Arvuti riistvara

Uggeri, Giulia

Arvuti riistvara (0)

Informaatika - Algoritmid ja andmestruktuurid

1 Hindamata

Riistvara

Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised . Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas.
Riistvara korpuse sees
Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara:

protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid , tehed ( lisamaterjal );
emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal);
helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal);
videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal);
võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal);
kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal);
püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info ei kao; i.k. Read Only Memory , ROM, (lisamaterjal);
muutmälu ehk operatiivmälu - sinna salvestatakse mingi tegevuse vahetulemusi või käske/andmeid enne järgmise osa täitmist/töötlemist, arvuti välja lülitamisel see info kaob; i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal);
vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal)
toiteplokk - annab arvutile voolu (lisamaterjal);
andmesiinid - siinid , mille kaudu liigub info;
jne.

Just arvuti sees olevast riistvarast sõltub arvuti töökiirus. Kõige rohkem sellele mõjuvad:

protsessori taktsagedus (mõõtühik MHz);

operatiivmälu maht (mõõtühik Gb);

videokaardi oma mälu suurusest ;

andmesiinide läbilaskevõime.
Allpool on toodud Indrek Kuuse ( http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg , 18.02.2011) pilt ja lühikirjeldus korpuses olevatest komponentidest.
1protsessor;
2emaplaatjasellelpüsimälu(ROM);
3muutmälu(RAM);
4akõvaketas
4bdisketiseadejaCD-seade
5laiendkaart(videokaart,helikaart,võrgukaartningteised);
6 -toiteplokk
Riistvara korpusest väljas
Seadmed, mis ei asu korpuse sees, kannavad nimetuse välisseadmed. Need omakorda võib jagada kaheks: sisend- ja väljundseadmed.
Sisendseadmed
Väljundseadmed
Kasutamine: info sisestamine arvutisse
Kasutamine: info väljastamine arvutist
Näited:

klaviatuur (lisamaterjal);
arvuti hiir (lisamaterjal);
skanner (lisamaterjal);
mikrofon (lisamaterjal);
veebikaamera .

Näited:

kuvar (lisamaterjal);
printer (lisamaterjal);
projektor (lisamaterjal);
kõlarid (lisamaterjal);
kõrvaklapid.

Arvutimaailma andmekandjad ja selle mõõtühikud
Andmekandja on vahend, millel on info. Sõltuvalt andmekandjast uusi andmeid saab juurde salvestada , vana info ära kustutada , vajalikud failid taaskasutada. Tänapäeval siia kuuluvad:

erinevad mälu liigid (püsi, operatiiv, muut);
plaadid (CD, DVD, Blu-ray);
kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart);
mälupulk.

Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot saame nendele salvestada. Info kõige väiksem mõõtühik on 1 bitt (tähis b), millel on kaks väärtust: kas 0 (signaali ei tulnud, infot ei ole) või 1 ( signaal tuli, mingi info on saabunud). Kui tegemist on 8 järjestatud bittiga (nt. 10010011), siis saab rääkida 1 baidist (tähis B). Järjestades 1024 baiti saame 1 kilobaidi (tähis KB). Allpool on toodud tabel, mis näitab, kuidas erinevad mõõtühikud on omavahel seotud. Pöörake tähelepanu, et iga mõõtühiku ees on kordaja 1024. See on seotud sellega, et 2 (ühel bitil võib olla kaks olekut) astmes 10 (prefiksi kilo väärtus) = 1024, MITTE 1000.
1 KB
kilo
1024 B
1 MB
mega
1024 KB
1 GB
giga
1024 MB
1 TB
tera
1024 GB
1 PB
peta
1024 TB
Tarkvara (i.k. Software) on arvuti mittefüüsilised komponendid ehk programmid , mis juhtivad arvuti tööd. Tinglikult tarkvara saab jagada süsteem- ja rakendustarkvaraks.
Süsteemtarkvara
Programmid , mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks:

operatsioonisüsteemid - juhib tarkvara ja riistvara koostööd, teeb arvutile arusaadavaks kasutaja käske, haldab ressursse, alustab oma tööd arvuti käivitamisel, tuntuimaks operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows , Linux ja Mac OS (lisamaterjal);
seadmete draiverid ;
serveritarkvara jt.

Rakendustarkvara
Need programmid aitavad kasutajal lahendada rakendusülesandeid (arvude liitmine, graafikute koostamine, erinevate helilõikude ühendamine jne). Rakendustarkvara liigitus on järgmine:

laiatarbeprogrammid - paljudele kasutajatele ja paljude ülesannete rakendamiseks (kontoritarkvara, õpiprogrammid, internetis tööks mõeldud tarkvara, erinevad video- ja helitöötluse programmid jne);
erialaprogrammid - paljudele kasutajatele ja kindlas valdkonnas (raamatupidamistarkvara, meditsiinilise diagnostikaga seotud tarkvara jne);
individuaalprogrammid - üksikkasutajate spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks.

Kontoritarkvarapaketid
Need paketid sisaldavad erinevaid programme , mida tavaliselt kasutatakse kontorites, õppeasutustes vms. Sellistes kogumikutes on tavaliselt olemas tekstitöötlus-, tabelarvutus-, esitlus- ja andmebaaside haldamise programmid. Kuid sõltuvalt kontoritarkvarapaketist võib seal ka olla lihtsamad pildi- ja helitöötlusprogrammid, elektroonilise märkmiku pidamisvahendid, e-posti haldamistarkvara jne.
Levinumad paketid on tasuline MS Office, tasuta OpenOffice.org, veebipõhised tasuta Google Docs ja Zoho.
Tekstitoimetid - teksti kirjutamiseks, kujundamiseks, vormistamiseks, välja printimiseks , salvestamiseks jne mõeldud programmid.
Tabelarvutusprogrammid - arvutuste läbiviimiseks, andmete sorteerimiseks, filtreerimiseks ja tingimuslikuks vorminguks, diagrammide koostamiseks jne mõeldud tarkvara.
Esitlustarkvara - programmid, mis lubavad edastastada infot (tekst, pilt, video, heli jne) kuulajatele projektori kaudu.
Andmebaaside haldamise programmid - tarkvara, mille abil saab luua, täiendada, muuta loodud andmebaasi.
Pahatahtlikud programmid
Tänapäeval arvutimaailmas eksisteerivad mitte ainult kasulikud programmid. On olemas nn. pahatahtlikud programmid - viirused , trooja hobused , ussid jt. Nemad häirivad arvuti tööd, rikkuvad salvestatud andmeid, nakatavad teisi arvuteid jne. 1971 a. oli kirjutatud esimene viirus - Creeper.
Peamisteks levimise teedeks on:

piraattarkvara installimine enda arvutisse;
kahtlaste veebilehekülgede külastamine;
võõraste inimeste poolt e- mailiga saadetud failide avamine .

Pikemalt arvutiviirustest võib lugeda siit ja siit. Soovi korral võib tutvuda lisamaterjaliga trooja hobusest ja ussidest.
Selleks, et hoida oma arvutit puhtaks igasugustest pahatahtlikutest programmidest, sobib viirusetõrjetarkvara. Need programmid lubavad varakult avastada , et tegemist on õelvaraga ning eemaldavad/blokeerivad kahtlase sisu või küsivad nõu arvutikasutajalt. Tuntumad antiviirusprogrammide tootjateks on:

Kaspersky;
BitDefender;
NOD32;
Symantec;
Panda.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Giulia Uggeri Õppematerjali autor

Hea ja lihtne ülevaade arvuti riistvarast, kõigile, kes seda soovivad.

arvuti riistvara arvutiõpetus informaatika programmid tarkvara korpus mõõtühik riistvara seadmed andmekandja paketid mõõtühikud

Sarnased õppematerjalid

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka

Informaatika

docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid:

Arvuti

doc

Arvuti füüsilised komponendid

SISUKORD SISSEJUHATUS SISUKORD.............................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios..............

Arvuti riistvara

doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed

Arvuti

doc

Tarkvara ja riistvara

Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik

Informaatika

docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.

Arvutiõpetus

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).

Arvutiõpetus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk