Arvutikiri (0)

Q: Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisilinetööstuslik tootmine?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvutikiri

Kutsekool - Informaatika - Arvutiõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisilinetööstuslik tootmine?

Arvutikiri

Esimene patent kirjutusmasinale.
Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal.

Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine?
Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika.

Erinevad sõrmistikud.
Enim levinud on QWERTY -sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ- asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ- asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis.

Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad).

Mehhaanilised
Elektromehhaanilised
Elektroonilised

Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat.
Mehhaanilistel kirjutusmasinatel olid tähed mehhaniliste hoobade küljes, mis pidid saama vabalt liikuda , et lehele märke jätta.

Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad . Kirjelda.
Elektromehaaniliste kirjutusmasinate puhul juhiti mehhanisme mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi.

Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda.
Elektroonilised kirjutusmasinad loodi umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist, kuvarist, klaviatuurist ja hiirest.

Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis.

QWERTY-süsteemis on sagedamini kasutatavad tähed paigutatud üksteisest võimalikult kaugele.
Dvoraki süsteem on loodud August Dvoraki poolt 1930ndatel. Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri keskele . See võimaldab trükkida üle 3000 sõna ilma sõrmi kaugemale sirutamata.

Kümnesõrme pimesüsteem.
Kümnendsõrmesüsteemi järgi on igal sõrmel klahvistikus oma kindel piirkond. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud. Nii muutub kirjutamine kiiremaks. Samuti ei tohiks sõrmitsemise ajal vaadata sõrmistikule vaid kuvarile. Kümnesõrme pimesüsteemi aitab õppida näiteks programm Keyboard Pro.

Alussõrmised. Klassikaline alussõrmiste variant.
Vasaku käe väike sõrm asub sõrmisel A, järgmine sõrm sõrmisel S, keskmine sõrm sõrmisele D ja vasaku käe väike sõrm sõrmisele F. Parema käe nimetissõrm asub sõrmisel J, keskmine sõrm sõrmisel K, nimeta sõrm sõrmisel L ja väike sõrm sõrmisel Ö. Sõrmised G ja H kahe nimetissõrme vahel jäävad vabaks. Mõlemad pöidlad asuvad tühiku ehk vahesõrmise kohal. Tühikule lööb tavaliselt parema käe pöial.

Sõrmede lähteasendid.
Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm siirduma kohe lähteasendisse tagasi. Vasaku käe lähteasend - väike sõrm asub sõrmisel A, järgmine sõrm sõrmisel S, keskmine sõrm sõrmisele D ja vasaku käe väike sõrm sõrmisele F. Parema käe lähteasend - nimetissõrm asub sõrmisel J, keskmine sõrm sõrmisel K, nimeta sõrm sõrmisel L ja väike sõrm sõrmisel Ö.

Õige rütm kirjutamisel .
Kirjutada tuleks ühesuguses rütmis, mis kiireneb kirjutamisoskuste omandamise käigus.

Õige kehahoid ja käte asend.

Istuda tuleb sirgelt
Selg peab toetuma seljatoele
Mõlemad jalad toetuvad põrandale – alusele
Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar-ja õlavarrenurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga
Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini
Sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad .
Õige kehaassend peab olema pingevaba ja mugav
Kirjutamise algasend – poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid vaid kergelt puututades, pöidlad vahesõrmiste kohal.

Tööpingest vabanemise võtted
Tööpingest vabanemiseks peaks masinakirjutaja arvutiga töötamise vahepeal tegema erinevaid harjutusi: silmadele, lõdvestavaid, sõrmedele.

Lõdvestusharjutused.

Küünarnukid laual, poolkõverdatud sõrmed lõdvestatud: raputada käsi randmeist
Käed all, sõrmed poolkõverdatud, raputa käsi küünarliigesest ning seejärel õlaliigestest
Käed kõrval, küünarvarred ja kämblad ülal: käed kukuvad randmeist, siis küünarnukkidest ning seejärel õlgadest.

Harjutused silmadele.

Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda).
Vaata kaugusesse (kaugel asuv puu, maja jne), vaata lähedal asuvale objektile (akna käepide, naabri töölaual asuv telefon jne) – 4-5 korda.
Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda
Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda
Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda.

Tööohutus.
Masinkirjutaja peaks vahepeal kuvarist eemale vaatama, silmi pilgutama. Tegema erinevaid harjutusi sõrmedele, kätele, sõrmedele, kehale. Samuti peaks töökoht vastama nõutele.

Ergonoomiline töökoht.
Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Tööpind jaotatakse tinglikult kolmeks tsooniks. Esimeses tsoonis (ca 20 cm) paiknevad vahendid, mida kasutatakse kõige enam - hiir ja klaviatuur . Selles tsoonis väsivad käed kõige vähem. Teine tsoon (ca 70 cm) on ala, kus käed viibivad perioodiliselt. Kolmas tsoon on piirkond, kus käed viibivad harva ning sinna peaks paigutama ka harva vajaminevad asjad. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60 cm.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

terts626 Õppematerjali autor

Arvutikiri sõrm asend qwerty tsoon programm klaviatuur tähed arve

Sarnased õppematerjalid

doc

Masinakirja ajalugu, arvutikiri

ARVUTIKIRI Iseseisev töö 2009 Küsimused: 1. Esimene patent kirjutusmasinale Esimene patent kirjutusmasinale anti Inglismaal 1714. aastal H. Miil. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? 1874. aastal algas firmas ,,Remington" kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine. (Ameerikas) 1900. a Saksamaal «Ideal», 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3. Erinevad sõrmistikud. Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak, Malt. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusmasinad. 5. Kirjeld

Sekretäritöö

doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

3.3 Esitlus..........................................................................................................16 2.3.4 Internet.........................................................................................................17 3 ASJAAJAMISÕPE....................................................................................................18 3.1 E-kiri ja meilietikett............................................................................................18 4 ARVUTIKIRI............................................................................................................19 4.1 Masinkirja eesmärgid.........................................................................................19 4.2 Tööasend klaviatuuril.........................................................................................20 4.3 Keyboard Pro programm....................................................................................22 5 KASUTATUD KIRJANDUS........

Ametijuhend

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Rohkem sarnaseid