingliskeelsed asesõnad, mis võtavad lühidalt kokku paari-kolmesõnalised mõtted ja tunded. Enim on kasutuses asesõnad lol, rip, idk, omg, btw. Hetkel on ka laialt levinud eestikeelsed lühendid kle, nkn, ns, mt, millest vanem generatsioon ei pruugi üldse aru saada. Noortel on vaja nüüd ja kiiresti oma mõtted kuvarile saada ja ei vaevuta kirjutama lahti seletatult ega mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in. Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist. Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest.
ning kalle peab olema reguleeritav. · Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD · Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi KUVAR · 15" kuvarile tuleks eelistada 17" · Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz · Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm · Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all · Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes · Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega · Ära tööta kuvariga pimedas ruumis 10 KLAVIATUUR
tolline. Nimimõõtmest palju olulisem on tegeliku maksimaalse kuvaala diagonaal, mis 14-tollistel jääb tavaliselt umbes 12..13 tolli kanti.15-tollistel on 13..14 tolli jne. Lamekuvaritel mõõtmetega tavaliselt mingeid imenippe ei tehta ja 12,8 tolli tähendab täpselt 12,8-tollise diagonaaliga kuvaala. Siin ongi põhjus, miks näiteks sülearvutitootjad kirjutavad sageli oma kuvari diagonaali taha sulgudesse, kui suure nimimõõtmega CRT kuvarile see vastab. Suuremad monitorid on mõeldud eelkõige juba graafika, masinprojekteerimise (CAD) ja muude suurt ekraanipinda nõudvate rakenduste tarvis. Tüüpilised ekraanidiagonaalid on 17", 20",21" ja suuremad. Alla 15" monitori kasutamine sellisteks töödeks on aga tänaste arusaamade järgi juba väga tülikas. Vastavalt suurusele võib monitore veel jagada: · portrait - kõrgus suurem, kui laius (spetsiaalkuvar nt. kirjastuse tarbeks)
psühholoogilised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §3 lg2 ütleb, et ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid Valgustuse puudused. Ruum, kus on arvutiga töötamiskoht, ei ole valgustatuse tase piisav. Ruumi loomulik valgustus tuleb kahest aknast ja rõduuksest. Valgust saab ka laelambist, mis jääb töötaja selja taha, põhjustades varjude langemist kuvarile ja paberidokumentidele. Halb valgustus kahjustab otseselt nägemisvõimet, lisab ahistatust, masendust, raskendab töötajal oma tööde teostamist, mis omakorda tekitab pinget ja lisakoormust. Risk: II Vastuvõetav risk Parendusmeetmed: Tuleks kasutada rohkem valgust, et vältida varje. Samuti võiks mõelda ka arvuti mujale asetamistet vältida kuvarile tulevaid peegeldusi. Keemilised ohutegurid
arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta mingi aja tagant tooli või paigutada ümber töökohta. Kintsud peaksid olema paralleelselt põrandaga. Hea vaatenurk kuvarile on 20-45 allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav. Tool on reguleeritava kõrgusega ( jalad toetuvad korralikult põrandale ); kohandatav polsterdatud seljatoega, mis toetab selja alumist osa vöö kõrgusel ja kaitseb selja ülaosa juhusliku kaldumise eest taha. Tool on viierattaline ja hea liikuvusega. Jalatuge ei ole, kuid selle järgi puudub otsene vajadus. Töölaud on küll tavaline kontorilaud, seda ei saa enda järgi kohendada, aga selleks puudub ka vajadus
Arvutiteenindus 2b Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Sissejuhatus Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile
Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) -
Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel. Videokaart Videokaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt, kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest). Ventilaator: aktiivne jahutusseade
15. Laiendkaardid (adapterid) -on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 16. Helikaart- Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. 17. Videokaart - Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 18. RAM - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina
Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri keskele. See võimaldab trükkida üle 3000 sõna ilma sõrmi kaugemale sirutamata. 9. Kümnesõrme pimesüsteem. Kümnendsõrmesüsteemi järgi on igal sõrmel klahvistikus oma kindel piirkond. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud. Nii muutub kirjutamine kiiremaks. Samuti ei tohiks sõrmitsemise ajal vaadata sõrmistikule vaid kuvarile. Kümnesõrme pimesüsteemi aitab õppida näiteks programm Keyboard Pro. 10. Alussõrmised. Klassikaline alussõrmiste variant. Vasaku käe väike sõrm asub sõrmisel A, järgmine sõrm sõrmisel S, keskmine sõrm sõrmisele D ja vasaku käe väike sõrm sõrmisele F. Parema käe nimetissõrm asub sõrmisel J, keskmine sõrm sõrmisel K, nimeta sõrm sõrmisel L ja väike sõrm sõrmisel Ö. Sõrmised G ja H kahe nimetissõrme vahel jäävad vabaks. Mõlemad pöidlad asuvad
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe
Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info ei kao; i.k. Read Only Memory, ROM, (lisamaterjal); · muutmälu ehk operatiivmälu - sinna salvestatakse mingi tegevuse vahetulemusi või
mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Selle sisendseadme peamiseks kasutus valdkonnaks on arvuti mängud aga uuematel mobiiltelefonidel, elevaatorid, kraanad, ratastoolid. Ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. Väga vastupidavad. Populaarsed taskuarvutitel ja infokioskites, pangaautomaatides. Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud koneskoop või vedelkristall kuvarile. Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul. kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks. Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja valgustundlik pulk ning ekraan. Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Enamus digitaatorid on 2D ehk x ja y koordinaadid
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile
seinte taustal. Arvutitöökohaga ruumis on soovitatavadhelepastelsed ning matid toonid. · Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 2124 °C ja suhteline õhuniiskus 4060%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. · Taustmüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. · Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. Kasutatud materjalid 1. Milline on õige arvutitöökoht ja kuidas töötoolil õigesti istuda? URL=http://wwx.tarbija24.ee/140307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/249641_1 .php 2. Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. URL=http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida 3. Arvuti mõju meie tervisele. URL=http://www
operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga juhtivad kõrge jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. *Mida suurem videomälu, seda parem. Monitorid mis, miks, kuidas jne CRT vs LCD, tehnoloogiad (ajalugu) :
sellega, et liides pakub kõike seda, mida kasutaja arvuti ees istudes teha saaks. Erinevalt arvutist, peab interaktiivse tahvli tarkvaralise kasutajaliidese disainer silmas pidama füüsilisi piiranguid. Kui nüüd võrrelda tahvlit ja arvuti kuvarit, siis on erinevus suur. Tänapäeval on enamasti levinud kuvari diagonaaliks 17"-19", interaktiivsete tahvlite diagonaalid jäävad enamasti 64"-77" vahele, leidub ka 96" diagonaaliga mudeleid. Vahe on pea 4x, mistõttu näiteks ei pruugi arvuti kuvarile sobivasse kohta paigutatud menüü tahvli puhul kättesaadav. Kui menüü on lühikese ettekandja jaoks liiga kõrgel, siis ta lihtsalt füüsiliselt ei ulata selleni. Isegi kui ettekandja kasutab kaardikeppi, on ta sunnitud liigselt pingutama, mistõttu ei muutu interaktiivne tahvel niivõrd mugavaks kasutusvahendiks. Siinkohal ei piirdu õpetaja ainult liigse füüsilise pingutusega, vaid kohati varjab terve tahvli auditooriumi eest.
vabalt liigutada. Töötool on ratastel ja reguleeritava kõrguse ning käsitugedega. Kontoritehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Kasutatakse statsionaarset arvutit, hiir ja klaviatuur paiknevad töölaual otse töötajaga, käed on klaviatuuril võimalikult sümmeetriliselt ja käsi on võimalik hoida klaviatuuril pingutuseta. Loomulikku valgustust on võimalik reguleerida akna ees oleva rulooga. Laelambid on paigutatud nii, et valgus ei paistaks kuvarile ega hakkaks silmadele. Ruumis on loomulik ventilatsioon (aken on avatav) ja keskkütteradiaator. Põrandat katab terve ruumi ulatuses linoleum. Seinad on värvitud heleda mattvärviga. Peamiseks tööülesandeks on inimestele helistada ja erinevate toodete teenuste tutvustamine ning pakkumine. Pildid töölauast: Riskianalüüsiks kasutasin riskitasemete määramiseks Briti standardi BS 8800 riskimaatriksit: Tabel: Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks
(Energy Star markeering); Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD Liguid Crystal Display). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid. Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi arvuti graafikakaart ehk videokaart. Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html Koostas: Hannes Pärn
Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga
puudub harjumus kontrollida oma asendit. Kuvar · Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm · Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid. · Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all. · Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. · Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega. · Ära tööta kuvariga pimedas ruumis. Klaviatuur, hiir · Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega. · Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust
Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus- allikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida taju- tavalt. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemistera- vust. Oluline on, et tööpinna valgus ei langeks lauale vaid kit-
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu "tellimusi" ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5 lk 178). 1.3. Kuvar Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid. Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all. Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega. Ära tööta kuvariga pimedas ruumis. 1.4. Klaviatuur, hiir Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega. Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme
raamatupidaja töökoha saaks vabalt lauale või randmetoele vastas ja paremal pool. toetuda. Monitori asetamine õigele Akendel on olemas kõrgusele (kuvarile silmade päevavalgust reguleerivad vaatenurk otsevaatest on 15 20 ribikardinad. kraadi) ja kaugusele (50 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela-
10-15 cm kaugusel, et randmed Akendel on olemas saaks vabalt lauale või randmetoele päevavalgust reguleerivad toetuda. Monitori asetamine õigele ribikardinad. kõrgusele (kuvarile silmade vaatenurk otsevaatest on 15 – 20 kraadi) ja kaugusele (50 – 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela-
lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit 10. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 11. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) ekraanil või rastripunktide arvuga tolli kohta (dpi) väljaprinditud pildil. Arvutikuvarite lahutusvõime standardid on (alates madalaimast lahutusvõimest): VGA, SVGA, XGA, SXGA, UXGA, QXGA 12. Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv
Kineskoopkuvarite puhul peetakse normaalseks vähemalt 85Hz sagedust, kvaliteetsemad kuvarid võimaldavad kasutada sagedust 100 Hz või üle selle. Enamasti on kuvari kolm põhiomadust omavahel seotud, näiteks samade värvuste arvu korral saab sagedusel 75 Hz kuvar kujutada 1280×1024 punkti, aga sagedusel 85 Hz vähem, vaid 1024×768 punkti. Seda tuleb kuvarit hankides ja seadistades arvestada. 19. Mis on videokaardi ülesanne? Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi graafikakaart ehk videokaart. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Videokaardil on oma mälu ehk ekraanimälu, milles hoitakse ekraanil olevat kujutist. Mõnele emaplaadile on graafikakaart juba sisse ehitatud, sel juhul ei ole täiendavat kaarti enam arvutisse vaja. Videokaardist sõltub, kui kiiresti kujutis ekraanil muutub. Eriti oluline on see
teostamisel ja vajalike vahetulemuste hoidmiseks. (heiki.tpt.edu.ee) 1.1.2 Vahemälu Vahemälu on vajalik sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Vahemälu suurus jääb 3 MB ja 12 MB vahele. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. (Vikipeedia) Vahemällu salvestatakse ka veebilehed, mida olete külastanud ning kui te soovite mõnda lehte uuesti vaadata, võtab veebilehitseja selle arvuti vahemälust ja nii ilmub vajalik veebileht kuvarile kiiremini. (crjg.vil.ee) Vahemälu jaguneb kolmeks tasemeks. Esimese taseme vahemälu on kiireim ning see asub protsessori kiibil. Teise taseme vahemälu asub tavaliselt emaplaadil või protsessoril asuval eraldi kiibil, mille pöördumine on kiirem kui 3 suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul
Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4? steradiaani.
Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° Selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5–7°) Jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° Mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga 17 Joonis 8. Vaatenurk kuvarile. 18 11 Lisafunktsioonid 11.1 Energiasäästmine Enamik monitore lülitab ennast energia säästmise režiimi, kui monitori video sisendis ei ole signaali. Selline funktsioon võimaldab uuematel operatsioonisüsteemidel monitori välja lülitada pärast teatud aega arvuti mittekasutamist. Peale selle pikendab antud funktsioon ka monitori eluiga
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
üldvalgustust); ei tekiks tugevaid kontraste. 22 Varjud Töötaja selja tagant langev valgus aknast III Muuta töötamiskoha asukohta põhjustab varjude langemist kuvarile ja akna suhtes. Töökoht soovitav paberidokumentidele. paigutada akna suhtes küljega Või hoida aknad ruloodega kaetuna. 2
· Muutmälu arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi. · Helikaart genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga · Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed: · Kuvar transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks. · Klaviatuur kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks. · Arvutihiir osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus
kohta ekraanil. Osa mälust (RAM) võib täita raampuhvri rolli, see tähendab, et hoitakse lõpetatud kujutisi, kuni saabub aeg neid kuvada. Tüüpiliselt töötab videomälu (RAM) väga kõrgel kiirusel ja omab "kahepoolset sadamakaid" see tähendab, et süsteem võib andmeid lugeda ja kirjutada üheaegselt. Operatiivmälu (RAM) on ühendatud digitaal-analoog tõlgiga (digital-to-analog converter DAC), mida tuntakse ka nimega RAMDAC, mis tõlgib kujutise kuvarile mõistetavaks analoogsignaaliks. Hetkel kasutusel olevate videokaartide muutmälu maht on vahemikus 128 MB kuni 4 GB. Tavaliselt kasutavad videokaardid spetsiaalset ning kiiret muutmälu, näiteks VRAMi, WRAMi, SGRAMi, jne. Aastal 2003 baseerus videokaartides kasutusel olev muutmälu DDR tehnoloogial. Aja möödudes on videokaartide tootjad läinud üle uutele ning palju kiirematele tehnoloogiatele, näiteks DDR2, GDDR3, GDDR4,GDDR5. Hetkel laiatarbekasutuses olevatel videokaartidel on mälude
annaabi.ee 
