Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU...............................................................................
Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõi
ERGONOOMILINE BÜROO. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED. Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..........................................................
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalg
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid